Articles
Professor Mare Teichmanni juhtimisel Tallinna Tehnikaülikooli tööstuspsühholoogia instituudis valminud uuring «Virtuaalsed töökohad ja e-juhtimine» näitas, et vastastikusel usaldusel põhineval kaugtöötamisel on plusse rohkem kui miinuseid.
Selle loo edasi lugemiseks pead olema Postimees Plussi tellija.
http://tarbija24.postimees.ee/3348651/kaugtoo-eeldab-usaldust-tooandja-ja-tootaja-vahel
Avatud kontorite võidukäik ettevõtluses jätkub. Juhid armastavad seejuures rõhutada avatust ja paremat info liikumist. Paraku näitavad värsked uuringud, et loodetud kasu avatud kontorid ei too.
Avatud kontorite töötajad on rahulolematud nii töökeskkonna, stressitaseme kui produktiivsusega, vahendab Switch & Shift. Kuigi eeldatakse, et avatud kontor suurendab meeskonnatööd ning tulemuslikkust, siis värsked uuringud kummutavad selle arvamuse.
Pigem vähendab avatud kontor kolleegide ja meeskonnaliikmete vahelist suhtlust, sest puudub privaatsus.
Erinevatest uuringutest ilmneb, et avatud kontor kahjustab töötajate tervist, vähendab tootlikkust ning tööga rahulolu.
Kõige häirivama tegurina nimetavad uuringutes osalenud avatud kontori mürataset ja lärmi. Ärritavad on pidevad telefonihelinad ning muu kontorimüra, kuid kõige rohkem häirib inimesi kaastöötajate pidev kõne. Helieksperdi Julian Treasure’i hinnangul on avatud kontorite töötajate produktiivsus 66% väiksem kui eraldi ruumis töötavatel inimestel.
Privaatsuse puudumine on teine oluline tegur, mis töötulemuslikkust vähendab.
Avatud kontor mõjutab negatiivselt ka töötajate tervist, eelkõige läbi stressitaseme tõusu. Ka võtavad avatud kontorite töötajad 62% rohkem haiguspäevi kui privaatsemates ruumides töötajad.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski palub teistele ministeeriumidele ja riigihalduse ministrile saadetud kirjas esitada plaani, kuidas kavandavad asutused ja kohalikud omavalitsused vähenenud töövõimega inimesi lähiaastatel tööle võtta.
Töövõimereformi elluviimise toetamiseks, töövõimetoetuse seaduse ning valitsuse eesmärkide täitmiseks tuleb võtta 2020. aastaks valitsussektorisse täiendavalt tööle vähemalt tuhat vähenenud töövõimega inimest. See tähendab nii puudega kui püsiva tervisekahjustusega inimesi.
„Vähenenud töövõimega inimeste tööleaitamine on riigi selge prioriteet. See eeldab ka laiemat hoiakute muutumist nii tööandjate seas kui ühiskonnas ning siin peab avalik sektor näitama eeskuju,“ rääkis minister Ossinovski.
„Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused peaksid kaaluma oma värbamispoliitikas tõsisemalt seda, et vähenenud töövõimega inimesed saaksid reaalselt tööd. See ei tähenda, et kohe järgmisel aastal peab looma tuhat töökohta – edasi tuleb liikuda vastavalt sellele, kuidas töökohad vabanevad või avaneb muid võimalusi, näiteks osaajaga tööks,“ lisas minister.
Sotsiaalministeerium jaotas tuhat inimest indikatiivselt kohaliku omavalitsuse ning keskvalitsuse vahel, viimasesse kuuluvad ministeeriumid, nende haldusala ning mitmed teised põhiseaduslikud asutused. Vastavate arvutuste kohaselt on keskvalitsuse osakaal 480 ning kohalike omavalitsuste oma 520 inimest.
Esialgsed numbrid täpsustatakse n-ö ametlikuks algtasemeks järgmise aasta 1. jaanuari seisuga ehk kuupäevast, mil käivitub töövõimereformi esimene etapp. Selle kuupäeva seisuga määratakse vähenenud töövõimega inimeste avalikus sektoris töötamise algtase ja eesmärk valitsemisalade viisi. Algtasemest lähtuvalt mõõdetakse iga-aastane vähenenud töövõimega värvatute lisandumine ja jälgitakse eesmärgi täitmist.
Sotsiaalministeerium ootab teiste ministeeriumide, riigihalduse ministri, riigikantselei, riigikohtu, riigikogu kantselei, presidendi kantselei, riigikontrolli ja õiguskantsleri tagasisidet kirjale 16. oktoobriks. Kirjaga küsitakse arvamust tuhande vähenenud töövõimega inimese valitsussektorisse töölevõtmise küsimuses ning ülevaadet senistest ja planeeritavatest tegevustest antud ülesande täitmiseks.
Nii nagu ülejäänud tööandjad, saavad ka valitsussektori asutused vähenenud töövõimega inimeste tööle asumise toetamiseks mõeldud erinevaid teenuseid ja soodustusi, näiteks hüvitatakse tööruumide ja töövahendite kohandamiseks tehtud kulud.
Töövõimereformi eesmärk on toetada praeguste töövõimetuspensionäride ning uute töövõimeskeemi sisenejate täisväärtuslikku elu ja väärikat ühiskonnas osalemist läbi tööleaitamise, arvestades nende isiklikku võimekust.
Gretta Oltjer-Timberg,
advokaat
Eesti Päevaleht
Euroopa Kohus kinnitas, et ka töölesõit võib minna palga sisse.
Igal inimesel on õigus vastavalt oma eelistustele ja võimalustele vabalt valida tegevusala, elukutse ja töökoht. Üks oluline küsimus töökoha valimisel on paljude jaoks töökoha kaugus elukohast. See, kas inimene liigub tööle jalgsi, auto või ühissõidukitega, on samuti tema enda eelistuste ja võimaluste küsimus. Aeg, mis inimesel kulub kodust tööle liikumiseks, võib varieeruda mõne minuti ja mõne tunni vahel. See aeg on käsitletav puhkeajana ning tööaja hulka seda ei arvestata.
Seega ei alga inimese tööpäev üldjuhul siis, kui ta hommikul kodust välja astub, vaid hetkest, kui töötaja hakkab tegutsema tööandja huvides ja korraldusel.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Järgmisel aastal toimub üsna palju maksumuudatusi. Koos riigieelarvega esitleti kokkuvõtvalt ka suurimate maksumuudatuste ajakava.
1. jaanuarist 2016
- Maksuvaba tulu tõstmine 170 euroni kuus
- Pensionide maksuvaba tulu tõstmine 225 eurole kuus
- Päevaraha maksuvabastuse piirmäära tõstmine 32 eurolt 50 eurole erasektoris
- Koolituskulude mahaarvamise piiramine (täiskasvanute huvihariduse soodustuse kaotamine, sh B-kategooria autokoolid)
- Füüsilise isiku tulumaksu mahaarvatava ülempiiri vähendamine 1920 eurolt 1200 eurole
- Üüritulu maksustamine 80% tulust
1. veebruarist 2016
- Kütuseaktsiisi tõstmine 14% diislikütusel ja 10% bensiinil
- Alkoholiaktsiisi tõstmine 15%
1. juunist 2016
- Tubakaaktsiisi tõstmine 8%
Toimetaja: Kadri Hansalu
majandusajakirjanik
Page 903 of 1608
