Articles
Helve Toomla
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib: kas ja mis tingimustel on võimalik käsunduslepinguga töötajal saada riigi hüvitatavat lapsevanema lisapuhkust?
Isapuhkus on töölepingu seadusega ette nähtud ainult töölepingu alusel töötavatele meestele. Käsunduslepingus võib kokku leppida käsundisaajale isapuhkuse andmises ja tasustamises, kuid riik seda ei hüvita.
Lugeja küsib: ees seisab plaaniline operatsioon. Kas ma pean selleks ajaks vormistama haiguslehe või tohin kasutada oma korralist puhkust? Kas tööandjal on õigus selle andmisest keelduda põhjendusega, et tema andmetel peaksin olema sel ajal hoopis töövõimetuslehel, mitte puhkama?
Kui operatsioon toimub puhkuste ajakavas näidatud puhkuse ajal ja töötaja ei soovi haiguslehte, oma haigusest tööandjale teada anda ega puhkust pikendada või puhkust muul ajal kasutada, tuleks seda kohe arstile öelda. Kuidas töötaja oma ettenähtud puhkust kasutab, pole tööandja asi.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Saada oma tööalane küsimus: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.. Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.
Eluterve organisatsioonikultuur ja meeldiv töökeskkond loovad ettevõttele hea tööandja maine. Uuringute järgi on aga hea maine see, mis aitab ettevõttesse meelitada ja seal hoida oma ala tippspetsialiste. Mainekujunduse kasu ettevõttele tajub ka puitmajatehase Timbeco Woodhouse OÜ juhatuse liige Siim Leisalu, kelle sõnul teevad hea töökeskkonna loomiseks ettevõttes tihedat koostööd personalijuht ja tippjuhtkond.
Leisalu selgitab, et Timbecos saab töökeskkonna loomine alguse tippjuhi ja personalijuhi koostööst, kelle kaudu viiakse sõnum ja muudatused igapäevaselt töökeskkonna loomise ning tagamisega tegelevate keskastmejuhtideni. «Ettevõtte juht ja personalijuht peavad töötama ühtse üksteist täiendava meeskonnana, et saavutada ettevõttele maksimaalne kasumlikkus. Ettevõtte strateegiast tulenevalt töötavad nad koos välja kogu ettevõtte kui tööandja väärtused, mille üheks lahutamatuks osaks on töökeskkond.»
Leisalu sõnul on nende ettevõtte tugevuseks teotahteline meeskond, kes tahab teha vägevaid ja erilisi asju ning liiguvad sisemiselt mõtteloosungi «one step ahead building solutions» (ehituslahendused samm ees) poole. «Meie inimesed on väga aktiivsed ja töökad ning neile meeldib väljakutseid vastu võtta. Meile on omane roheline ja perekeskne mõtteviis ning meie eesmärk on hoida keskkonda ning parandada inimeste elukvaliteeti. Oleme arvamusel, et paindlik ja perekeskne töökorraldus on kasulik nii tööandjale kui ka töövõtjale ning seda saab edukalt luua ka tootmisettevõttes.
Ühiselt veedetud kvaliteetaeg on oluline töötajate ühtsus- ja meeskonnatunde tõstmiseks ning seetõttu panustab Timbeco Woodhouse suurima heameelega ühisüritustesse alates spordivõistlustest, jõulupidudest ja suvepäevadest kuni mitmepäevaste suusareiside ning pereüritusteni. Kollektiivselt ja aktiivselt lüüakse kaasa rahvaspordisündmustel nagu Tartu Maraton, Kuldkala, Käi Jala jne. Firma suvepäevad on näiteks alati mõeldud kogu perele.»
Floorin: meie kalleim vara ongi meie töötajad
Ka põrandakattematerjalide müüja Floorin ASi büroo juhataja Riina Õunapuu sõnul on ääretult oluline hea organisatsioonikultuur ja ühtehoidvad töötajad. Tema sõnul on tugeva meeskonna loomisel ühest küljest oluline, et inimestega oleks mõnus koos töötada ning teisalt, et töötajad jagaksid ettevõtte põhiväärtusi. See tagab motiveeritud ja lojaalsed töötajad, kes soovivad ettevõtte tootlikkuse panustada.
«Oskused on õpitavad, kui töötaja ja tööandja väärtushinnangud kattuvad. See omakorda suurendab ka töötaja tahet oma töösse maksimaalselt panustada,» sõnab Õunapuu, lisades, et nende ettevõttes ootab iga uut töötajat kahenädalane sisseelamiskoolitus, milles osaleb enamik kolleege. Nii saadakse omavahel tuttavaks ja omandatakse vajalikud teadmised ning inimene teab, kelle poole millise küsimusega ettevõttes pöörduda. Uus töötaja kaasatakse alati koheselt nii töösse kui ka töövälistesse tegevustesse.
Töövälistest tegevustest on Floorinis mõned traditsioonilised sündmused, mida koos tähistatakse: ettevõtte sünnipäev klientidega suuremalt või väikeses töötajate ringis, suvepäevad koos peredega mõnes looduskaunis paigas, et ka pereliikmed ettevõtte tegevust mõistaksid, ning talvepäevad Lõuna-Eestis, kus tutvustatakse ettevõtte eesmärke tulevaks aastaks ja sporditakse koos. Ja kui töötaja leiab ise mõne huvitava ja kasuliku kursuse, püütakse talle sedagi võimaldada, et pakkuda töötajale võimalust end arendada.
«Rakendame Floorinis meeskondlikku tulemustasu – kui ettevõtte tulemused on head, on see tänu kõigi ühisele panusele. Individuaalset panust tunnustame teatripileti või spaakülastuse näol,» räägib Õunapuu. Sünnipäevadel töötajaid meeles pidades püütakse lähtuda nende huvialast või hobidest. «Kui töötaja end tööl hästi tunneb, on tema tulemused paremad. Ta ei kiirusta uusi töökohti otsima ja on tõenäoliselt ka kodus pühendunum – seega on tema töö- ja pereelu suuremas tasakaalus. Hea töökeskkonnaga ettevõtte töötajad on õnnelikumad, mille tõttu on kaadri voolavus väiksem ja seega ettevõtte majandustulemused paremad.»
Floorini ärikliendihaldur-piirkonnajuhi Kristjan Lukka töötab ettevõttes alates aastast 2013. Tema hindab kõrgelt meeldivat ja professionaalset meeskonda, toredaid ühisüritusi ning tegevjuhi niisugust juhtimisstiili, kus jagatakse julgelt alluvatele rohkem vastutust. «Mind stimuleerib tööl lisaks väärilisele tasule, boonustele ja vaheldusrikkale tööle hooliv meeskond, kus on niinimetatud «õlatunne». Toreda töökeskkonna loob ka meie kollektiivi ühine huumorisoon,» kirjeldab Lukka.
Ärikliendihaldurile-tootespetsialistile Tanel Aruojale meeldib Floorini juures, et esiteks tehakse head asja – põrandakatted on kvaliteetsed ning see annab aluse jätkusuutlikule ärikeskkonnale, kuid tähtis on kindlasti ka meeskond. «Mõistagi tekib meil lahkhelisid, kuid noad jäävad köögisahtlisse ja mädasid õunu meie oksal ei ole. Astun hommikul uksest sisse hea tundega ja personaalsest vaatevinklist saan palju õppida, areneda ning ennast teostada, ilma selleta oleksime emotsioonitud robotid. Mul on hea meel, et meie juht seda oluliseks peab, olles tavapärasest teistsuguse juhtimisstiiliga: tal on visioon, ta väärtustab ettevõtte ja töötajate arengut, on ambitsioonikas ja ettevõtlik.»
Artiklit toetatakse Norra toetuste 2009-2014 programmist "Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal."
Tööandja maine muutub aina olulisemaks
Mais 2015 Palgainfo Agentuuri läbi viidud tööandjate ja töötajate tööturu- ja palgauuringu tulemuste kokkuvõttest selgus, et tööandjad palku tõstma ei kiirusta, pigem panustatakse mainele. Tööandjatelt küsiti, kuidas reageerib nende organisatsioon tööjõupuudusele. Üle poolte küsitluses osalenutest märkis, et panustatakse rohkem värbamistegevustesse ja organisatsiooni maine kujundamisesse, samuti on tööd olemasolevate töötajate vahel ümber korraldatud.
Tööotsijate juures määrab uuringu järgi võrdsete pakkumiste puhul töötaja valiku tööandja hea maine. Mõistmaks paremini, kuidas teevad töötajad tööturul valikuid ning millist rolli mängib selles tööandja maine, uuriti erinevaid tõmbe- ja tõuketegureid ehk mis mõjutab töötajate puhul tööandja kasuks otsustamist, kui valida on mitme sobiva pakkumise vahel. Selgus, et enamiku töötajate jaoks on ühe või teise tööandja kasuks otsustamisel olulised ja väga olulised kriteeriumid hea tööandja maine (mis tingimata ei tähenda tuntust), organisatsiooni stabiilselt head majandustulemused ning organisatsiooni sotsiaalne vastutustundlikkus.
Töökeskkonna kvaliteedi arendamise on südameasjaks võtnud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Miks peaks ettevõte panustama hea töökeskkonna loomisele? Loe lähemalt uus.csr.ee
MAJANDUS»SISUTURUNDUS
Toimetaja: Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik
«Kas tööandjal on õigus kontrollida riieteusruumis olevate töötajate isiklike riietekappide sisu?» uurib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Tööandja poolt ruumide jms kontrollimine peab olema reguleeritud – nt töökorralduse reeglites –, sest tegemist on isikuandmete töötlemisega. Töötaja peab olema teadlik kontrolli eesmärgist, selle teostamise tingimustest ning tal peab olema võimalus tutvuda kontrolli käigus kogutud andmetega.
Tõenäoliselt saab ainus põhjendus kappide kontrolliks olla vara kaitse. Siinkohal on aga oluline arvestada, et selline meede – kapi kontroll – peab olema põhjendatud ehk tuleb hinnata meetodi proportsionaalsust – ja seega selle lubatavust –, kas valitud abinõu on vajalik ja sobiv eesmärgi saavutamiseks. Kui on olemas muu tegevus, mille abil eesmärk – vara kaitse – on saavutatav, kuid mis riivab põhiõigusi vähem, siis ei ole valitud abinõu – kapi kontroll – proportsionaalne.
Seoses sellega, et antud juhtumi puhul ei ole rohkem informatsiooni, siis oleneb vastus eelkõige asjaoludest. Seejuures tuleb aga silmas pidada eelpool mainitud põhitõdesid. Õigusliku hinnangu tööandja tegevusele – rohkema info põhja – saab anda andmekaitse inspektsioon.
TARBIJA»LUGEJA KÜSIB
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter
«Plaanin tööle võtta erivajadusega inimese, aga ei tea, mida silmas peaks pidama. Kas puudega inimene saab töötada samadel töötingimustel kui teised?» küsib ettevõtja.
Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Töötaja tööülesandeid ja tema võimekust oma tööülesandeid täita on õige hindama töötervishoiuarst. Töötervishoiuarsti ülesanne on hinnata töö, töökoha, töökorralduse sobivust töötajale, lähtudes töötaja tervislikust seisukorrast. Lisaks peab ta andma ka tööandjale soovitusi, kas on vaja midagi muuta, ümber korraldada, kas töötajal on mingeid tööpiiranguid jm.
Puuetega töötajate töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on lühidalt toodud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10¹ lõikes 4: puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad. Samuti tuleb töö sisu ja aja planeerimisel arvestada töötaja võimekusega.
Lisaks tuleks töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitada töökeskkonnas esinevad ohutegurid ning hinnata riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske puudega töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.
Seega ennekõike oleneb see, milline töö on erivajadusega töötajale sobiv, sellest, milline on tema tervis, milline töölaad ja kuidas on võimalikud riskid töökeskkonnas maandatud.
Erivajadusega inimese tööle võtmisel tasub uurida ka Töötukassa pakutavat (tööruumide ja -vahendite kohandamise hüvitamine, abivahendi tasuta rent, tugiisiku eest tasumine jne). Lisaks on ette nähtud ka mitmesuguseid maksusoodustusi ja hüvitisi.
TARBIJA»TÖÖ
Toimetaja: PM Tarbija
Lugeja küsib:
Isa kes elatist ei maksa on 100% töövõimetu ja raske puudega. Sissetulekuks kuus on 358 eurot, millest 53 eurot on sotsiaalabi nn. ravimite ostmiseks. Omandina on korter Tallinnas, kus ta ise ka üksinda elab. Lisaks omab ta sõiduautot, hind umbes 2000 eurot.
Kommunaalkuludeks on tal suvel umbes 100 ja talvel 220 eurot. Lisaks igapäevased kulutused toidule, riietele, füsioteraapiale, ravimitele, autole jne.
Kas ja kui palju on võimalik lapsele elatist nõuda kui isa elab vastavalt eelpool toodud tingimustele?
Vastab jurist Hanna Kivirand, Õigusbüroo Puurits & Partnerid
Kui vanemad ei jõua elatise suuruse osas kokkuleppele, määrab elatise suuruse kohus. Reeglina ei vähenda kohtud elatist alla kehtiva miinimummäära, mis on 2015. aastal 195 eurot, kuid Pks § 102 lõige 2 annab siiski võimaluse vähendada elatist mõjuval põhjusel alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib muuhulgas olla vanema töövõimetus. Kas ja kui palju peab kohus põhjendatuks elatist vähendada, oleneb juba kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest.
Loe rohkem küsimusi ja vastuseid samal teemal SIIT
http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/1.html.
Page 900 of 1608
