Articles
leen Laasner, reporter
Eesti ettevõtetes oli selle aasta I kvartalis ligi 8300 vaba ametikohta, teatas Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 25 protsenti.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli kasv aga 14 protsenti. Ametikohtade koguarvus oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses (19%), hulgi- ja jaekaubanduses (15,6%) ning hariduse tegevusalal (10%).
Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli info ja side tegevusalal, kus vabu ametikohti oli 2015. aasta I kvartaliga võrreldes kaks korda rohkem.
Piirkondlikult asusid vabadest ja hõivatud ametikohtadest 57% Harju maakonnas (sh Tallinn), järgnesid Tartu maakond (11%) ja Ida-Viru maakond (7,5%). Vabade ametikohtade määr oli jätkuvalt kõige kõrgem Harju maakonnas (1,8%) ning madalaim Saare maakonnas (0,7%).
Vabadest ametikohtadest 6100 ehk pea kolmveerand olid erasektoris ning ligi 2200 ehk pisut üle veerandi avalikus sektoris. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.
Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2015. aasta IV kvartalis 67 000, mis oli 2014. aasta sama kvartaliga võrreldes 2 protsenti väiksem. Võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga kasvas tööjõu käive kõige enam info ja side (25,5%) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (24%).
Hinnangud põhinevad uuringul «Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine», mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2016. aastal on valimis 12 603 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi.
Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.
Kerli Kivistu
«Meie ettevõttesse osteti kaks jalgratast, mida töötajad võivad kasutada auto asemel linna sees nn töösõitudeks. Mis on sellega seoses meie kohustused tööandjana, millele peaksime tähelepanu pöörama?» soovib lugeja teada.
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask.
Jalgratta kasutamine töösõitudeks on töötajate tervise edendamiseks igati tervitatav, sest see mõjub hästi inimese tervisele ja kehalisele võimekusele. Jalgrattaga töösõitude tegemine on analoogne autoga töösõitude tegemisega. Teie kui tööandja peate tagama, et kõik töövahendid, sealhulgas sõidukid ja varustus oleks töökorras ja töötaja on juhendatud neid kasutama.
Rattad peavad olema tehniliselt korras – st nii korrapäraselt hooldatud ning regulaarselt kontrollitud. Kiivri valikul tuleb jälgida, et see vastaks turvastandardile ning oleks töötajate jaoks paraja või reguleeritava suurusega ja seda oleks võimalik korrektselt pähe kinnitada. Kiivri osas tuleb pidevalt jälgida ka selle seisukorda – kui kiiver on saanud põrutada, on mõrane või kiivriga on korra kukutud, siis ei taga selle kandmine töötaja ohutust.
Tähtis on ka juhendada töötajat, kuidas sõita ja kuidas kiivrit õigesti kasutada, rõhutada vajadust järgida liiklusreegleid ning juhendada, kuidas kasutada ratta varustust. Näiteks on oluline, et töötaja annaks teada, kui ratta või kiivriga on midagi juhtunud, sest osad probleemid ei ole tuvastatavad ka regulaarse kontrolli käigus. Kuna jalgrattaga sõit on aktiivne tegevus, siis võiks töötajatel olla ka pesemise ja ümber riietumise võimalus.
Kui rattaga töösõitu tehes peaks juhtuma õnnetus, siis on tegemist tööõnnetusega, mille asjaolud ja põhjused peate välja selgitama õnnetuse uurimise käigus. Ohutuse seisukohalt soovitame töötajatele südamele panna seda, et jalgrattur on liikluses autoga võrreldes nõrgem osapool, aga jalakäijaga võrreldes tugevam. Seega tuleb õnnetuste vältimiseks olla hästi tähelepanelik ja valida alati ohutud sõiduvõtted.
Heilika Leinus, reporter
Selle aasta 1. juulist peavad paljud osaliselt töövõimelised inimesed hakkama aktiivselt tööd otsima, sest muidu ähvardab neid toetusest ilmajäämine. Nimelt läheb käiku osa uuest töövõimereformist, mille järgi töövõimetuspension asendub töövõimetoetusega.
artiklit saab edasi lugeda originaalist.
Toimetas: Kaja Koovit, majandustoimetuse juhataja
ärileht.ee
Üks pere peaks saama 1000 eurot kuus vabalt kulutada ja kuni me selleni ei ole jõudnud, ei ole mõtet rääkida, et me saame liiga palju palka, me saame ikka liiga vähe,“ kinnitas ettevõtja Jüri Mõis saates „Äripäev eetris“.
Mõis kinnitas, et talle on alati palgatõus meeldinud ja niipalju kui see temast on sõltunud, on ta alati võidelnud kõrge palga eest ning temaga seotud ettevõtetes on töötajad saanud ka kõrgemat palka. Seetõttu on talle ka arusaamatu tööandjate keskliidu jutt, et palgatase on läinud liiga kõrgeks
Mõis märkis, et rikkaks saamist takistab meie enda tölplus.
Mõis lausus, et valitsus on teinud halbu otsuseid. "Estonian Airi pandi 80 miljonit, nüüd selgub, et Nordicas ka 80 miljonit. See teeb juba kaks korda 80 miljonit, rääkis ta."
„Ameerikas Eesti Energia läks vett vedama, Enefiti valed otsused. Rahvusvahelisest tðempionist on jäänud alles keskpärane ettevõte, kust pole dividendigi võtta,“ rääkis Mõis, lisades, et ta ei kujuta ette, mis näoga vaatab seda kõike maksu- ja tolliameti juht Marek Helm.
„Usin töömesilane, kes kogub kokku välismaal teenitud tulu 15 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal ja samas teised panevad 80 miljonit lihtsalt kraavi,“ rääkis Mõis.
Äripäeva saadet saab kuulata siit.
https://soundcloud.com/aripaev-eetris/juri-mois-palkadest-rikkaks-saamisest-ja-poliitikute-prohmakatest
Kai Sipp, töötukassa töövõimetoetuse osakonna juhataja
Kui töötukassa on hinnanud inimese töövõimet ja leidnud, et see on tervisekahjustuse või puude tõttu vähenenud, on tal õigus saada töövõimetoetust.
Praegu saab tervisekahjustusega inimene töövõimetuspensioni, mille suurus sõltub töövõimekaotuse protsendist ja inimese senisest tööpanusest. Ka makstakse töövõimetuspensioni vaatamata sellele, kui suur on inimese palk, juhul kui ta töötab.
Töövõimereform asendab pensioni töövõimetoetusega, mille suurus ei ole enam seotud inimese senise sissetuleku ega tööstaaþiga. Töövõime toetus on kahes suuruses: osalise töövõime korral on toetus sel aastal ligi 192 eurot kuus, puuduva töövõime korral ligi 337 eurot kuus (toetuse täpne suurus sõltub kalendripäevade arvust kuus).
Sarnaselt riiklike pensionitega indekseeritakse ka töövõimetoetuse määra iga-aastaselt 1. aprillil, mille tulemusena see eeldatavasti igal aastal pisut tõuseb.
Neile, kelle töövõimetuspension on suurem kui uus töövõimetoetus, makstakse töövõimetoetust senise pensioni suuruses. Seda tingimusel, et inimene oli püsivalt töövõimetuks tunnistatud kestusega vähemalt kaks aastat ja töövõime hindamise taotlus on töötukassale esitatud püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtajal. Sellist toetust ei hakata iga-aastase indekseerimise käigus suurendama, vaid see püsib kindlas summas seni, kuni see ühtlustub uutele tulijatele makstava töövõimetoetusega.
Esmalt uued tulijad
Kuigi töövõimetoetuse seadus asub jõusse 1. juulist 2016, ei tähenda see, et kõik töövõimetuspensionid muudetakse töövõimetoetusteks. Esimese poole aasta jooksul ei puuduta uus süsteem praeguseid töövõimetuspensionäre üldse: aasta lõpuni määrab töötukassa töövõimetoetuseid vaid neile, kelle töövõimet hinnatakse esmakordselt.
2017. aasta algusest hakatakse töövõimetuspensioni asemel maksma töövõimetoetust kõigile neile, kellel jõuab kätte korduvhindamise aeg ja kes seetõttu läbivad töötukassas töövõime hindamise.
Kõik tänased töövõimetuspensionärid jõuavad uude töövõimetoetuse süsteemi aastaks 2020. Erandiks jäävad vaid need vähesed, kes on hinnatud töövõimetuks tähtajatult – nemad jäävadki töövõimetuspensioni saajateks kuni vanaduspensioni ea täitumiseni, kui nad ei soovi uue süsteemiga liituda vabatahtlikult.
Toetatakse töövõimet
Töövõimetoetus on mõeldud selleks, et vähenenud töövõimega inimesel oleks sissetulek, kui ta ei suuda töötada, kui ta otsib tööd või ka töötab, kuid pole tervisese tõttu tööturul tegutsejana võrdne tervetega.
Inimene, kellel töövõime puudub, saab toetust tingimusteta. Osalise töövõimega inimeselt oodatakse, et ta on toetuse saamiseks aktiivne, näiteks töötab (töötamiseks loetakse muu hulgas ka juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olemist), on registreeritud töötuna ja otsib aktiivselt tööd, omandab haridust, kasvatab alla kolmeaastast last, hooldab puudega inimest, viibib ajateenistuses, on tervisest tulenevatel põhjustel akadeemilisel puhkusel vms (vt lisakastid).
Toetus sõltub töötasust
Töövõimetoetus hakkab tasapisi vähenema, kui inimese töötasu ületab teatud piiri. Tänavu on selleks piiriks 1012,5-eurone kuupalk.
Kui töövõimetoetust saav inimene on eelmisel kuul saanud palka sellest summast rohkem, hakkab töötukassa talle makstavat toetust vähendama. Vähendamine toimub arvestusega, et iga euro kohta, mille inimene on teeninud üle piirmäära, väheneb ta toetus 0,5 euro võrra.
Näiteks kui osalise töövõimega inimene teenis 1100 eurot, mis on 87,5 eurot üle piirmäära, väheneb tema toetus järgmisel kuul 43,75 eurot. See omakorda tähendab, et 192,3 euro asemel saab ta järgmisel kuul toetuseks 148,55 eurot. Seda ka juhul, kui ta palk on toetuse saamise kuul eelmisest kuust väiksem, sest toetuse arvestus käib tagantjärele.
Teine tähtis piirmäär on see, millest alates inimene töövõimetoetust enam ei saa. Käesoleval aastal on see piir osalise töövõimega inimese jaoks 1397,1 eurot kuus, puuduva töövõimega inimese jaoks (kui ta siiski töötab ja teenib) 1687,5 eurot kuus.
Lisaks tasub teada, et töövõimetoetust vähendatakse ka siis, kui inimene saab samal eesmärgil makstavat toetust, pensioni või muud rahalist hüvitist välismaalt, samuti kui ta on saanud sama perioodi eest näiteks töötutoetust. Siis vähendatakse sama perioodi eest makstavat töövõimetoetust saadud muu toetuse summa võrra.
Toetus käsikäes kohustustega
Töötukassal on õigus osalise töövõimega inimesele töövõimetoetuse maksmine peatada või lõpetada, kui ta on registreeritud töötuna, kuid ei tule mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajal nõustamisele, ei täida individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud tegevusi, keeldub talle tehtud sobivast tööpakkumisest jms.
Kui töötuna registreeritud toetusesaaja on rikkunud kokkuleppeid mõjuva põhjuseta, võib töötukassa peatada toetuse maksmise esialgu kümneks päevaks.
Töövõimetoetuse maksmise võib peatada 30 päevaks, kui töötuna registreeritud toetusesaaja rikub kokkuleppeid teist korda ja jälle mõjuva põhjuseta.
Kolmandat korda mõjuva põhjuseta töötuna arvelolekuga seotud aktiivsusnõudeid rikkudes inimese töötuna arvelolek lõpetatakse, millega seoses lõpeb ka töövõimetoetuse maksmine (toetuse maksmist ei lõpetata, kui inimene täidab samal ajal mõnda muud aktiivsustingimust). Sellisel juhul jääb inimesel võimalus soovi korral end uuesti töötukassas arvele võtta, saada toetust ja tegutseda aktiivselt tööle saamise nimel.
Toetuse maksmine
Töövõimetoetus makstakse välja eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks. See erineb töövõimetuspensionist, mida makstakse iga kuu alguses jooksva kuu eest.
Nii nagu töövõimetuspensioni makstakse ka töövõimetoetust vastavalt inimese soovile kas ta enda või kellegi teise arvelduskontole Eestis. Toetust võidakse maksta ka inimese arvelduskontole välisriigis, ent sellisel juhul maksab ülekandega seotud kulud inimene ise.
Lisaks makstakse töövõimetoetust posti teel kojukandena inimese kulul või põhjendatud taotluse korral töötukassa kulul (sügava puudega isikutele, kellel on lisaks liikumistakistus või kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav).
Kui soovitakse kojukannet töötukassa kulul, tuleb taotlemisel ära näidata ka alternatiivne makseviis juhuks, kui kojukannet töötukassa kulul ei võimaldata.
Page 842 of 1608
