Articles
Toimetas: Romet Kreek, majandustoimetuse reporter
ärileht.ee
Ligi iga viies 65-aastane või vanem ameeriklane töötab praegu pensionipõlves, kirjutab Bloomberg.
Nii suure osakaaluga (18,9%) töötasid pensionärid viimati 1960ndate alguses.
Kuna USAs hakkab jõudma pensionikka hiiglaslik beebibuumi aegne põlvkond, töötavad paljud pensionärid edasi.
USA keskpank tegi 2015. aastal uuringu, mille kohaselt plaanisid 27% ameeriklastest jätkata pensionipõlves töötamist nii kaua kui võimalik. Veel 12% ei kavatsenud kunagi pensionile jääda. Miks siis nii?
Ühe teise uuringu tulemustest selgus, et kolm viiest vastanust teatasid, et vähemalt üheks pensionile mineku edasilükkamise põhjuseks oli rahapuudus. Ligi pooled teatasid, et rahalised probleemid on põhipõhjus, miks pärast 65 aastaseks saamist jätkatakse töötamist. 36% vastanutest teatasid töötamise jätkamise põhjusena, et nad naudivad oma tööd või soovivad jätkuvalt olla seotud.
Kuna USAs on tööpuudus vaid 5% ehk madalaim alates 2008. aastast, on tööandjad üha enam motiveeritud hoidma vanemaid töötajaid. Nad ei pruugi leida neile asendust.
Kuna keskmine oodatav eluiga on kasvanud, ei pruugi hiljem pensionile jäämine tähendada lühemat pensionipõlve. USAs on vastakaid uurimusi, milledest ühed ütlevad, et pensionieas töötamine tugevdab tervist ja teised väidavad vastupidist.
Suurärimees Ülo Pärnits toob LP intervjuus välja kaks asja, kust Eesti majanduse "parandamist" alustada - tõsta miiniumumpalk tuhande euroni ja alandada kõrgeid tööjõumakse. Pärnits lisab, et Eesti toidupoes saab kassapidaja kolm korda vähem palka kui Soomes, sest meil on ka kaubanduspinda rohkem. "Miks me nii lollisti tegime?"
Technopolis Ülemiste ja Mainori osanik Ülo Pärnits: "Kui küsin [Prisma siinse juhi] Janne Lihavaineni käest: kuule, kallis vend, miks sa Soomes maksad nii palju rohkem kui siin, siis ta vastab, et seal on tootlikkus ruutmeetri kohta suurem. Loogiline. Aga miks Eestis ei ole tootlikkus nii hea? Sest me oleme ehitanud kaks-kolm korda rohkem kaubanduspinda kui Soomes. Miks me nii lollisti tegime? Sest palgad on nii madalad ja ärimehed võivad niisugust pulli teha. Vale hind reguleerib majandust valesti, tekitades meil vaesust ja viletsust."
Peagi 80. aasta sünnipäeva tähistav Pärnits jätkab. "Kaubandusest makstakse, ütleme, 500 eurot kuus... No aga kui makstaks homsest päevast 1000, mis siis juhtuks? Osa poode paneb uksed kinni. Need, mis on rumalalt rajatud. Aga teised on lahti ja kuna on rohkem palka, siis saame sinna rohkem maksta. Asjad reguleeruvad ise."
Samuti näeb ta, et ainult idioot ütleb, et ettevõtja otsustagu ise töötajate palga tõstmine. "See on idioodi jutt. Ettevõtte põhimõte on vähendada kulusid. Palk on kulu. Ettevõtted ei hakka kunagi vabast tahtest palka tõstma. Mujal maailmas on ametiühingud väga tugevad ja suudavad ettevõtjaid survestada. Meil pole. Meil on ainus võimalus, et riik ütleb: homsest päevast on palgad nii. Olgu olla! Hea küll, mitte kohe, anname paar aastat aega, aga teeme ära. Raha selleks ei pea leidma riigieelarvest, seda teevad ettevõtjad."
Kerli Kivistu
Eesti Tööandjate Keskliit toetab seadusemuudatust, mis lihtsustaks alaealiste töötamist ja selle kaudu töökogemuse omandamist.
«Kehtiv seadus on alaealistele liialt piirav, ei motiveeri noori töötama ega tööandjaid neid tööle võtma,» ütles keskliidu juhataja Toomas Tamsar. Ta mainis, et Eestis on hinnanguliselt 30 000 noort, kes ei õpi ega tööta ning ei omanda seetõttu töökogemust ja -harjumust. «Ei ole kuidagi mõistlik näiteks 16-aastasel põhiharidusega noorel töötamist piirata, kui ta on edasi õppimisest loobunud või selle tulevikku lükanud. Ka Euroopa Liidu direktiiv on siin leebem, koheldes selliseid noori täisväärtuslike töötajatena,» lausus ta.
Tamsar tõi ühe tegurina välja asjaolu, et liigsete piirangute tõttu võivad alaealised töötada «mustalt» või näiteks käsundus- ja töövõtulepingute alusel. Sellistel juhtudel puuduvad aga noortel sotsiaalsed garantiid või on need oluliselt väiksemad kui töölepinguga töötamise puhul.
Eesti Tööandjate Keskliidu arvates tuleks töölepingu seaduses lisaks planeeritud muudatustele üle vaadata ka muud paindliku töökorraldusega seotud regulatsioonid, nagu sotsiaalmaksu miinimum, töökoormuse määratlemine töölepingus, tähtajaliste töölepingute pikendamine.
13. mai 2016 – pressiteade nr 55
Töötuse määr oli 2016. aasta I kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 64,1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga suuri muutusi ei toimunud.
Töötuse määr tõusis 2016. aasta I kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,1 protsendipunkti, mis on seletatav sesoonse mõjuga – mitmel tegevusalal vähenes töökäte vajadus. Ka 2015. aasta I kvartaliga võrreldes pole töötuse määras suuri muutusi – töötuse määr langes võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 0,1 protsendipunkti.
Hinnanguliselt oli 2016. aasta I kvartalis 630 000 hõivatut ning 43 600 töötut. Tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus tõusis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 0,8 protsendipunkti, tuues tööturule juurde ligikaudu 6400 inimest.
Tööhõive määr ehk hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus oli 2016. aasta I kvartalis 64,1%. Kuigi võrreldes eelmise aasta I kvartaliga hõivemäär tõusis, jäi see ülejäänud kvartalitega võrreldes madalamale tasemele.
Jätkuvalt on tööturunäitajates erinevused sõltuvalt sotsiaal-demograafilistest tunnustest. Vanuserühmiti püsib madalaim hõive 15–24-aastaste seas, mis tuleneb suuresti pooleliolevatest õpingutest. Õpingute tõttu oli 2016. aasta I kvartalis tööturult eemal 79 200 noort, moodustades enamuse kõigist 15–24-aastastest mitteaktiivsetest. Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga langes 15–24-aastaste hõivemäär 1,4 protsendipunkti, teistes vanuserühmades hõivenäitajad paranesid. 50–74-aastaste hõivemäär oli I kvartalis 54,3%, mis on võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga tõusnud 1,8 protsendipunkti.
2016. aasta I kvartalis oli eestlaste töötuse määr 5,1% ja mitte-eestlaste 9,8%. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga langes töötuse määr eestlaste seas 0,7 protsendipunkti, mitte-eestlaste seas aga tõusis 1,2 protsendipunkti. Mitte-eestlastest meeste seas langes töötuse määr 0,6 protsendipunkti, samal ajal kui mitte-eestlastest naiste seas tõusis näitaja 3,1 protsendipunkti. Eestlastest meeste seas langes töötuse määr võrreldes möödunud aasta sama ajaga 0,1 protsendipunkti ning eestlastest naiste seas 1,4 protsendipunkti.
15–74-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe ehk tööhõive määrade erinevus oli 2016. aasta I kvartalis 6,5 protsendipunkti, peamises tööeas olijate ehk 20–64-aastaste seas oli näitaja 5,9 protsendipunkti. Mõlemas vanuserühmas on hõivelõhe võrreldes eelmise aasta I kvartaliga vähenenud.
Diagramm: Töötute arv vanuserühmiti, I kvartal, 2007–2016
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hõivelõhe on tööhõive määrade vaheline erinevus protsendipunktides. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.
Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
Kas valitsus peaks sekkuma ning keelama töövälisel ajal e-kirjade lugemise, et vältida töötajate läbipõlemist? – prantslased arvavad, et õige vastus on «jah».
Sotsialistlik partei, kuhu kuulub muuhulgas ka president Francois Hollande, paneb hääletusele eelnõu, mis annaks tööandjatele õiguse keelata töövälisel ajal tööülesannetega tegelemise, vahendab BBC. Partei ennustab, et eelnõu saab vajaliku heakskiidu. See muudatus puudutaks rohkem kui 50 töötajaga ettevõtteid, kes peaksid paika sätestama nädalapäevad ja kellaajad, mille jooksul pole töötajatel lubatud lugeda ega vastata tööalastele e-kirjadele.
Kui idee esmakordselt välja käidi, sai see meedias üsna suureks naerualuseks ning paljudele seostus sellega näiteks kullipilguga inspektor, kes töötajate postkastis nuhib. Samas märgib Prantsuse valitsus, et probleem on täiesti olemas ning kasvav, mistõttu nõuab see sekkumist.
Pärast tööpäeva lõppu tööülesannetega tegelemine süvendab inimestes stressi, sest füüsiliselt ollakse kontorist küll lahkunud, ent mõte töötab ikka edasi ega lase töötajal välja puhata. Isegi sage meilide lugemine võib töötaja viia murdumispunktini, sest nii võib töötaja pidevalt mõelda lõpetamata tööülesannetest ning nendega end koormata. Prantslaste kavandatav abinõu on osa tööseadusest ning muudatusi on tulemas teisigi, aga see on ainuke, millele ei näi töötajad ja tööandjad tungivalt vastu seisvat.
Näiteks online-müügiplatvormi PriceMinister tegevjuht Olivier Mathiot on sellest mõttest inspireerituna kehtestanud ühe alternatiivina reegli, mis välistab töötajatel e-kirjade lugemise reedeti ning õhutab neid ühtlasi kasutama otsesuhtlust.
Page 853 of 1608
