Articles
Kuller- ja pakiveoteenuse pakkuja DPD Eesti AS tegevjuhi Tarmo Taeli sõnul koosneb töökeskkond mitmest osast. Kõige lihtsama ehk sisustuse ja korralike töövahendite eest seisab hea tööandja, kuid see, mis paneb hommikul säravate silmadega tööle tulema, on juba meie kõikide teha.
Töökeskkonnaalased eesmärgid on sisse kirjutatud DPD Eesti keskkonna- ja kvaliteedijuhtimisse ja neid käsitletakse igal juhtkonna koosolekul, nagu ka töötajate, töökeskkonnanõukogu ja -volinike ettepanekud. Kuna DPD Eestis kuulub personalijuht tippjuhtkonda, on tema kontakt tippjuhiga väga tihe ning vähemalt kord nädalas arutletakse töökeskkonna ja organisatsioonikultuuriga seonduvaid teemasid.
«Töötajasõbralikkus on loomulik osa meie ettevõtte väärtustest. Hea on tööle tulla ettevõttesse, kus töötajad on motiveeritud, kaasatud ja huvitatud headest tulemustest. Viimaste värbamiskampaaniate jooksul on meie töötajasõbralikkust kandideerimise põhjusena aina rohkem esile toodud, näiteks kommentaariga «teie organisatsioonikultuur tundub nii lahe olevat»,» muigab Tael, lisades, et töötajasõbralik keskkond soodustab kaasa mõtlemist, loob läbi uute ideede uut väärtust ja lisaks vähendab personali voolavusega seotud kulusid.
Erigraafikud nii õppuritele kui ka lapsevanematele
DPD Eesti töötajate seas läbi viidud rahulolu-uuringu tulemuste kohaselt meeldib inimestele ettevõttes ennekõike kollektiivi pärast, järgnesid tööandjapoolne paindlikkus, töötajatega arvestamine, hea õhkkond, arenguvõimalused ning pakutavad soodustused. Enamik soodustusi on suunatud töötajate tervise edendamise ja töö- ning pereelu ühildamisele, näiteks rahvaspordi- ja lastekaitsepäevaüritused, ranitsatoetus ja jõulukingid lastele. Kuna iga inimese jaoks on töö- ja pereelu tasakaal ning sellest tulenevad vajadused erinevad, peetakse väga oluliseks ausat ja avameelset suhtlust töötajatega ning nende kaasamist.
«Meie kontoriinimestel on võimalik kodust töötada ja terminalis saab kaasa rääkida oma vahetuste koostamisel. Pakume lapsehoolduspuhkuselt naasvatele töötajatele töötamist osalise ajaga ja/või kodust. Meie ettevõttes on tasustatud tervisepäevad ja rahalised soodustused eraeluliste sündmuste toetamiseks. Hindame väga arengut ja õppimist – oleme kooliskäijatega leppinud kokku erigraafikuid, et nad saaksid maksimaalselt õppetöös osaleda,» loetleb Tael, nentides, et igati toetatakse ettevõttesisest arengut – andes arengu- ja õpihimulistele töötajatele edasiliikumise võimaluse.
Hetkel on ettevõttes käimas töötajate seas tervist toetavate tegevuste kohta käiv uuring, mille käigus selgitatakse välja, millistest tegevustest töötajad ise on kõige rohkem huvitatud. Seejärel koostatakse juba konkreetsem tegevuskava järgmisteks aastateks.
ABB ohutuskultuur tegi suure arenguhüppe
Energeetika- ja automaatikafirma ABB kommunikatsioonispetsialisti Sven Sommeri sõnul on nende ettevõttes eelmisel aastal tehtud küsitluse järgi töötajate jaoks kolm peamist rahulolu pakkuvat valdkonda. «Esiteks, et otsene juht julgeb otsustada ja vastutada ning tegeleb igapäevaselt sellega, et muuta üksuse tööd efektiivsemaks. Teiseks, et tööle seatud eesmärgid on selged ja arusaadavad ning samas ka saavutatavad. Kolmandaks on võimalus töötada ettevõttes, mis pakub stabiilset ja kindlat tööd ja kus uusi ideid toetatakse ja innustatakse.» Ta lisab, et eluterve organisatsioonikultuuri ja töökeskkonna loomine annab ettevõttele eelkõige pühendunud, ennast väärtustatuna tundvad töötajad.
ABB tööohutuse- ja keskkonna juht Balti riikides, Katrin Meos ütleb, et ettevõtte üks põhiväärtusi on tööohutus, mis on teinud varasemaga võrreldes suure arenguhüppe. Kui varem põhines ohutusnõuete täitmine peamiselt rangel kontrollil, siis tänaseks ollakse jõudnud sinna, et töötajad on piisavalt teadlikud ja võtavad ka ise vastutuse ohutuse eest. Lisaks on ettevõttes käivitatud kestev terviseprogramm, mis toetab töötajate tervisekäitumist ja heaolu palju laiemalt kui seadusandlus ette näeb.
ABB peamine tegevus on suunatud õnnetuste ennetamisele. Selle aasta üheksa kuuga on ABB-s registreeritud üle 4600 ohuolukorra, millele on eelnenud põhjalikud koolitused töötajatele ja alltöövõtjatele, mille eesmärk on töötajate teadlikkuse parandamine. Oktoobris toimub järjekordne ettevõtteülene ohutusnädal, mille raames pakutakse töötajatele koolitusi alates sõiduohutusest kuni tööstressi maandamise meetmeteni.
«Peamine ennetustöö käib töökohtadel kohapeal. Erineva astme juhid ja töötajad teevad regulaarseid tööohutusringkäike, mille käigus pööratakse tähelepanu mitte ainult füüsilise töökeskkonna ohutusele, vaid ka töötajate ohutule käitumisele igapäevases töörutiinis,» märgib Meos, kinnitades, et ABB-s tegelevad hea töökeskkonna loomisega kõik töötajad.
Mis motiveerib Eesti töötajat?
Mais 2015 Palgainfo Agentuuri läbi viidud tööandjate ja töötajate tööturu- ja palgauuringu tulemuste kokkuvõttest selgus, et Eesti töötajate sisemise motivatsiooni ning haaratuse tekke eelduseks on eelkõige huvitav ja haarav töö, piisavalt väljakutsuvad eesmärgid ning neile vastavad teadmised-oskused, võimalus keskenduda tööle ja saada vahetut tagasisidet. Palga kõrval on just tippspetsialistide jaoks erialase arengu ja töö sisuga seotud väljakutsed olulised ajendid töökoha vahetamiseks või vahetamata jätmiseks.
Töökeskkonna kvaliteedi arendamise on südameasjaks võtnud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Miks peaks ettevõte panustama hea töökeskkonna loomisesse? Loe lähemalt uus.csr.ee
Artiklit toetatakse Norra toetuste 2009–2014 programmist «Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal».
MAJANDUS»SISUTURUNDUS
Autor: Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik
Toimetas:
Ragnar Teeveer
Palga saladuses hoidmiseks on mitmeid põhjuseid. Peamine põhjus on see, et palka avalikustades peaks käituma kapitalistlike turureeglite järgi – kes rohkem pakub, saab valida paremate töötajate seast. Enamik palka varjavaid ettevõtteid soovib aga saada odavat orjatööjõudu, mitte pakkuda turuhinda.
1. Kui palka varjata, säilib alati lootus, et mõni konkursil sõelale jäänud kandidaatidest ei tunne turusituatsiooni piisavalt hästi, ega tea vastava ameti keskmist töötasu.
2. Kui inimene on nõus läbima palka teadmata mitmeosalise konkursi, siis on lootust, et tema majanduslik olukord on nii keeruline, et ta on sunnitud leppima ka turuhinnast madalama palgaga.
3. Pärast pika konkursi voorude läbimist on inimene panustanud nii palju aega ja vaeva, et osutudes võitjaks ei jaksa ta enam uuele ringile minna.
Olgu põhjus milline tahes, ilma palgapakkumiseta töökuulutus viitab sellele, et tööandja on juba algusest peale orienteeritud töötaja pügamisele. Võimalusel tuleks sellist pakkumist ignoreerida. Kui aga pakutav töö paistab huvitav, tasub otse küsida, kui palju on palk alguses ja kui suurt palgatõusu on esimese aasta jooksul oodata, kui inimene suudab oma võimekust näidata. Kui ka otsesele küsimusele mingit konkreetset vastust ei tule, siis peaks kindlasti otsima mõne muu töö.
Toimetas: Kristiina Ojamets
Majandusajakirja Forbes-i töötaja tundis omal nahal kui kurnav on päev läbi ühe koha peal istuda ning otsustas seda lihtsate harjutuste ning muudatuste kaudu muuta.
Ühe tavalise kontoris töötava täiskasvanu igapäev näeb ette vähemalt 8 tundi istumist ning hiljem kodus veel tööpäevast väsinuna diivanil lamasklemist. Kõik see tõstab ülekaalulisuse, seljavalude, halva rühi, krampide ja tõsise tülpimuse ning kurnatuse riski. Proovi neid nippe, et kontoris tunde istudes keha turgutada ja tööpäeva veidigi vaheldust saada.
Kontoritooli treeningplaan
Lihtsaid harjutusi, mida teha e-kirjade saatmise, konverentskõnede pidamise ja tööülesannete täitmise ajal, on mitmeid. Muidugi ei pea kontoris hingeldades rassima hakkama nii et higimull otsa ees, aga järgnevat võid proovida küll.
Kõige kergem on näiteks panna iga poole või tunni aja tagant mobiiltelefoni alarm helisema, et see sulle veidi aktiivsemat liikumist meelde tuletaks. Inimesed üldjuhul mitte ei taha end tööl olles liigutada, vaid muude toimingute käigus unustavad. Iga kord kui alarm heliseb, siruta end, kõnni näiteks tiir kontoriruumidele peale ja jätka siis tööd. Nii saab ka pea korra käsil olevast tööülesandest puhata ja ehk naased selle juurde isegi värskema pilguga.
Istudes võiks sama aja möödudes pead küljelt-küljele aeglaselt painutada ning ka rindkere sirutada, sidudes käed selja taha sõrmseongusse, sügavalt sisse-välja hingates ja rinnakut ette surudes. Nii annad kehale kerge vahelduse pikast istumisest.
Füsioterapeudid ütlevad, et istumisasendit tuleks samuti iga 20 minuti möödudes kohendada, vältides jalg üle põlve istumist, mida enamik naisterahvaid ikka ja alati eelistavad.
Kui aga arvutiga töötades lausa füüsilisi harjutusi tahta teha, siis võib proovida välja sirutatud jala kõverdamist enda ette. Jalga ei pea tõstma nii kõrgele, et põlv täiesti "lukku" läheks ja pigem teha harjutust aeglaselt, hoides jalga 2 sekundit välja sirutatuna ka üleval. Nii saavad tööd reiepealsed lihased ja ka põlvesidemed.
Kõik algab õigest istumisasendist
Lihtne viis selle kontrollimiseks on seista töölaua ees tooli kõrval ja vaadata, kas tooli istumisalus jääb põlve kõrgusele. Toolile arvuti taha istudes veendu, et klaviatuuri ja hiirt kasutades, tekiks käsi- ja küünarvarre vahele täisnurk. Käed võiksid töötades olla toestatud, õlad mitte tõstetud ja vabalt ning selg sirge, mitte küürus.
Enne ja pärast tööd
Olles terve päeva istunud, ootab ees veel ühistranspordiga kojusõit, kus iga iste on pikalt tööl olnud inimeste jaoks kulla hinnaga. Talita täpselt vastupidi- kui sul pole just rasket toidukotti ja kompsusid, mida vedada, siis jäta iste näiteks vanemale inimesele. Olles terve päeva tööl või koolis niigi istunud, seisa kas või see ühistranspordisõit.
Tööle tulles võid aga päeva energiliseks alustamiseks lifti asemel eelistada treppi. Keegi ei ootagi, et sa kuus korrust treppe roniksid ja kontorisse hingeldavana jõuaksid. Kõndida soovitatakse kas või korrus-kaks.
Eile kokkulepitud alampalga tõus kergitab lapsevanemate jaoks ka lasteaia kohatasu, mis on seotud riikliku alampalgaga.
Kui alampalk tõuseb eilse kokkuleppe kohaselt 2017. aastaks 390 eurolt 470-ni, siis toob see lapsevanematele näiteks Tartus kaasa lasteaia kohatasu tõusu tuleval aastal seniselt 58 eurolt 64,5 euroni ja 2017. aastaks kasvab kohatasu juba 70,5 euroni, vahendas ERRi uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».
Tartu ei plaani vähendada lastevanemate osalust ja neil tuleb ka edaspidi maksta kohatasuna 15 protsenti alampalgast, Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul on rohkem kui aasta tagasi tehtud otsus seotud sellega, et iga lasteaiakoht toob omavalitsusele kaasa kulusid.
Ta lisas, et alampalga tõus toob omakorda kaasa ka paljude lasteaiatöötajate palgatõusu, sest mitmed majahoidjad, koristajad, kokad ja abiõpetajad saavad alampalka või selle lähedast palka.
Kui Tallinn jätab kohatasu protsendi samaks, tähendab see, et tuleval aastal tõuseb kohatasu 45,58 eurole ning 2017. aastal 49,82 eurole ilma söögirahata ning see teeb Tallinna lasteaedade hoolekogude liidu murelikuks.
MAJANDUS
Toimetaja: Piret Lakson
Simoona Hion,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jurist
Eesti Päevaleht
Arsti juurde minekuks on ette nähtud mõistlikkuse piires vaba aega, haiguslehel võib olla kuni neli kuud aastas.
Töötajal on õigus tööajast arsti juures käia ja tööandja peab selle aja eest maksma talle keskmist töötasu. See on üldine reegel. Siinkohal ei ole tähtis, kas töötaja soovib minna hambaarsti või ilukirurgi juurde.
Ometi ei saa sellest järeldada, et töötaja võib arsti juures käia oma äranägemise järgi nii tihti, kui soovib.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Page 899 of 1608
