Articles
Sirje Niitra, toimetaja
Paljud meist on oma tööelu jooksul kokku puutunud koondamisega ja kindlasti on neidki, kes just praegu peatse töökaotuse hirmus tulevikku mustades värvides näevad. Töötajaid saab koondada ka nii, et keegi ei saa haiget, ja vahel annab see võimaluse uueks väljakutseks.
Artikkel jätkub,
edasi saab lugeda originaalist
http://tarbija24.postimees.ee/3398075/koondada-on-voimalik-vaarikalt
Hõivatute osakaal tööealiste hulgas on juba neljandat kvartalit suurem kui oli buumi tippajal. Aeglasem majanduskasv ja kiirem hõive kasv tähendab, et tootlikkuse kasv kolmandas kvartalis aeglustus ja ettevõtete kasum kahanes rohkem kui varem, kirjutab Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Statistikaameti teatel kasvas hõive 2015. aasta kolmandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 4,3% ning töötuse määr oli 5,2%. Tööga hõivatute ja töötute osakaal tööealiste hulgas ehk tööjõus osalemise määr jäi aasta esimese poole kõrgele tasemele ja ulatus 70,9%ni. Tööga hõivatute osakaal suurenes nii kõikides vanuserühmades kui ka piirkondades.
Hõive kasv kiirenes ja tööpuudus kahanes hooajalisi tegureid arvestades märgatavalt ka eelmise kvartaliga võrreldes. Hõivatute osakaal tööealiste hulgas on juba neljandat kvartalit suurem kui oli buumi tippajal. Toona oli küll töötuse määr veidi üle protsendipunkti madalam kui praegu, kuid seda väiksema tööjõus osalemise tõttu.
Tööjõu-uuringu optimistlikule hinnangule vastukaaluks viitavad aga mõned muud andmeallikad, et hõive kasv kolmandas kvartalis hoopis pidurdus ja tööpuudus suurenes. Näiteks maksu- ja tolliameti andmed maksustatud palgatulu saajate kohta näitavad, et nende arv on alates selle aasta teisest kvartalist kuu võrdluses kahanenud. Septembris oli deklareeritud palgatulu saajate arv tõenäoliselt väiksem kui aasta eest. Töötukassa andmete kohaselt on registreeritud töötute arv olnud alates augustist veidi suurem kui möödunud aastal. Kuigi hinnangute lahknevused võivad olla tekkinud tööturu institutsioonide muutuste tõttu, viitavad erinevused pigem sellele, et tööjõu-uuringu hinnang hõive kasvule on ülehinnatud.
Arvestades statistikaameti kiirhinnangut, mille kohaselt majanduskasv kolmandas kvartalis aeglustus, ja hõive kasvu kiirenemist, on tööjõu tootlikkus kahanenud. Lisaks viitavad maksu- ja tolliameti andmed palgatõusu kiirenemisele: ettevõtete kasum kahanes seega kolmandas kvartalis tõenäoliselt tempokamalt kui varem.
Signe Kalberg
Eesti Päevaleht
Riigikohtusse jõudis hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, mille põhjus oli vääritu käitumine.
Esmapilgul tundub, et Harju maakohus tegi õige otsuse, kui rahuldas rahvusvahelises turvafirmas töötanud Andrese (nimi muudetud) hagi oma endise tööandja vastu. Tööandja teatas talle e-kirjaga töölepingu erakorralisest ülesütlemisest. Andrese arvates oli aga päevapealt töökohta üles üteldes seadust rikutud ja ta esitas töövaidluskomisjonile avalduse. Ta palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse ja soovis tööandjalt 6261 eurot hüvitist. Kui töövaidluskomisjon avalduse rahuldamata jättis, hakkas Andres kohut käima.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Kolmandas kvartalis oli tööhõive määr viimase 15 aasta kõrgeim, töötuse määr oli kolmandas kvartalis 5,2% ja tööhõive määr 67,2%, teatas statistikaamet. Kolmanda kvartali tööhõive ja töötuse näitajad sarnanesid majandusbuumiaegsetele näitajatele.
Töötuse määr kahanes võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 2,3 protsendipunkti, mis tähendas töötute hinnangulise arvu vähenemist 36 500-ni ja töötuse määra langemist 5,2%-ni. Need näitajad sarnanevad üha enam majandusbuumi aegsetega aastatel 2006-2007, kui töötuse määr oli 4-5% ja töötute arv alla 40 000.
Tööhõive määr oli kolmandas kvartalis 67,2% ja hõivatuid hinnanguliselt 661 000. Tegemist on kvartali kõrgeima tööhõive määraga alates 2000. aastast. Ka hõivatute arv jäi alla vaid mõnele kvartalile, sealhulgas majandusbuumi tipus olnud 2007. aasta III kvartalile.
Et tööealiste inimeste arv on aasta-aastalt vähenenud, siis tähendas hõivatute suurenenud arv ka elanikkonna üldist aktiivsuse kasvu tööturul. Tööjõus osalemise määr oli 70,9%, mis oli ligi kaks protsendipunkti suurem kui 2014. aasta samal ajal ning küündis sarnaselt hõivemääraga kõrgeimale tasemele alates 2000. aastast.
Oluliselt langes 2015. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga ka mitteaktiivsete inimeste arv, mis viitab sellele, et hõivatute arv on kasvanud nii töötute kui ka mitteaktiivsusest tööturule siirdunute tõttu. Pikaajaliste töötute arv (12 kuud või enam tööd otsinud) kahanes 2014. aasta III kvartaliga võrreldes ligi 10 000 võrra ning oli hinnanguliselt 13 000.
Tööturunäitajad paranesid kõigis vanuserühmades, meeste ja naiste ning eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas.
Lugeja küsib:
Kui välislähetusse suunduva isiku lennuk väljub 20.45 Tallinnast, kas peab arvestama päevaraha ka selle päeva eest, millal lennuk väljub?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool.
Töölepingu seaduse kohaselt reguleerib töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha tingimusi ning miinimummäärasid Vabariigi Valitsus oma määrusega.
Valitsuse määruse „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord" § 4 lg 2 kohaselt makstakse välislähetusse väljasõidu päeva eest päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.
See tähendab, et olukorras, kus lennuk väljub 20.45, on tööandjal kohustus maksta päevaraha. Kui aga lennuk väljuks näiteks 22.45, siis selle päeva eest päevaraha maksmise kohustust ei ole.
Page 891 of 1608
