Articles
Eleen Änilane, Kasulik.ee reporter
Kasulik.ee
Kasulikule kirjutas lugeja, kes tegeleb hetkel aktiivselt tööotsingutega ning soovis teada, millised on tema õigused seoses ületunnitasude ja proovipäevade tasustamisega.
"Otsin praegu tööd ja vaatan läbi palju tööpakkumisi portaalides ja ajalehtedes. Leidsin Tartu Ekspressist kuulutuse, et hotell vajab toateenijat ja administraatorit. Olen 50+ vanuses ja arvasin, et toateenindaja töö sobiks, seega helistasin ja mind kutsuti järgmisel päeval Tartu lähistel asuva hotelli töövestlusele," kirjutab lugeja.
Töövestlust pidas hotelli omanik, kes rääkis, et toateenijad töötavad keskmiselt 6 tundi päevas ja umbes 120 tundi kuus.
"Kuna arvasin, et võib ka osalise tööajaga töötada, siis küsisin veel täpsustavaid küsimusi," räägib lugeja. Palga kohta uurides näitas hotelli omanik tööotsijale kaustikut, kuhu administraator toateenijate töötunnid kirja paneb, ja näitas ka töögraafikut sama kuu kohta, kust oli näha, et sel kuul töötasid kaks toateenijat 126 tundi ja üks ca 80 tundi.
"Küsisin, et kui on vaja töötada üle 120 tunni, kas siis saab ülejäänud tundide eest ületunnitasu, kui tööleping on sõlmitud kolmveerand kohale." Selle peale vastas juhataja, et mingeid ületunde ei ole, kuna see jääb alla täiskoha koormuse. Lisaks sellele ütles hotelli omanik väidetavalt, et tööotsija peaks tööd proovima tulema mitmeks päevaks ning ilma tasuta. Väidetavalt keeldus omanik ka igasugusest kirjalikust lepingust.
Suheldes antud hotelli omanikuga, ütles ta Kasulikule, et tegemist on miskommunikatsiooniga ning välja pakutud proovipäev ei ole tegelikult proovipäev, kuna tegemist on "tööülesannetega tutvumise", mitte n-ö päris tööga. "Selgitasin [tööotsijale], et ületunde ei saa toateenijana töötajal tekkida, sest kella 14-ks peaksid olema numbritoad uute klientide vastuvõtuks korras. Kui aga kvartaalses arvestuses peaks tekkima ületunde (seni ei ole tekkinud), siis muidugi läheb see tasustamisele," kommenteeris omanik.
Kasulikule vihje saatnud lugeja soovib teada, kas tal on õigus nõuda proovipäevade eest lepinguga raha ning kuidas reguleerib seadus ületundide puhul tasu sel juhul, kui tööaeg jääb alla täistööaja tundide arvu. Palusime seadusandluse selgitamiseks abi tööinspektsiooni juristilt.
Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Kaire Saarep:
"Enne töölepingu sõlmimist peavad tööandja ja töötaja läbirääkimisi töölepingu tingimuste osas. Kui mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe on saavutatud, siis sõlmitakse kirjalik tööleping. Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lõikele 2 sõlmitakse tööleping kirjalikult. Kui mõlemaid osapooli rahuldavaid töötingimusi ei suudeta kokku leppida, siis tasub läbi mõelda, kas soovitakse asuda tööle kui tingimused ei ole vastuvõetavad.
Kui töötaja asub tööle ilma kirjalikku töölepingut sõlmimata, siis ei muuda see töösuhte olemasolu kehtetuks. Sellisel juhul on tegemist suulise töölepinguga, kuid vaidluste korral on kokkuleppeid oluliselt keerulisem tõendada kui kirjaliku töölepingu korral. Lisaks on töötajal õigus igal ajal töösuhte kestel nõuda kirjalikku töölepingut ning tööandja on kohustatud selle andma kahe nädala jooksul alates nõude saamisest (TLS § 5 lõige 3).
Kui töötaja asub tööle, siis üldjuhul rakendatakse 4-kuu pikkust katseaega, mille jooksul tööandja saab hinnata töötaja sobivust vastavale ametikohale (TLS § 6 lõige 1). Proovipäevade tegemist töölepingu seadus ette ei näe. Lisaks kui töötaja asub tööle ja täidab tööülesandeid (ka juhul kui tööle asumine toimub nn proovipäeva nime all), siis makstakse selle eest tasu (TLS § 1 lõige 1).
Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida osalises tööajas, nt 0,75 töökoormuses. Sellises juhul arvutatakse normtundide arv igal kuul eraldi vastavalt tööpäevade arvule (nt aprillikuu normtundide arv 0,75 koormusega töötajal oli 126h, maikuus 132h). Kui töötaja töötab üle kokkulepitud tööaja, siis seda loetakse ületunnitööks. Ületunnitöö tehakse ainult kokkuleppe olemasolul (TLS § 44 lõige 1) ja see hüvitatakse tasustatud vaba aja või 1,5-kordse töötasuga (TLS § 44 lõiked 6 ja 7). Ületunnitöö selgub arvestusperioodi lõpus. Enamasti on arvestusperiood 1-kuu pikkune, kuid summaarse tööajaga töötava töötajaga on võimalik kokku leppida kuni 4- kuu pikkuses arvestusperioodis.
Seega juhul kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud osalises tööajas, siis osalist tööaega ületav tööaeg arvestusperioodi lõpus loetakse ületunnitööks, mis tuleb hüvitada seaduses sätestatud korras."
Maiken Mägi, reporter
Sotsiaalministeerium rõhutab, et ühelgi tööandjal pole õigust töötajale keelata puhkepauside tegemist või liikuva iseloomuga töö puhul aegajalt istumist.
Ükski reegel ei näe ette ega saagi ette näha detailset seismise, istumise, kõndimise korraldust sundasenditega töökohtadel, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Thea Treier ministeeriumi ajaveebis.
Klienditeenindaja töös esinevad füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama klienditeenindaja töö töötajale võimalikult sobivaks.
Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama klienditeenindaja kehalisi, soolisi ja ealisi iseärasusi, samuti väsimist tööpäeva jooksul. Kuna tegemist on füüsilise töökoormusega ja pikaajalises sundasendis töötamisega, peab töötajale võimaldama tööpäeva või vahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.
Eraldi tuleb arvestada raseda terviseriskidega, muuhulgas füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavate sundasendite või –liigutustega (pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo jm). Rasedale peab tööandja võimaldama lamamisvõimaluse kasutamise.
Nii tuleb klienditeenindajale luua töökeskkond, kus töötaja saab parajalt seista, aeg-ajalt istuda, kõndida ja puhata. Oluline on vahelduvus ja pidevatest sundasenditest ning -liigutustest hoidumine, paindlik vaheaegade kasutamine.
Keegi ei pane pahaks müügisaalis seisutoolile nõjatuvat teenindajat, kes on vajadusel valmis meid koheselt abistama. Küll häiriks meid tusane ja ükskõikne seisev teenindaja, kes ei pane tähele saalis viibivat abivajajat klienti.
Vaata ka nõuandeid Tööelu portaalis, küsimuste korral võib võtta ühendust tööinspektsiooniga infotelefonil 640 6000 või kirjutada juristile This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it..
Toimetas: Aivar Õepa
ärileht.ee
CV Keskuse värske küsitlusele vastanuist on vaid viiendikul viimase aasta jooksul kuupalk kasvanud.
"Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 8,1%," ütles CV Keskuse Baltimaade kommunikatsioonijuht Henry Auväärt ettevõtte pressiteate vahendusel. "Uudis oli üksjagu ehmatav – kiire, isegi liigkiire palgakasvu eest tõttasid hoiatama nii Swedbank kui ka Tööandjate Keskliit, öeldes, et pikemas perspektiivis on see majandusele ohtlik."
CV Keskus viis töövõtjate seas läbi küsitluse, millele vastas 2721 inimest.
"Küsitluse tulemusena selgus, et tervelt 78% vastanuist ei ole viimase aasta jooksul palgatõusu näinud," ütles Auväärt.
Ka tööotsijate brutopalgasoovid ei peegelda Auväärti sõnul kiiret palgakasvu. "Esimeses kvartalis oli tööotsijate brutopalgasoov 1194 eurot, kasvades aastaga 3,6%," sõnas ta. "See tähendab, et palgasoovide ning tegeliku palga vahel on ligi kümneprotsendiline lõhe, palgaootus ületab keskmist brutopalka enam kui saja euroga."
Mõningase palgakasvu peamine põhjus on Auväärti sõnul asjaolu, et tänase palgatasemega ei suuda tööandjad uusi töötajaid värvata ning seepärast tõstetakse personaliotsingutel ettevõtte palgataset. "Seda kinnitab ka fakt, et palgakasv on kiirem suurema kandideerimisaktiivsusega valdkondades," ütles ta. "Taoline palgatõusu põhjus ei mõjuta aga sama tugevalt olemasolevate töötajate palgataset. Seega – kes palka juurde tahab, kandideerigu oma ametikohale teises ettevõttes."
Eleen Laasner, reporter
«Töökoha lähedale tuleb doonoritelk ja soovin kasutada võimalust vereandmiseks. Kas ma võin töö ajal verd minna andma?» kirjutas lugeja.
Vastab Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna
Vereseaduse § 7 lg 3 p 5 kohaselt on doonoril õigus saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks. See tähendab, et vajadusel võib verd minna andma ka töö ajal. Hea oleks, kui doonor oma soovist tööandjale mõistliku aja ette teatab, et ärakäimine tööd ei häiriks. Seda, kui pikk vereandmiseks antav vaba aeg peaks olema, seadus ei sätesta. Siinkohal kehtib eelkõige mõistlikkuse ja heausksuse põhimõte.
Mis puudutab vereandmise eest antava vaba aja hüvitamisse, siis tööandja vere loovutamise aja eest töötajale töötasu maksma ega säilitama ei pea. Nimelt ei ole seaduseandja vere loovutamise aega käsitlenud töölepingu seaduse § 38 mõistes olukorrana, kus tööandja peaks maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel.
Vere loovutamise aeg on üldjuhul ette planeeritav, ehk siis see on eelnevalt kavandatud tegevus, mida ei saa käsitleda olukorrana, kus töötaja ei saa täita tööülesandeid temast endast tulenevate ettenägematute asjaolude tõttu. Samas ei keela seadus tööandjat töötajale soodsamate kokkulepete kohaldamist, ehk siis tööandja võib vastava poolte vahelise kokkuleppe kohaselt säilitada töötajale vere loovutamise aja eest kas töölepingujärgse töötasu või ka keskmise töötasu. Vastavad kokkulepped oleks mõistlik kirjalikult fikseerida. Veel parem oleks, kui igasugune vaba aja andmine (sh vereandmine) oleksid reguleeritud töökorralduse reeglites.
Hille Maas, töötukassa töövõime hindamise metoodik Monika Aasa, töötukassa töövõime hindamise juht
Kui seni hinnati pikaajalise tervisekahjustusega inimesel töövõimekaotust peamiselt diagnooside põhjal, siis uus töövõime hindamine võtab arvesse nii diagnoosi kui ka seda, mil määral mõjutab terviseseisund inimese igapäevast tegutsemist ja töötamist.
Töövõimereform käivitub samm-sammult. Tänavu 1. juulist puudutab uutmoodi töövõime hindamine üksnes neid inimesi, kellel pole viimase kuue aasta jooksul ehk pärast 1. juulit 2010 töövõimekaotust hinnatud.
Kui inimesel on praegu püsiv töövõimetus ning tema korduvhindamise tähtaeg saabub 2016. aastal, tuleb tal endiselt pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, kus tal hinnatakse töövõimekaotust ja määratakse töövõimetuspension endistel põhimõtetel.
Alates 1. jaanuarist 2017 hakkab aga töövõimet hindama ainult töötukassa. Seega tuleb järgmise aasta algusest kõigil tervisekahjustusega inimestel – nii uutel kui ka korduvatel taotlejatel – pöörduda töövõime hindamiseks töötukassasse. Korduvhindamisele tuleb pöörduda aga alles siis, kui jõuab kätte ekspertiisiotsuses märgitud tähtaeg.
Puude raskusastme tuvastamine jääb endiselt sotsiaalkindlustusametile. Kuid inimesel on võimalik taotleda töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist koos, esitades ühistaotluse ükskõik kummale asutusele – töötukassale või sotsiaalkindlustusametile.
Uued põhimõtted
Uus töövõime hindamise metoodika võtab arvesse inimese terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osaluse piiranguid. Lähtutakse sellest, et iga inimene on ainulaadne ja sama puue või haigus võib eri inimestel väljenduda erinevalt. Hinnatakse, mida inimene suudab teha ja kuidas teda aidata, et tema seisund töötades ei halveneks.
Inimese kehalist ja vaimset võimekust hinnatakse seitsmes valdkonnas:
# liikumine;
# käeline tegevus;
# suhtlemine (nägemine, kuulmine, kõnelemine);
# teadvusel püsimine ja enesehooldus;
# õppimine ja tegevuste elluviimine;
# muutustega kohanemine ja ohu tajumine;
# inimestevaheline lävimine ja suhted .
Kehalise võimekuse all mõistetakse füüsilisi tegevusi, nagu kõndimine, jooksmine, trepist üles-alla liikumine, erinevatel tasapindadel liikumine, erineva pikkusega vahemaade läbimine, seismine ja istumine.
Seejuures arvestatakse, kui palju aega ja jõudu inimene neile tegevustele kulutab ja kas ta tunneb sealjuures valu või väsimust. Kehalist võimekust võivad mõjutada näiteks jäseme puudumine, liigeste moondumine, lihaste kõhetumine, kergelt tekkiv väsimus, aga ka nägemise või kuulmisega seotud häired.
Vaimse võimekuse all mõistetakse võimekust õppida uusi tegevusi, luua ja hoida suhteid inimestega, suhelda, tajuda ohtu ja vältida ohtlikke olukordi.
Vaimset võimekust võivad mõjutada näiteks psüühilised haigused, õppimishäired, vaimse arengu häired, aga ka näiteks trauma tagajärjel tekkinud vaimse tervise probleemid. Samuti võib vaimse tervise halvenemine olla seotud kroonilise haigusega, mis võib põhjustada näiteks depressiooni.
Hindamise viis sammu
Töövõime hindamine koosneb viiest sammust.
1. samm: arstivisiit
Töövõime hindamise taotluse esitamiseks on inimesel vaja eelneva kuue kuu jooksul käia oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul ja öelda, et ta soovib taotleda töövõime hindamist. Arst kirjeldab inimese töövõimet mõjutavat seisundit ja sisestab värsked andmed e-tervisesse.
2. samm: taotluse esitamine
Kui arsti juures käidud, saab täita töövõime hindamise taotluse ja esitada selle töötukassale. Seda võib teha töötukassa osakonnas kohapeal, täita kodus ja saata töötukassasse posti või e-posti teel või esitada elektroonselt töötukassa portaali iseteeninduse kaudu. Sama taotluse alusel saab taotleda ka puude raskusastme tuvastamist.
Taotlus on üsna mahukas ja selle täitmiseks tuleb kindlasti varuda aega. Ankeedis on vaja kirjeldada oma tegutsemisvõimet ja tegutsemispiiranguid kõigis valdkondades, milles piirangud esinevad.
Kui taotlus on töötukassale esitatud, läheb see edasi ekspertarsti kätte, kes vaatab e-tervise infosüsteemist, kas taotleja kirjeldatud piiranguid toetavad ka tema meditsiinilised diagnoosid. Kuigi inimese enda hinnang oma tegutsemisvõimele on väga tähtis, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
Taotlusele tuleb märkida andmed ka oma raviarstide (vähemalt ühe), samuti teiste spetsialistide (näiteks sotsiaaltöötaja, tegevusjuhendaja, isikliku abistaja, psühholoogi vms) kohta, kes saavad vajaduse korral anda töövõime hindamiseks täiendavat infot inimese kohta.
3. samm : ekspertarsti hinnang
Töötukassa töötajad ei hinda inimeste töövõimet ise, vaid selle kohta tellitakse eksperdiarvamus vastava väljaõppe saanud ekspertarstidelt, kes kaasab vajadusel teisi spetsialiste nagu logopeed, eripedagoog, tegevusterapeut ja füsioterapeut.
Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse uues süsteemis alati koos abivahendiga, mida ta oma terviseseisundi tõttu iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tema tegutsemisvõimet parandaks.
Siit tulebki oluline vahe senise hindamissüsteemiga, sest abivahendiga või ilma selleta võib inimese tegutsemisvõime olla väga erinev. Abivahendid võivad olla ravi- ja meditsiiniseadmed (nagu nt insuliini manustamise seadmed) või igapäevast toimetulekut toetavad abivahendid (nt randmeortoos, suhtlemiskommunikaator, liikumis- ja nägemisabivahendid).
Kui taotlejal on objektiivsed põhjused, miks ta abivahendit ei kasuta või ei saa kasutada, hinnatakse tema tegutsemis- ja osalemisvõimet ilma abivahendita. Ekspertarst saab siis ühtlasi inimesele soovitada, milliseid tema jaoks uusi abivahendeid ta võiks edaspidi kasutada.
Ekspertarst kaalutleb inimese terviseseisundist tingitud tegutsemispiiranguid, arvestab põhjuseks oleva haiguse kulgu ning inimese enda hinnangut oma võimekuse ja piirangutega kohanemise kohta.
Üldjuhul koostataksegi eksperdiarvamus dokumentide põhjal. Kui aga inimese esitatud taotlusel ja e-tervises olevad andmed on vastuolulised või infot pole piisavalt, võib ekspertarst kutsuda inimese vastuvõtule, kuhu tuleb siis ka kindlasti minna.
Vastuvõtul ekspertarst vestleb inimesega, viib läbi tegevusvõime teste ja kaasab vajaduse korral hinnangu langetamiseks vajalikke erialaspetsialiste.
Hindamise tulemusena koostab ekspertarst inimese töövõime kohta kokkuvõtliku arvamuse, milles antakse hinnang inimese töövõime ulatusele, märgitakse, mil määral inimese seisund võib muutuda, ning osalise või puuduva töövõime eeldatav kestus koos põhjendusega.
Samas hinnangus annab ekspertarst ka soovitusi inimese jaoks sobivate töötingimuste ja töövõimet toetavate tegevuste (teenuste) kohta. Ekspertarsti hinnang on aluseks ka puude raskusastme tuvastamisel, juhul kui inimene taotleb töövõime hindamist ja puude tuvastamist üheaegselt.
4. samm: töövõime hindamise otsus
Eksperdiarvamuse põhjal teeb töötukassa otsuse inimese töövõime ulatuse kohta.
# inimene on töövõimeline – see tähendab, et tema töötamine ei ole terviseseisundist tulenevatel põhjustel takistatud;
# inimesel on osaline töövõime – sellisel juhul on töötamine terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu osaliselt takistatud;
# inimesel on puuduv töövõime – see tähendab, et ta ei ole terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu võimeline töötama.
Nagu ka praeguses süsteemis, kehtib töövõime hindamise otsus kuni viis aastat. See tähendab, et kui ekspertide hinnangul inimese terviseseisund eeldatavasti muutub, võib otsuse teha ka lühemaks ajaks, paludes inimesel tulla näiteks kahe aasta pärast uuele hindamisele. Eriti raske seisundi puhul võib otsuse teha ka vanaduspensionieani.
Otsust on võimalik vaidlustada, kui inimene tunneb, et tema töövõimet on hinnatud valesti.
5. samm: töövõimetoetuse maksmine
Kui inimese töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks, on talle tagatud ravikindlustus. Osalise või puuduva töövõime korral on inimesel õigus hakata saama töövõimetoetust. Osalise töövõime puhul lisandub toetuse saamiseks kohustus olla aktiivne: otsida tööd, õppida, töötada või olla hõivatud muu tegevusega, mis annab õiguse töövõimetoetusele.
Vajadusel osutab töötukassa vähenenud töövõimega inimestele tööle saamiseks või tööl püsimiseks tööturuteenuseid.
Töövõimet välistavad seisundid
Mõne väga raske diagnoosi ja haigusseisundi korral loetakse inimese töövõime automaatselt puuduvaks. Sellisel juhul ei pea inimene täitma mahukaid küsimustikke ega läbima põhjalikku hindamist. Töövõime hinnatakse puuduvaks, kui:
# inimesel on IV astme vähkkasvaja;
# ta saab dialüüsravi või on juhitaval hingamisel;
# tal on väljakujunenud dementsus;
# tal on raske või sügav vaimne alaareng;
# ta on püsivalt voodihaige.
Töövõimet välistava seisundi korral kontrollib ekspertarst terviseandmete põhjal vastava seisundi olemasolu ning koostab selle põhjal eksperdiarvamuse.
NB! Töövõimet välistavate seisundite loetelus ei ole mitmeid haigusi, mis võivad samuti põhjustada puuduva töövõime, kuid millel võib olla väga erinevaid väljendusvorme või staadiume ja mille korral puuduv töövõime ei ole haiguse ilmselge väljendus.
Taotlus koosneb viiest osast
# taotleja andmed, taotlemise põhjus, otsuse kättesaamise viis, arstide ja spetsialistide andmed, andmed taotleja haridustaseme kohta;
# töövõimet välistavad seisundid ja nõusolek tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks;
# töötamisega seotud andmed;
# taotleja kasutatavate abivahendite, kõrvalabi, rehabilitatsiooni ja muude teenuste andmed;
# taotleja hinnang oma kehalisele ja vaimsele võimekusele erinevates valdkondades ja tegevustes.
Näide töövõime hindamise taotlusest
2.2. Asjade ülestõstmine ja liigutamine
Asjade ülestõstmise ja liigutamise all mõistetakse esemetest kätega kinnihaaramist ja soovitud kohta tõstmist või nihutamist keha lähedal. Selle tegevusega hinnatakse käte jõudu, liigeste liikuvust, aga ka koordinatsiooni. Eeldatakse suhteliselt kergete asjade haaramist mõlemat kätt kasutades ja ümberpaigutamist enam-vähem vöökõrgusel. Selle punkti all ei hinnata võimekust kükitada, kummarduda jms, mida hinnatakse liikumise valdkonna all. Kui inimene kasutab puude või terviseseisundi tõttu abivahendit, näiteks proteesi, eeldatakse vastuste puhul tema võimekust asju tõsta ja liigutada abivahendit kasutades.
Kas suudate üles tõsta ja liigutada liitrist vedelikuga täidetud anumat?
Vastusevariandid:
• Jah, väikeste raskustega.
• Mõõdukate raskustega.
• Suudan tõsta kuni pooleliitrist anumat.
• Ei suuda tõsta ühtegi eset, olenemata kaalust.
• Minu võimekus sellist anumat tõsta ja liigutada on muutlik.
Valitud vastust tuleb ka põhjendada.
Täpsustage oma valitud vastust. Kirjutage, milliste tegevustega on teil probleeme ja miks.
Näiteid valdkonna tegevustest: söögi valmistamisel panni/poti tõstmine, poes esemete korvi asetamine, voodi ülestegemine, majapidamistegevused ja aiatööd jne.
Näide eksperdiarvamuse kokkuvõttest
"Taotlejal esineb raske piirang inimestevahelise suhtlemise valdkonnas, mille põhjusteks on meeleolulangus ja emotsionaalse tasakaalu kõikumine ning kaudselt kroonilised haigused, mis neid häireid võimendavad.
Tal on välistatud intensiivne suhtlemine võõrastega ja avalikud esinemised, konfliktsete situatsioonide lahendamine.
Tema töövõime on osaliselt takistatud. Seisund on tõenäoliselt halvenev, kuid kahe aasta jooksul muutub töövõime tõenäoliselt vähe.
Sobib töötamine väikeses kollektiivis või individuaalselt. Ei sobi töö, mis on seotud intensiivse suhtlemisega ja/või nõuab võõraste inimestega suhtlemist (nt töö klientidega) või avalikku esinemist või tekitab vastuolusid. Vajab psühholoogilist nõustamist.”
Page 840 of 1608
