Articles
Tänavu on nii võidupüha kui jaanipäev mõlemad puhkepäevad.
Kui palju on tööpäev enne pühi lühendatud?
Kui palju on lühendatud töötamine puhkepäeval ja kuidas seda tasustatakse?
Mis saab siis, kui töökohast tingituna ei ole võimalik pühade ajal töötada lühendatud graafikuga, samas inimene ei ole nõus puhkepäeval nii palju tööd tegema?
Edasi loe originaalist
http://digileht.maaleht.delfi.ee/seadus/kui-palju-makstakse-jaanipaeval-tootamise-eest-lisatasu?id=74735657&utm_source=Analytics+Source&utm_medium=email&utm_campaign=Analytics+Name
Toimetas: Kaja Koovit, majandustoimetuse juhataja
ärileht.ee
Viimase 6 kuu jooksul on mujale tööle kandideerinud 31% kõigist uuringus osalenud töötajatest, selgub Palgainfo Agentuuri ja Brandemi uuringust.
Uuringus keskenduti ühe osana sellele, kuhu kaovad kandideerijad ning vastajatel paluti selgitada, miks nad töökohtadele kandideerimise katkestasid.
Peamised põhjused, miks tööle kandideerimine katkestati, on uuringu tulemuste põhjal järgmised: töövestlusel saadud info ei vastanud ootustele (36%), tööandja kohta saadi tuttavalt, meediast või mujalt negatiivset infot (29%), tööandjalt ei saadud piisavalt infot ja tagasisidet (28%).
Brandemi tegevjuhi Paavo Heili sõnul annavad uuringutulemused hulgaliselt mõtteainet tööandjatele. “Palju räägitakse sellest, et töötajaid on raske leida. Samal ajal on tööjõuturg aga ülimalt aktiivne. Statistikaameti andmetel vahetab aastas töökohta ligikaudu 150 000 inimest ja vähemalt 2 korda rohkem on neid, kes on kuhugi kandideerinud,” sõnas Heil.
Põhjused, miks tahetakse vahetada töökohta on suurel määral ka tööandjatest endist tulenevad. “Oluliseks töökoha vahetamise ajendiks on parem töötasu ning tööprotsesside kehv korraldus, ebapädev juhtimine, motivatsiooni langus ja teised põhjused,” soovitab Heil tööandjatel oma juhtimispraktikad üle vaadata.
Mais läbiviidud tööturu- ja palgauuringus osales 12 603 töötajat ja tööotsijat, mis teeb uuringust suurima töötajate küsitluse Eestis, kinnitas Brandem.
Eleen Laasner, reporter
Ettevõtluskõrgkooli Mainor magistrant Kelly Imme viis oma diplomitöö raames IT-üliõpilaste seas läbi uuringu, mille kohaselt on kolm kõige olulisemat ootust töökoha valikul head suhted kolleegidega, võimalus õppida ja areneda ning tasakaal töö ja eraelu vahel.
Uuringu kohaselt nimetasid IT-tudengid ideaalse tööandjana Skype’i, millele järgnesid Transferwise ning Nortal.
Kelly Imme sõnul on 2020. aastaks vaja pea kaks korda rohkem kvalifitseeritud IT-eksperte kui hetkel Eestis töötab ning olemasolevate nimel käib tihe konkurents. «Seetõttu peavad firmad mõtlema, mis hoiab töötajaid nende organisatsioonis ning kuidas uusi talente meelitada,» rääkis Imme.
«Hea palk oli küll oluline tegur, kuid huvitaval kombel pidasid õpilased tähtsamaks hoopis pehmeid väärtusi nagu head suhted, võimalus areneda ning tasakaal töö ja eraelu vahel. See iseloomustab hästi lähiaastatel tööturule jõudvat Z-põlvkonda, kelle puhul pole materiaalsed väärtused enam kõige olulisemad.»
«Seega peaksid ettevõtjad atraktiivsuse tõstmiseks ja hoidmiseks tegelema rohkem pehmete tegurite juurutamisega, et töötajate omavahelised suhted oleksid võimalikult head ning tööandja hooliks ja pakuks arenguvõimalusi. Samuti näitab uuring, et pealetulev Z-põlvkond ootab, et ettevõtjad keskenduvad rohkem töö kvaliteedile ja sisule, mitte aga niivõrd töötundidele ja kohalolekule.»
Uuringu kohaselt olid naissoost tudengite jaoks kõige olulisemad tegurid vaheldusrikas ja uusi kogemusi pakkuv töö, head suhted kolleegidega ning võimalus õppida ja areneda. Meestele oli tähtsaim huvitav ja innovatiivne töö ning töökeskkond, kaasaegsed töövahendid ja võimalus teha erialast tööd. Nii mehed kui naised ootasid keskmisest kõrgemat töötasu, ettevõtte läbipaistvat juhtimist ning selget kommunikatsiooni.
Tulevased IT-eksperdid lootsid teenida peamiselt 1500 ja 2000 euro vahemikku jäävad netopalka. Uuringust selgus, et inimesed, kes ootavad kõrgemat palka, tahavad teha ka vastutusrikkamat ja nn «uhkemat» tööd ja töökeskkonda.
Uuringus osales 121 Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Infotehnoloogia Kolledþi ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor infotehnoloogia valdkonna erialade üliõpilast. Kelly Imme kaitses magistritöö «Infotehnoloogia üliõpilaste ootused tööle ja tööandjatele» Ettevõtluskõrgkoolis Mainor 2016. aasta juunis ja tööd juhendajas Eneken Titov.
Sandra Saar
Eesti Päevaleht
Ettevõtteid puudega inimesi tööle võtma ärgitav asutus välistas kurdi noormehe palkamise.
Kuulmispuude ja kõneraskusega Jari Pärgma otsustas kandideerida töötukassa juhtumikorraldaja töökohale. Ametilt saadud vastus oli tema jaoks üllatav, arvestades, et töötukassa aitab läbi viia tööhõivereformi, mille oluline osa on just nimelt puudega inimestele töö leidmine.
Pärgma mainis oma kuulmispuude ära ka kandideerimiskirjas ja küsis, kas see pole takistuseks nimetatud töökohale kandideerimisel. Kuna konkurssi korraldab personalifirma Tripod Grupp OÜ, siis vastas talle nende psühholoog-konsultant Liisa Raudsepp, kes olevat asja töötukassalt üle küsinud. Sealt olevat öeldud, et kuulmispuudega inimene saab teha juhtumikorraldaja tööd, aga eeldus on suhtlus viipekeele tõlgita. „Juhul, kui see eeldus on täidetud, olete oodatud kandideerima,” vastas Raudsepp Pärgmale.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Toimetas: Aivar Õepa
ärileht.ee
Palgasurve ei ole taandunud, keskmise palga 5% lähedusse jääv kasv sunnib ettevõtteid kas tootmist tõhustama või turult väljuma, teatas täna Eesti majanduskasvu ootusi alandanud keskpank.
Eesti Panga tänase prognoosi kohaselt kasvab sisemajanduse kogutoodang (SKT) tänavu 1,8% ja tuleval aastal 2,9%. Muullu detsembris avaldatud prognoosiga võrreldes kärpis keskpank tänavuse majanduskasvu ootust 0,4% ja tulevase aasta oma 0,2%.
"Lähitulevikus laseb majanduskasvul kiireneda töötaja kohta suurem tööviljakus, sest täistööajaga töötavate inimeste tegelikult töötatud tundide arv on nõudluse paranemise ootuses ajutiselt vähenenud," kommenteeris Eesti Pank. "Pikemas perspektiivis saavad suuremat tootlikkust tagada üksnes investeeringud ja töötajate arendamine, mida peaksid toetama kasvu soodustav majanduspoliitika ja konkurentsivõime edendamine nii riigi kui ka ettevõtete tasandil."
Panga teatel ei paranda üksnes investeeringute mahu suurenemine majanduse kasvuvõimekust. "Arendustegevusse suunatud investeeringute osakaal on Eestis üks Euroopa Liidu väiksemaid ja tugi innovatsioonile on seetõttu tagasihoidlik. Teisalt on ka tootmisressursside rakendatuse tase Eestis olnud madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt, mis tähendab, et suhteliselt suurem osa soetatud põhivarast ja tehtud kulutustest on ebaefektiivne ega toeta kasvu."
Leebe rahapoliitika ja rahastamise kättesaadavus soodustavad Eesti Panga hinnangul majanduskasvu, ent probleeme tekitab tööjõu piiratud hulk. "Seejuures pole majandusarengu seisukohalt keskne küsimus, kuidas suurendada tööjõu hulka, vaid kuidas olemasolevat tööjõudu senisest paremini rakendada. Tööjõupuudust tunnetavad eelkõige väiksema lisandväärtusega tegevusalad ja ettevõtted, sest sealne madalam keskmine palgatase halvendab nende konkurentsivõimet tööturul."
Keskpanga teatel on väiksema tootlikkuse ja madalama palgatasemega ettevõtete turult lahkumine osa majandusarengust, kuid liiga suur surve neile, mida muu hulgas võib põhjustada jõuline alampalga kasv, võib tööpuudust suurendada ja kasvuväljavaadet kahjustada.
"Palgasurve ei ole taandunud ning tööjõukulud kasvasid ka selle aasta alguses kasumite arvel edasi," nentisid keskpanga analüütikud majandusprognoosis.
Page 841 of 1608
