Articles
Marian Männi, reporter
Eestis toetavad kaupmehed ja teenindajad ideed pühapäeviti kaubanduskeskuste lahtiolekuaegu lühendada. See on harukordne, sest mujal maailmas soovivad poodide suletud uksi vabadel päevadel näha pigem usuühendused. Postimees vaatas, kui kaua mujal poed lahti on.
Kaupmeeste liidu juht põhjendas soovi kaubanduskeskustes pühapäeviti varem uksed sulgeda tööjõupuudusega.
SUURBRITANNIA
Inglastel käib tegelikult sarnane debatt. Aga täpselt vastupidine. Seal võivad pühapäeviti pikemalt kui kuus tundi uksi lahti hoida vaid väiksed poed. Kui rahandusminister George Osborne tegi ettepaneku piirangud ka suurte poodide jaoks kaotada, võttis kohe sõna anglikaani kirik. Pühapäeviti peaks pühenduma pere ja kogukonna elule! Ühine vaba päev on oluline, teatasid nad.
Osborne-i vastus sellele oli: poed ongi kogukonna südames. Ehk et pere saab ka poes koos aega veeta. Inglise kaupmeestel pole ilmselt nii suurt tööjõupuudust kui meil siin.
Kui Osborne’i seadus läbi läheb, saaks iga linn ja küla ise otsustada, kui kaua võivad poed lahti olla. Senise seaduse järgi võisid suuremad poed olla pühapäeviti avatud vaid kuus tundi ja see on muutumatuna püsinud 1990. aastast alates. Vaid kord tehti erand: 2012. aasta olümpiamängude ajal.
ISLAMIRIIGID
Moslemite jaoks on reede püha, mistõttu on islamiriikides sel ajal poed suletud. Näiteks Saudi Araabias sulgevad poed uksed ka palvetamise ajaks ehk viis korda päevas umbes veerandtunniks. Varem oli see islamiriikides täiesti tavaline, aga kui tekkisid suured kaubanduskeskused, muutus inimeste poodidest väljasaatmine palvetamise ajaks keeruliseks.
Aga avamisaegu ei piirata vaid usulisel eesmärgil. Eelmisest aastast alates võivad Saudi Araabia kaupmehed kauplusi lahti hoida kella üheksani õhtul. See pani muretsema müüjad, kes niigi vähe palka saavad. Ega siis lühemate töötundide eest seetõttu rohkem palka ei maksta.
IISRAEL
Iisraelis on aga teistmoodi - vaba päev ehk sabat on hoopis laupäev. Poed suletakse reedeti varakult ja avatakse alles pühapäeval.
Kuigi iga linn ja piirkond võib ise otsustada, mis kell muudel päevadel poed sulgema peaks, ei ole enamik neist reegleid muutnud juba üle 40 aasta. Paljudes piirkondades trahvitakse poode, mis siiski puhkepäeval julgevad poe ust paotada.
Iisraeli esimest korda külastades võivad erinevad seadused üpris segadusse ajada, sest Palestiinlaste poole peal on poed kinni reedeti, Iisraelis aga laupäeviti.
PAKISTAN
Möödunud kevadel muudeti Pakistani pealinnas Islamabadis poodide avamisaegu, et leevendada energiakriisi. Võtavad ju igasugused õhujahutajad parajalt energiat. Seetõttu pidid restoranid ja poed sulgema varem.
Uue plaani järgi pidid poed juba kell kaheksa õhtul sulgema. Kohalikud kaupmehed hakkasid aga plaani vastu ägedalt sõdima ja peaminister tuli neile lõpuks vastu. Nüüd võivad poed kella kümneni õhtul lahti olla.
EUROOPA
Pea kõigis Euroopa riikides on poodide lahtiolekuajad reguleerimata. Kuigi igas riigis on erinevaid erandeid. Nii nagu Eestis praegu, kus piiratakse alkoholimüüki. Muide, vägijookide müüki piiratakse ka Soomes, Iirimaal, Lätis ja Leedus.
Küprus on poodide lahtiolekuaegadega väga spetsiifiline. Siin ei jäeta midagi ärimeeste fantaasia valda. Küprosel võivad poed olla lahti kella kümnest üheteistkümneni õhtul, aga seda vaid soojemal ajal ehk juulist oktoobrini. Külmemal ajal peavad poed sulguma juba kell seitse. Kolmapäeviti kella kaheni päeval ja reedeti kella kaheksani.
Soomes võivad laupäeviti ja pühapäeviti olla suuremad poed lahti vaid kella kuueni. Välja arvatud novembris ja detsembris, kus jõuluvana kodumaal algab ilmselt kingiralli ja pühapäeva õhtud saab lõpuks ometi veeta lettide vahel kella üheksani. Soome valitsus plaanib poodide lahtiolekuaegade pikendamist nädalavahetustel.
Prantsusmaal olid kõik poed pühapäeviti suletud, kuni selle sügiseni. Just hiljuti lasti lahti sajandivanusest seadusest, mille järgi laskus Prantsusmaa tänavatele pühapäeviti täielik vaikus. Nüüd võivad turismipiirkondades poed uksi lahti hoida seitsmel päeval nädalas. Prantslastel on ka üks tore erand: linnapead võivad viiel päeval aastas lahtiolekuaegu pikendada.
Kreekas peavad poed pühapäeviti kinni olema. Aga näiteks toidu-, pähkli-, lille- ja fotograafiapoed võivad lahti olla.
Aga millises Euroopa riigis puuduvad igasugused piirangud kaupmeestele?
Itaalias. Ka Rootsis pole otseselt piiranguid, aga kuna keskööst kella viieni varahommikul on keelatud töötada, siis päris sel ajal on poodi juba raskem lahtisena hoida.
TARBIJA
Rivo Veski, Kasulik.ee toimetaja
Kasulik.ee
Poeketid ei kiirusta oma uksi varem sulgema või hiljem avama, sest Eesti tarbija on harjunud käima poes mistahes kellaajal ning kui üks pood hakkaks lahtiolekuaegu lühendama, hääletaks tarbija jalgadega ning tihedas konkurentsis jääb kaotajaks lühemat aega avatud kauplus.
Selveri kommunikatsioonijuhi Erkki Erilaiu sõnul määrabki Eestis täna kaupluste lahtiolekuaja tarbijate ostukäitumine. „Kui tarbija enam näiteks pühapäeva õhtul kauplusesse ei tule, siis vaatab ka kaupmees kindlasti tööajad üle. Kui tarbijad teevad hilistel tundidel piisavat käivet saab ka töötajatele palka maksta," ütleb Erilaid sisuliselt seda, et kui töötajatele palka maksta ei jõutaks, tuleks ette võtta muudatusi.
Rimi formaadijuht Marko Põder ütleb, et kaupluste avamisaegade jälgimine ja tasuvuse hindamine on jaekettide igapäevane rutiin. „Meil on müüke ning kliendiarvu vaadates väga lihtne teha analüüsi, kas pikem lahtiolekuaeg tasub ennast ära või mitte," ütles Põder.
Rimi on kaalunud siin-seal võimalusi mõnede kaupluste avamisaegu lühemaks kohendada. „Mõningatel juhtudel oleme seda teinudki. Mitte vähemtähtis pole seejuures ka meie töötajate soov saada õhtul varem pere juurde," lisas Põder.
Rimi: kaupluste lahtiolekuaja lühendamist tuleb riiklikult reguleerida
Kokkuhoid tuleks aga alles siis, kui kaupluste lahtiolekuajad muutuksid radikaalselt lühemaks - mitte üksnes paar tundi, leiab Põder. „Seda ei teeks tänases konkurentsisituatsioonis ükski jaekett, sest see tähendaks konkurentsieelise käest andmist," põhjendas ta ning lisas, et lühem müügiaeg tähendab enamasti väiksemat tulu.
Põder ütles nagu ka Erilaid, et Rimi lähtub kliendist. „Täna näeme selgelt, et ostjaid jagub poodi ka varahommikul ja hilisõhtul. Saame jätkuvalt klientidelt kirju küsimustega, miks üks või teine pood pole varem avatud. Seega, arvestades klientide suurt nõudlikkust, tekitaks näiteks pühapäevaks kaupluste sulgemine palju meelepaha. Ilmselt aga oleks see mõeldav puhul, kui lahtiolekuaeg oleks reguleeritud riiklikul tasemel. Nii oleks tingimused kõigile kettidele samad ning ka kliendil ei jääks muud üle, kui uue elukorraldusega harjuda," märkis Põder.
Kassapidajate järsk palgatõus lahtiolekuaegu ei mõjutaks
ETK Grupi kommunikatsioonijuhi Ivo Rulli sõnul määrab ka ETK poodide lahtiolekuaegu klientide huvidest lähtudes. „Kuni on tarbijaid, kes soovivad teha sisseoste varahommikul või hilisõhtul, senini pakume neile vastavalt oma võimalustele seda varianti," ütles Rull.
Rull lisas, et kui Eestis peaks kassapidaja palk kiiresti tõusma hakkama, siis ei sunniks see kauplus esimese asjana tagant lahtiolekuaegade lühendamisele mõtlema. „Kassapidajate töötasu määravad eeskätt tööturul kujunev pakkumise-nõudluse suhe, riigi maksu- ja tööturupoliitika, piirkondlikud eripärad, tööandjate pakutavad töötingimused ja muu," selgitas Rull.
Mis võiks aga veel juhtuda, et poed ise lahtiolekuaegu hakkaks lühendama. Ehk näiteks alkoholimüügi lühendamine mõne tunni võrra? „Tulevikus toimuvate sündmuste ja arengutega hoiame end operatiivselt kursis ning reageerime vastavalt kujunevatele olukordadele," vastas Rull.
Evelyn Höglund, tõlkija, Lunde, Rootsi
Eesti Päevaleht
Lühem tööaeg sama palga eest tasub end ära töötajate parema tervisega.
Maailma meedias lööb laineid sõnum: Rootsi liigub kuuetunnise tööpäeva poole. Riigi kohta tervikuna on ehk niisugune üldistus ennatlik, kuid mõneski Rootsi ettevõttes pole kuuetunnine tööpäev tõesti enam midagi utoopilist.
Ka üha rohkem Rootsi riigiasutusi käivitab pilootprojekte, muutmaks põlvkondade vältel kivistunud mõtteviisi, mis peab kaheksatunnist tööpäeva optimaalseks. Mölndalis Göteborgi külje all paikneb Toyota Center, kus kuuetunnised tööpäevad on olnud tõsiasi juba 13 aastat. Selle kasumlikkust taotleva eraettevõtte otsus ei olnud ajendatud poliitilistest kaalutlustest, vaid parimast võimalikust ärimudelist.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Liina Valdre
Eesti Päevaleht
Ärilehe lugejad pooldavad kaubanduskeskuste tööaja lühendamist ja leiavad, et õhtusel ajal töötamise eest tuleks müüjatele maksta topeltpalka.
Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits tegi ettepaneku, et kaubanduskeskuste lahtiolekuaega tuleks seadusega reguleerida. Ärilehe lugejad pooldavad toimetusele saadetud tagasisides samuti sellist lähenemist.
„Kauplused on väga kaua avatud,” möönis 20 aastat klienditeenindajana töötanud Tiina. „Lapsed kasvavad omapäi ja eraelu on poolik. Pikad päevad tekitavad stressi ja mõjuvad halvasti tervisele,” kirjeldas Tiina. Tema sõnul piisaks, kui kaubanduskeskused oleksid avatud kella 18-ni.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Kui kevadel andsid ametiühingud Riigikogule üle esimeste haiguspäevade taastamise toetuseks vähem kui kuu ajaga kogutud 25 000 allkirja ning vastava eelnõu, siis seaduseelnõu vastuvõtmiseks kutsuvad ametiühingud inimesi spetsiaalsel Facebooki kampaanialehel rääkima enda kogemustest seoses haigena tööl käimisega.
Ametiühingud leiavad, et Eesti haiguslehe süsteemi tuleb muuta, kuna see jätab inimese täielikult ilma rahata esimesel kolmel haiguspäeval – just siis, kui oleks võimalik end korralikult ravides pikemat haigust vältida.
„Need kolm esimest haiguspäeva, mida ei hüvita täna töötajale ei tööandja ega ka Haigekassa, põhjustavad väga paljudele sissetulekuaugu, mida inimesed endale lubada ei saa. Selle asemel, et ennast kodus ravida eelistatakse haigena tööl käia, rikkudes nii enda kui kolleegide tervist,“ rääkis ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.
Petersoni sõnul on probleem ka selles, et kui inimene ei tunne end hästi, siis ta lihtsalt ei tee oma tööd parimal võimalikul viisil. „Tervisehäirega inimesel pole ainult väiksem töövõime, vaid nad teevad töötades ka rohkem vigu ja saavad ise traumasid,“ ütles ta.
Ametiühingute hinnangul on probleem suur. „Seda näitab ka see, et veidi vähem kui kuu ajaga koguti suur hulk toetusallkirju ning täna veel ametlikult avamata kampaanialehekülg Facebookis on saanud mõne päevaga ligi 3000 pooldajat,“ rääkis Peterson.
Ametiühingute poolt kevadel Riigikogule esitatud seaduseelnõu osas tuleb otsus teha selle aasta lõpuks. Selleks, et mõjutada eelnõu vastuvõtmist kutsuvad ametiühingud inimesi rääkima enda või kolleegide kommetest ja kogemustest seoses haigena tööl käimisega.
Kampaanialehekülje leiab siit!
https://www.facebook.com/taastamehaigushyvitise
Page 892 of 1608
