Articles
naine.postimees.ee
Selle aasta alguses viidi läbi uuring, millest selgus, et vaid 41 protsenti töötajatest on viimase aasta jooksul julgenud küsida palgatõusu. 44 protsenti neist julgetest said, mida nad soovisid. Kas sina tahaksid ka rohkem teenida?
Esimene oluline samm on see, et sa julgeksid palgatõusust rääkida. Ülemusega rääkimine võib sind küll närviliseks muuta, kuid pea meeles oma sõnumit: «Ma tahaksin rohkem raha». Ülemus tahab ilmselt teada, millist palganumbrit sa silmas pead, seega ole valmis talle midagi vastama, soovitab Marie Claire.
Oluline nõuanne: ära ütle otse, et tahad rohkem raha saada; pigem ütle: «Ma loodan, et eelarve võimaldab mu palka tõsta» või «Mida ma võiksin teha, et rohkem palka saada?». Ära loe oma ülemusele üksikasjalikult ette kõiki asju, mida sa tööpäeva jooksul teed. Tõenäoliselt on ta sellega juba kursis. Pealegi oled sa tehtud töö eest juba palka saanud, palgatõusust rääkides võiks keskenduda hoopis tulevikule ja mainida neid asju, mida sa veel teha saaksid.
Arvesta sellega, et ülemus võib sulle eitavalt vastata, ka siis, kui sa oled tema jaoks väärtuslik töötaja. Sellisel juhul täna oma ülemust, et ta leidis sinu jaoks aega ja ütle, et sooviksid selle sama teema uuesti jutuks võtta poole aasta pärast. See näitab ülemusele, et sul on selge siht silme ees. Kuue kuu möödudes istuge uuesti koos maha ja paku välja uued eesmärgid, mida plaanid täitma hakata. Kui oled ülemusele märku andnud, et tahaksid palgatõusu, siis oled igatahes paremal positsioonil kui need, kes pole kunagi julgenud palgatõusu jutuks võtta.
Pea meeles, et palgatõusu küsides palud sa ülemusel investeerida sinna, kuhu tal võib-olla polnud plaanis raha eraldada. Tema jaoks on see investeering, kuid ta peab nägema, et see investeering on väärtuslik.
Piia Puuraid
Eesti Päevaleht
„Kadunud” noortel on valikute rohkuses raske orienteeruda, seetõttu viivitatakse otsustega. Nende seas on nii pikaajalisi töötuid, noori emasid, õigusrikkujaid kui ka lihtsalt seiklejaid. Riik soovib kolme aasta jooksul 4300 sellist noort haridus- või tööturule tagasi tuua.
Kristi kadus nii koolikaaslaste kui ka enamiku tuttavate jaoks pildilt keskkooli esimeses klassis, kui ta 16-aastaselt lapseootele jäi. Neiu pingutas kogu väest, et kümnes klass distantsilt ja väikese poja kõrvalt lõpetada, kuid emakohustused ja toe puudumine tegid oma töö. Peagi möödus aasta, kaks ja siis läks laps lasteaeda. Kristil oli aga keeruline tagasi kooli minna. Tema sõnul olid kõik vanad tuttavad juba ammu eluga edasi liikunud ja kuidagi totter oli noorte sekka õppima minna, kuigi kool pakkus talle võimalust. Täiskasvanute gümnaasiumi peale ta ei mõelnudki. Mõne nädala käis ta kohalikus poes müüjana tööl, kuid tüdines. „Ma ei näinud mingisugust põhjust seda tööd teha. Me saame hakkama ja mõtlesin, et küll ma jõuan ja saan ja olen ja ega aeg eest ei jookse.” Praegu on Kristi 24-aastane ja kahe lapse ema. Ta elab endiselt samas väikeses Jõgevamaa alevis, kus ta on sündinud ja kust ta pole kauemaks kui päevaks lahkunud. Niipea ta tööle minna ei kavatse.
Ka 27-aastane Tiit ei õpi ega tööta. „Ma ei näe nagu põhjust minna tööle näiteks kuhugile. Mitte et mul töö tegemise vastu oleks midagi, aga lihtsalt kõik asjad toimivad pluss mul jääb aega enda jaoks ja tegeleda asjadega ja mõelda, mis saab homme. Mul ei ole vaja rassima minna kuhugi,” seletas ta.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Agne Narusk
Eesti Päevaleht
Kui töötaja kannatab vaimse vägivalla all, on juhtimises ja töökorralduses midagi väga valesti.
Alati, kui Reet tööruumi astus, jäid teised vait. Nad muigasid äraseletatud nägudega ja kinnitasid pilgud ekraanile. Vahel õhtuti mõtiskles Reet: kuidas küll toakaaslased kõigega õigeks ajaks valmis jõuavad, aga mina teen juba teist ületundi? Ühel päeval juhtus ta pealt kuulma kolleegi ärplemist heast elust, sest „üks tobu teeb ise teadmata kõik teiste eest ära ja teised saavad rahus kaubamajja minna”.
Reedale kui uustulnukale jäeti juba mitmendat kuud teha terve osakonna töö. Kas see on rebase ristimine? Tegelikult on see töökiusamine, mis erineb koolikiusamisest vast ainult selle poolest, et rusikad ja WC-sse lukustamine tööl tavaliselt käiku ei lähe. Tööl on meetodid „intelligentsemad”.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib:
„Kas tööandja võib mis tahes ajal kontrollida, kas töötaja on tarvitanud alkoholi või mitte? Kas puhumisest võib keelduda?”
Kahjuks ei selgu küsimusest, mis ametit töötajad peavad. Transpordivahendite juhte võib ja peab kontrollima. Praegu kaalutakse koguni võimalust võtta kasutusele alkolukud, mis ei laseks joobes juhil autot käivitada.
Kõikide töötajate mis tahes ajal üleüldine alkomeetriga joobe kontrollimine võib olla vastuolus inimese põhiseadusliku isikuvabaduse põhimõttega. Samal ajal on töötajal keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Juhul kui tööandjal tekib kahtlus töötaja kainuses, on tööandjal töötervishoiu ja -ohutuse seadusest tulenev kohustus joobes töötaja töölt kõrvaldada. Et seda teha, peab ta töötaja joobes veenduma.
Saada oma tööalane küsimus: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.. Vastused ilmuvad esimesel võimalusel.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Kuni 29-aastaste tööotsijate kandideerimisaktiivsus on tööportaali CV Keskus andmetel aastaga tõusnud 4,4 protsenti ning noorte palgasoov jääb 233 euroga alla Eesti keskmisele palgaootusele, kuid ei korva tööandjate silmis vähest töökogemust ja noorte tööturule sisenemine on endiselt probleemne.
Euroopa Liidus on alla 29-aastaste noorte jaoks üks suuremaid probleeme töötus ning hiljutisest riigikontrolli kokkuvõttest selgus, et Eestis ei töötanud ega õppinud eelmisel aastal 34 000 noort vanuses 15-29 eluaastat, teatas CV Keskus.
Noorte kandideerimisaktiivsus tõusis möödunud aastal aga 4,4% ning on viimase nelja aastaga kasvanud koguni 17%, kuid tööjõupuudusest tingitud aasta-aastalt keerulisemaks muutuv olukord tööturul ei ole täna veel lihtsustanud noorte sisenemist tööturule ning seda suuresti tänu tööandja ja tööotsija ootuste lahkhelidele.
Enam kui 10 500 palgasoovi analüüsimisel selgus, et kuni 29-aastaste tööotsijate palgasoov oli tänavu 920 eurot. Kõrgem haridustase loob küll tööotsijale lisavõimalusi, kuid kergitab paralleelselt ka ootusi.
Kõrgharidusega noore palgasoov kerkib 1080 euroni. Lisaks torkab noorte palgasoovides silma endiselt tugev sooline palgalõhe, kus mehed küsivad enam kui 1000-eurost brutopalka, kuid naiste palgasooviks on 795 eurot.
Page 888 of 1608
