Articles
Maiken Mägi, reporter
«Tahaksin küsida, kas tööandjal on õigus töötaja selja taga uurida krediidiinfost tema maksehäirete kohta? Sain kaks päeva tööl käia, kui mulle teatati, et minuga lepingut ei sõlmita, kuna ma ei teatanud tööle tulles, et olen võlglane maksehäires,» kirjutas lugeja.
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) paragrahv 13 näeb ette töölepingu tühistamise piirangud tööandjale. Nimelt sätestab seadus, et tööandja ei tohi töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu juhul, kui töötaja on esitanud puudulikke või valesid andmeid, mille vastu puudus tööandjal õigustatud huvi. Nimetatud säte juhindub TLS § 11 lõikest 1, mille järgi ei või tööandja lepingueelsetel läbirääkimistel nõuda tööle soovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Seega kui tööandjal puudus õigustatud huvi andmete teadasaamiseks, ei või ta hiljem andmete puudumisele või valeandmetele tuginedes töölepingut tühistada. Näiteks olukorras, kus tööandja küsib töötajalt andmeid tema rahaliste kohustuste kohta, kuid töötaja ei soovi oma võlgnevusi kohtutäituri ees avalikustada ja jätab küsitava info enda teada, puudub tööandjal hiljem õigus sellel alusel töölepingu tühistamiseks.
Töösuhe tekib hetkest, kui töötaja on tööle lubatud ja tööandjal peab olema mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks, seega ei saa ta väita, et kuna kirjalik leping puudub, võib ta töötajat edaspidi tööle mitte lubada.
TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (paberkandjal või e-kirjaga) ülesütlemisavalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Kuni tööandja ei ole teile esitanud vorminõuetele vastavat ülesütlemisavaldust, on tööleping kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Seega peaksite pöörduma koheselt tööandja poole ja nõudma tööle lubamist.
TARBIJATÖÖ
Sirje Niitra, toimetaja
Palgainfo agentuuri ja turundusagentuuri Brandem korraldatud tööturu- ja palgauuringust, kus osales 13 396 töötajat, selgus, et tööandja mainele avaldab rahuldava ja õigeaegselt laekuva tasu kõrval suurimat positiivset mõju töötajate subjektiivne tunne, et nad on olulised.
Uuringu ühe korraldaja, Brandemi tegevjuhi Paavo Heili sõnul on ettevõtte maine kujundamisel võtmesõnaks töötajate väärtustamine, kusjuures töötajad, kes saavad piisavalt tunnustust, on ka oma töötasuga rohkem rahul.
«Paljud uuringud näitavad, et tunnustuse puudumine, kehv sisekommunikatsioon ja ebakompetentne inimeste juhtimine suurendavad rahulolematust palgaga. Juhid eeldavad sageli, et tulemustasu süsteem teeb ära kogu juhtimise, aga see ei ole nii,» selgitab Heil.
Selle loo edasi lugemiseks pead olema Postimees Plussi tellija.
Pikalt laua taga istumine võib tervisele väga halvasti mõjuda. Tööle keskendudes on lihtne unustada, et tegelikult peaks ka oma kehale mõtlema. Sellest tulenevalt võib juhtuda, et istume töölaua taga vales asendis ja märkame seda alles siis, kui selg hakkab vaikselt tuikama.
New Yorgis tegutsev kiropraktik dr Todd Sinett jagas paar head nippi neile, kes istuvad terve päeva töölaua taga, kirjutab Youbeauty.
1. Pööra tähelepanu sellele, kuidas sa istud
Esimese asjana tõi dr Sinett välja selle, et laua taga istudes peaks inimene istuma mugavalt ja nii, et tool saab täielikult tema keha toetada. Seljatugi peaks olema mugav ja tugev, et saaksid selga täielikult selle vastu toetada. Küünarnukid peaksid olema 90-kraadise nurga all, siis on ka õlad õiges asendis. Ka jalad peaksid põlvest olema 90 kraadi kõverdatud, siis ei tasu karta, et alaselg on liiga kurnatud. Jalatallad peaksid olema vastu maad. Randmed peaksid olema neutraalses asendis, mitte surve all ega välja sirutatud.
2. Kui sul on kõrge laud, mille taga saad püsti seista, veendu, et töövahendid sellel oleksid õigesti paigutatud
Kõrge laua puhul peaks jälgima, et arvutikuvar ja klaviatuur oleksid sätitud nii, et need oleksid sinu keha suhtes õigel kõrgusel ja kaugusel. Küünarnukid peaksid jällegi olema 90-kraadise nurga all. Kui pead vaatama klaviatuuri kasutades alla, võib rüht paigast ära minna (ülaselga tekib väike kumerus ja õlad ei ole õigel joonel), seega arvutiekraani vaadates ürita hoida pead neutraalses asendis. Randmed peaksid olema neutraalses asendis, mitte surve all. Jalatallad peaksid olema kindlalt vastu maad, et keharaskust jaguneks võrdselt. Seda võib aga olla raske meeles pidada, mistõttu võiks sul laua all olla väike platvorm (paari sentimeetri kõrgune), kuhu saad kordamööda jalgu toetada. See aitab vähendada survet alaseljas.
3. Ära vaata sõnumeid saates alla
Dr Sinetti sõnul on tähtis jälgida ka seda, et nutiseadmeid kasutades ei vajuks pea liiga alla. Kui pead oma telefonist midagi vaatama või kellelegi sõnumeid saatma, hoia pead üleval. Tõsta telefon silmade kõrgusele ja ürita niimoodi oma asjad korda ajada. See võib veider välja näha, kuid sel moel ei kurna sa oma kaela.
NAINETERVIS
Kristiina Viiron
Eesti Päevaleht
Ülekoormushaiguse nähud tekivad aastatega, allergiaga seotud haigused ühe või kahe kuu jooksul.
Kaks aastat tagasi hakkas ajakirjanikuna töötava Kristiina (44) paremast käest jõud kaduma. „Mul oli raske tõsta näiteks vett täis ämbrit, milleks mul varem jagus jaksu küll ja veel,” märgib ta. „Kord tõstsime kahekesi tühja kappi ja käsi justkui kadus ära, nii et oleksin kapi maha pillanud, kui kõrvalseisja poleks sellest kinni haaranud.”
Kui tööl järgnes pingeline periood, kus tuli päevast päeva arvutis artikleid kirjutada, hakkas valutama ka käsivars. „Labakäsi tõmbus kirjutamise ajal justkui krampi, nii et pidin seda ühtepuhku lõõgastumiseks raputama. Lõpuks valutas käsi ka öösiti,” kirjeldab Kristiina. Esimestest sümptomitest kulus tõsise valuilminguni umbes nelja kuu jagu päevi.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Ligikaudu viis protsenti arstidest ja kuus protsenti õdedest oli võrreldes 2013. aastaga tervishoiutöölt lahkunud, kusjuures ligikaudu 52 protsenti ära läinud arstidest olid vanuses 60 aastat ja vanemad.
Peamiselt olid need pere- ja üldarstid. Tööturult lahkunud arstid ja õed asendusid enam-vähem sama arvu nooremate arstide ja õdedega.
Eestis töötas mullu aastal ühe arsti kohta ligikaudu 1,7 õde. See jääb alla Euroopa keskmisele kriteeriumile, milleks on 2,4 õde ühe arsti kohta.
Arstide seas oli mullu kõige enam perearste, anestesioloogia- ja intensiivraviarste ning günekolooge – vastavalt 920, 268 ja 260 arsti. Kõige vähem töötas arste torakaalkirurgi, kliinilise mikrobioloogi ja kliinilise immunoloogina – neid oli vastavalt kaheksa, neli ja kolm. Õdede seas oli kõige enam üldõdesid (3460), pereõdesid (1072) ja erakorralise meditsiini õdesid (787). Kõige vähem oli diabeedi- ja geriaatriaõdesid – vastavalt 15 ja seitse õde.
Arstide keskmine vanus oli ligikaudu 51 ja õdedel 45 aastat. Võrreldes 2013. aastaga tervishoiutöötajate vanuselises koosseisus olulisi muutusi märgata ei ole. Peaaegu 30 protsenti arstidest olid 60aastased või vanemad. Suurem osa neist töötas perearstina.
Tervise Arengu Instituudi kogutud andmed näitavad, et mullu novembris töötas Eestis 4418 arsti ja 7551 õde. Võrreldes 2013. aastaga ei toimunud arstide ja õdede arvus mullu olulisi muutusi.
Page 896 of 1608
