Articles
Maaleht kirjutas täna, et alaealine võib töötada seaduse järgi kuni poole koolivaheajast, kuid noored tahaksid rohkemgi töötada. 75aastane maamees Ager saatis meile oma arvamuse laste tööaja kohta.
Laste tööst tõrjumine igasuguste seaduste ja konventsioonidele viidatas on minu meelest kuritegu laste vastu nende kaitsmise vajadusele rõhudes.
Mõistlikus mahus ja vastavalt eale on töökogemus vajalik kas või sellel põhjusel, et 16-18 aastane oskusteta noor saaks aru, et esimene palk ei saa olla tuhat eurot kätte.
Mina olen koos vanematega Siberi "kogemusega". Et meie pere, ema ja kolm alaealist ellu jääksid, käisin mina kui kõige vanem alates kümnendast eluaastast suvel tööl. Tööaeg oli algul lambakarjas 9-10 tundi, hiljem heinamaal 12 tundi ja enam, sest heinakuhja ei jäätud pooleli.
Saan sellel aastal 76.a vanaks ja ei tunne noorena töötamise pärast end küll haigena.
Meil on igasuguseid järelvalvajaid liiga ohtralt ja kõik lõikavad seadusi täites "juuksekarva" pooleks või isegi neljaks. On ammu aeg igasugustel kontrollijatel käituda mõistusega.
Kui me ei luba lastel saada tööharjumist, jõuame Hispaania tasemele, kus suur hulk noori elab rahumeeli vanemate "selja taga" ja ei tahagi tööd leida.
Liina Vahtras, peaministri büroo nõunik
Eesti Päevaleht
Kavatsus reformida vanemahüvitist üksnes muutmise enese pärast on emade vastu vastutustundetu.
Kaja Kallas kirjutas 14. aprilli Eesti Päevalehes, et vanemahüvitis põhjustab palgalõhet ning õiglane oleks see ema ja isa vahel poolitada, sest nii säilitaksid naised tööturul tugevama seisundi.
Selline mõttekäik loob meelevaldse põhjuse-tagajärje seose valdkonnas, mis mõjutab otseselt neid, kes kavatsevad last saada või kellele on äsja laps sündinud. Neis ei tohi ebakindlust tekitada. Samuti paneb kulme kergitama soov reguleerida seadusega pere valikuid ja seeläbi eraelu.
Kallasel on õigus selles, et vanemahüvitis on demograafiline meede, mitte sotsiaaltoetus. Siia olekski võinud punkti panna.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Agne Narusk, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Eesti Päevaleht
Lähima kümne aasta jooksul surevad välja rutiinset laadi lihtsamad tööd, nagu arveametniku ja palgaarvestaja ametid kontoris, raietöölise amet metsanduses ning liinitöölise amet tootmises, aga ka teeninduses. Tulevikutöötajalt nõutakse suures plaanis nägemise võimet ja multifunktsionaalsust, kõigil elualadel muutuvad üha olulisemaks IKT- ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskused.
Sellise tulemuseni jõudsid tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA esimesed uuringud. OSKA valdkondlikud töögrupid loodi SA Kutsekoda juurde, et teha kindlaks, milliseid ameteid ja oskusi vajab tööturg lähima kümne aasta jooksul, ning koostada selle põhjal riiklik koolitustellimus. Kolm esimest valdkonda on IKT, metsa- ja puidutööstus ning arvestusala. Kaks esimest on kõikide näitajate põhjal Eesti olulisemad majandusvaldkonnad. Arvestusala valiti selleks, et proovida uudset metoodikat ka kutsetegevusepõhiselt – raamatupidajaid ja audiitoreid töötab kõigis sektorites, selgitas Kutsekoja OSKA koordinaator Tiia Randma.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Valitsuskabinet otsustas riigieelarvestrateegia 2017-2020 arutelude tulemusena vabastada tööandjad töötajate heaks tehtavad tervise- ja spordikulutused erisoodustusmaksust kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Maksumuudatus hakkab kehtima alates 2018. aastast.
Riigikogu heaks kiidetud alusdokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ üks eesmärkidest on hoogustada eestlaste liikumisharrastust, et sarnaselt Põhjamaade tasemele tegeleks vähemalt kaks kolmandikku elanikkonnast regulaarselt spordi ja liikumisharrastusega.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul tuleb Eesti inimeste sportlike ja tervislike eluviiside edendamiseks kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused. „Üheks võimaluseks eesti inimeste tervise ja elukvaliteedi tõstmiseks on ka tööandjatele soodsama õigusruumi kujundamine töötajatele sportimistingimuste võimaldamiseks. Huvi ja surve muudatusteks on spordivaldkonnast olnud enam kui 10 aastat ning algatust toetavad ka tööandjate esindajad,“ rääkis Saar. Minister lisas, panustades elanikkonna tervisesse ja füüsilisse heaolusse, vähendab tehtud maksumuudatus pikemas perspektiivis ka üleüldiseid tervishoiukulusid.
Tervise Arengu Instituudi uuringu järgi on 2014. aasta seisuga alates 1992. aastast liikumisvaegusest tingituna rasvumuse levik Eesti elanikkonnas suurenenud meestel 1,8 ja naistel 1,4 korda. „Võimaldades tööandjal hüvitada töötajate sportimise ja liikumisharrastuse kulud maksuvabalt, laieneb inimeste ring, kellele ujulad, spordisaalid ja teiste treeningalade teenused muutuvad kättesaadavamaks. Üha rohkem ettevõtjaid hakkab teadvustama võimalust toetada ja kujundada oma töötajate sportimis- ja liikumisharjumusi. Kujundades vanemate liikumisharjumusi, kanduvad need üle ka lastele ning muudatuse mõju on tunduvalt laiem,“ sõnas Saar.
Saar täiendas, et lõpetades tööandja töötajale tehtud spordi ja liikumisharrastuse kulutuste käsitlemise erisoodustusena, muutub töötajate sporditegevuse toetamine ka läbipaistvamaks ning sellest võidavad ettevõtjad, töötajad ning kogu spordivaldkond. „Kui paljud ettevõtted loovad oma töötajatele võimaluse sportimiseks, suureneb ka spordisektori käive. See loob võimaluse uute spordiklubide, jõusaalide ja ujulate avamiseks, luua uusi töökohti ning tõsta palkasid,“ lisas Saar.
CV kirjutamisel seisavad tihtipeale paljud silmitsi sama murega – kas CV pikkusest võib sõltuda minu kandideerimise edukus? Aga mis juhtub, kui mu elulookirjeldus ei mahu ühele A4-le? Selliseid küsimusi esitatakse CV Keskuse värbamiskonsultantidele pea iga päev, kuid ainuõiget vastust on väga keeruline anda, kuna iga CV peab lähtuma ametikohast, mida parasjagu püüdmas oled. CV ei ole nagu kooliaegne kodutöö, mida sageli raamivad täpselt määratletud piirangud. Kui asud aga kirjutama ideaalse pikkusega CV-d, pea meeles järgmised 5 nõuannet!
1) Sisu on määrav!
Pelgalt pikkuse tõttu ei jäeta CV-d kõrvale. Küll aga võib see juhtuda siis, kui Sinu CV koosneb tööandja arvates ebavajalikust infost. Jälgi, et elulookirjelduses oleksid varasemad töösuhted, erialased täiendkoolitused ja muu vajalik teave esitatud korrektselt ja arusaadavalt. Kindlasti peaks kogu informatsioon olema ka seotud konkreetse ametikohaga, millele kandideerid.
2) Kahe lehe reegel.
Kõige olulisema pead olema suuteline edastama kahel lehel. Pea meeles, et tööandja ei pea temale vajalikku teavet lehekülgede sahmides otsima. Kui oled CV-d koostades jõudnud neljandale leheküljele ja pole kaugeltki veel lõpetamas, siis tõenäoliselt teed Sa midagi valesti. Pea meeles, et CV on kokkuvõte Sinu varasematest tööülesannetest, oskustest ja saavutustest!
3) Bluffimine ei tööta!
Kui oled paari lühiajalise töösuhtega värske koolilõpetanu, ei tasu kramplikult üritada jätta muljet, justkui oleksid viimased kümme aastat karjääri teinud. Püüdliku ja liiga pika kirjelduse asemel soovitame tuua CV-s välja Sinu peamised tööülesanded, lisada olulisemad koolivälised väljakutsed (näiteks oled ehk olnud vabatahtlik või aidanud oma kodukohas üritusi korraldada?) ja piirduda ühe leheküljega.
4) Liiga palju töökogemust?
Olles aastaid tööl käinud, karjääriredelil liikunud ja end erialaselt täiendanud, on CV optimaalne pikkus kaks, maksimaalselt kolm lehekülge. Soovitame tuua välja vaid kõige olulisema – kas kümne aasta tagune keelekursus on ikka relevantne, kui Sa ei ole hiljem seda keelt enam kasutanud ning antud ametikohal seda ei nõuta? Kindlasti mitte. CV-d koostades tasub alati silmas pidada valdkonda, kus oled tööd otsimas – kiireltmuutuvas IT-sektoris võivad olla paari aasta tagused täiendkursused juba ammu aegunud, samas kui raamatupidaja, kohtuniku või õpetaja puhul on täiendõppe sisu ja maht väga oluliseks kriteeriumiks.
5) Lähtu ametikohast!
Kui oled täiesti veendunud, et kõik üleskirjutatu on Sinu CV-s vajalik ja relevantne, siis ära jäta midagi kirjutamata. Toonitame veelkord, et alati tasub lähtuda kandideeritavast ametikohast – mõtle, mis on oluline, mis aga ebavajalik. Näiteks ei tõsta Sinu CV väärtust pikk ja mittemidagiütlev tutvustus – kinnitame, et iga teine kandidaat on paberil samuti kohusetundlik, motiveeritud ja hea suhtlemisoskusega. Küsimus on, kuidas just Sina teistest kandidaatidest eristud ega kao äravahetamiseni sarnaste CV-de halli massi hulka?
CV-sse tasub suhtuda kui tulevikuinvesteeringusse – see on sageli Sinu esimene kontakt tööandjaga. Nüüd, kus hakkad ideaalset CV-d looma, pea meeles, et laseksid seda hiljem ka mõnel pereliikmel või heal sõbral üle vaadata. Hooletusvead on CV-des väga levinud ning jätavad Sinust kehva esmamulje!
Page 859 of 1608
