Külliki Bode, Töötukassa teenuste peaspetsialist

Erivajadus võib tähendada, et inimene ei ole alati valmis töötama täistööajaga, tema töökohta tuleb kohandada või ta vajab põhjalikumat juhendamist või tugiisiku abi. Sama oluline on, et ka tulevased kolleegid teaksid, kuidas uue kolleegi eripäradesse suhtuda, et mitte ka üle pingutada.

Tegelikkuses võib nägemispuudega kolleegilt rahulikult küsida: „Ma saatsin sulle e-kirja, kas sa nägid?” või ratastoolis oleva töökaaslase juuresolekul ebalemata rääkida stand-up-koosolekust.

Uue kolleegi käest, kellel on mõni tervisest tulenev eripära, tasuks kõigepealt küsida, kuidas on temaga kõige parem suhelda, et ta end kollektiivis hästi tunneks. Näiteks oli viipekeelne kurt mees tööle asumas valgusreklaame tootvasse firmasse ja tulevased töökaaslased olid ebakindlad, sest keegi neist ei osanud viipekeelt ega teadnud, kuidas temaga suhelda.

Kollektiivi nõustamisel küsiti minult: "Kas me talle tere võime öelda ja kuidas me seda teeme?", "Kuidas me temaga suhtleme, kui me viipekeelt ei oska?”, "Kas ta suu pealt lugeda oskab?”. Mehe endaga rääkides selgus, et talle meeldib suhelda SMS-ide ja e-posti teel ja ta vastab neile kiiresti. Samuti selgus, et ta pole suhtlemisaldis, mistõttu ta töövälistel üritustel osaleda ei soovi ning kollektiiv ei pea muretsema, kuidas teda aktiivselt kaasata. Rääkisin mehe soovidest ülejäänud meeskonnaga ja asjatud hirmud olidki maha võetud.

Ei märkagi enam

Vähenenud töövõimega inimese väärtus spetsialistina ei sõltu tema tervislikust seisundist ja ta võib olla hinnatud kolleeg ja hea töötaja.

AS Sanatoorium Tervises on juba aastaid töötanud nägemispuudega massöör, keda kliendid väga hindavad. Personalijuht Virge Grant ütleb: töötaja on niivõrd hästi kohanenud, et kollektiiv enam ei märkagi, et tegemist on sügava nägemispuudega inimesega. Töökaaslased hindavad teda väga ega mäletagi, et alguses tuli neil talle õpetada töökabinetti minekut. Tõsi küll, kuna Tervise koridorid on pikad, abistavad kolleegid teda tänaseni sööklasse minekul.

Tööandjad ütlevad, et neid motiveerib vähenenud töövõimega inimesi palkama eelkõige see, kui inimene ise tahab tööd teha. Riigi toetus tööandjale pole tegelikult eesmärk omaette. Kui leitakse meeskonda sobiv töötaja, ollakse valmis teda ka palkama.

HKScan Estonia personalidirektori Mare Pohla-Tiisleri sõnul töötab nende ettevõttes mitu kuulmispuudega inimest. Nende puue töötamist ei sega, tegemist on lojaalsete ja kohusetundlike töötajatega. Sarnase puudega inimestele meeldib üheskoos töötada muu hulgas ka seetõttu, et nad saavad siis töö ajal omavahel viipekeeles suhelda.

Koolitusest on kasu

Muidugi ei lähe uue inimese kollektiivi sulandamine alati valutult ja teadmatusest tehakse vahel ka vigu.

Näiteks oli ühe asutuse juht hädas vaimupuudega töötajaga, kes temasse liialt kiindus. Juht ei osanud seada selgeid piire, püüdis olla empaatiline ja mõistev. Samas tundis ta, et selle töötajaga tegelemine võtab liiga palju aega ja energiat. Nõustamisel sai ta juhiseid, kuidas oma aega ja tervist säästa ning seada vajalikud piirid, et mõlemad saaksid tegeleda eelkõige tööülesannetega.

Ajal, mil töökätest on suur puudus, on erivajadustega inimeste värbamine ja nende töötamise toetamine igati kasulik nii ettevõtjatele kui ka ühiskonnale tervikuna. Lihtsalt tuleb leida igale inimesele sobiv töö, töökoormus, kohandada keskkond jms. Mitte keegi meist, ei terve aga puudega inimene, ei taha töötada ebasobivates tingimustes ja teha ebameeldivat tööd.

Töötukassa aitab ettevõtetes korraldada koolitusi, et tööandja õpiks, kuidas kuulmis-, nägemis-, liikumis- või vaimupuudega ning psüühilise erivajadusega töötajat toetada. Koolitajateks on erivajadustega inimesed ise või nende tugiisikud. On selgunud, et selline koolitus valmistab tööandjat paremini ette erivajadustega inimeste värbamiseks ja vähendab oluliselt kolleegide hirme, mis on sageli tingitud teadmatusest.

Erivajadusega töötaja on firma äri eduks

# Erivajadusega inimeste kandideerimine vabadele töökohtadele suurendab tööjõu valikut ning aitab tööandjal leida kõige sobivama töötaja.

# Erivajadusega inimesed on reeglina kohusetundlikud, pühendunud ja lojaalsed töötajad ning vahetavad tavalisest harvem töökohta.

# Erinevatest inimestest koosnev kollektiiv suudab paremini rahuldada klientide ja koostööpartnerite ootusi – suureneb erivajadusega inimeste, aga ka sotsiaalselt vastutustundlike inimeste osakaal firma teenuste-toodete tarbijate seas.

# Nii tekib ettevõttele positiivne imago nii töötajate, klientide ja partnerite kui ka laiema avalikkuse silmis.

# Erivajadusega inimeste töö toetamiseks tehtud mugandustest töökeskkonnas ja tööprotsessides saavad tavaliselt kasu ka teised ettevõtte töötajad ja kliendid-tarbijad. Mis on hea puudega inimesele, on hea ka kõigile teistele.

Birgit Podelsky, reporter

Tunnistust sellest, et palgalõhe saab alguse juba lapsepõlvest, annab värske Briti uuring, kust selgub, et vanemad andsid eelmise aasta lõikes poistele 13 protsenti rohkem nädala taskuraha kui tüdrukutele.

Halifaxi igaaastane taskuraha uuring vaatles 1200 last ja 575 vanemat, vahendab BBC. Uuringu tulemusel selgus, et poisid vanuses 8-15 said nädalas keskmiselt 6,93 naela taskuraha, samas kui tüdrukud said samas ajavahemikus kulutamiseks 6,16 naela.

Sugugi mitte üllatavalt selgus, et 40 protsenti lastest arvas, et saavad liiga vähe taskuraha. Giles Martin, Halifax Savings juht tõdes, et nädalase taskuraha määr on tõusnud viimase üheksa aasta kõrgeimale tasemele.

«On tõenäoline, et paari aastaga jõuame taas peadpööritava 8,37 naelase määrani, mida nähti viimati 2005 aastal ja on seni olnud meie uuringu ajaloo kõrgeim tulemus.»

Halifax on uuringut läbi viinud aastast 1987.

Inna-Katrin Hein

Suvi on aeg, mil puhatakse ja seigeldakse, kuid neil, kes peavad suvisel ajal tööd tegema, võib see olla stressi tekitav.

Ameerika Ühendriikides tehtud uuringu kohaselt on suvi kontoritöötajatele kõige stressirikkam periood, edastab seeker.com.

Sotsiaalteadlased uurisid 30 000 suvekuudel töötava mehe ja naise magamis-, söömis-, ajakulu- ja tööharjumusi. Lisaks tegid nad testi, mis näitas nende stressitaset.

Uuring viidi läbi kahel korral, aprillist septembrini 2014 ja 2015.

Ilmnes, et kui kevadest sai suvi, siis töötajate motivatsioon langes ja stressitase kasvas.

Töötajatele hakkas aina enam pakkuma huvi väljapool kontorit toimuv, kuna suvel on enim vabaõhusündmusi, reisitakse ja veedetakse sõpradega aega ehk sotsiaalses plaanis on suhtlust rohkem kui talvisel ajal.

Selle tõttu võidakse üle pingutada, ei magata piisavalt, tekib väsimus ja stress, mis mõjutab ka töötamist.

«Suvisel ajal on töötamine raskem, kuna mõtted on pidevalt mujal. Paljud on tunnistanud, et neil tuleb end suvel tööle sundida, pigem tahetakse olla kuskil koos sõpradega ja hästi aega veeta,» teatas uuringu läbi viinud uuringufirma meQuilibrium esindaja Jan Bruce.

Tähtsaks faktoriks on veel, et suvisel ajal puhatakse enim ja kontoris peavad mittepuhkavad töötajad puhkajate ülesanded oma õlgadele võtma.

Puhkajatest osa aga võib olla tööga ikka seotud ja nad ei saa tegelikult puhata, kuna peavad tegelema e-kirjade ja sõnumitega.

Pärast puhkust tööle naasmisel kasvab samuti stress, kuna tuleb uuesti töörütmi sisse elada.

2,8 miljardile dollarile hinnatud tarkvarafirma Pivotal tegevjuht Rob Mee selgitas Business Insiderile, kuidas ettevõte sai jagu programmeerijate seas levinud hommikusest produktiivsusprobleemist.

Pivotalis pakutakse hommikusööki iga tööpäeva alguses täpselt kell 9:06 algava koosoleku ajal. Tegu pole aga lihtsalt idufirma pakutava hüvega, vaid tegelikult on see trikk, mis suurendab ettevõtte programmeerijate produktiivsust.

artikkel jätkub .....

edasi saab lugeda originaalist

Meelis Paavel, Töötukassa juhatuse esimees

Töövõimereform, Eesti lähiaastate üks suurematest muutustest, jõuab 1. juulil järgmise olulise verstapostini: töötukassa hakkab uutel alustel hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust. Uus, põhjalikum ja õiglasem hindamine annab meile palju rohkem vajalikku teavet, et leida inimesele jõukohane ja eneseteostust pakkuv töö.

Töövõimereform, Eesti lähiaastate üks suurematest muutustest, jõuab 1. juulil järgmise olulise verstapostini: töötukassa hakkab uutel alustel hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust. Uus, põhjalikum ja õiglasem hindamine annab meile palju rohkem vajalikku teavet, et leida inimesele jõukohane ja eneseteostust pakkuv töö. Mulle teeb tõsiselt rõõmu, et juba praegu on erivajadusega inimesed töötukassa üles leidnud ning nõustamise ja teenuste abil on paljud säilitanud võimaluse jätkata senisel töökohal või leidnud uue töö.

Töövõimereformi ettevalmistamisele tagasi mõeldes meenuvad mulle kõigepealt inimesed, kellega koostöös me seda tegime. Oleme palju väärtuslikku aega veetnud koos erivajadusega inimeste, tööandjate, erinevate teenusepakkujate, sotsiaaltöötajate ja paljude teistega, et kuulata, arutada ja mõista. Et leida parimad lahendused. Oleme vähenenud töövõimega inimesi silmas pidades läbi mõelnud ja uuendanud töötukassa nõustamissüsteemi, loonud tihedad kontaktid tööandjatega, leidnud avalikul hankel töövõime hindajad ja teenuste osutajad. Oleme ise palju õppinud ja julgen kinnitada, et oleme valmis. Valmis ka selleks, et kui mõni lahendus ei tööta, tuleb meil leida uus ja parem. Seda jällegi koostöös kõigi asjaosalistega.

Eesti erivajadustega inimesed väärivad paremaid võimalusi õppimiseks ja töötamiseks. Oma esimese ülesandena näeme erivajadustega inimeste motiveerimist, et tõsta nende enesehinnangut, mis vahel on põhjendamatult madal. Töövõimereform toob paljudele suure elumuutuse ja oluline on, et inimene ise oleks aktiivne ja muutuseks valmis. Samavõrd tähtis on ühiskondlik tugivõrgustik: sageli vajab erivajadusega inimene teenuseid nii töötukassalt, omavalitsuselt kui ka sotsiaalkindlustusametilt. Vajalik on toetav tervishoiu- ja haridussüsteem. Kindlasti ei saa unustada tööandjate rolli reformi õnnestumises, sest just nemad loovad töökohti.

Töövõimereformi ei tehta aasta ega kahega. Anname inimestele aega uue olukorraga harjuda. Ka praegu on arvestatav osa töövõimekaotusega inimestest aktiivsed töötades, õppides, vabatahtlikuna. Ühiskonnas aktiivselt kaasalöömine on inimesele loomuomane, töötaminegi on ennekõike võimalus, mitte tüütu kohustus.

Erivajadustega inimestega suheldes olen mõistnud, et enamasti nad ei soovi, et neisse suhtutaks kui teistsugustesse. Just suhtumise muutumine on töövõimereformi kõige olulisem ülesanne. Meie usume, et see muutus on võimalik.