Articles
«Kuidas saada puhkust, kui pean ametit, kus tööd on eriti palju just suvel ja puhkamiseks võimalust pole, pigem venivad tööpäevad tavapärasest pikemakski? Tööandja teeb küll aasta alguses mingeid puhkusegraafikuid, ent neist ei ole mitte kunagi tegelikkuses kinni peetud. Millised kohustused on tööandjal töötajatele puhkuse tagamiseks ning millised õigused töötajal puhkuse välja võtmiseks?» uurib lugeja.
Samuti lisab ta selgitavalt, et varasemalt on saanud talvel puhata, kui oli lumine aeg ja antud tööd teha ei saanud, kuid viimaste aastate lumevabad talved on võimaldanud aasta peale mõne üksiku nädala puhkust. «Tööandja põhjendus ongi, et töö rohkuse tõttu sel ja sel ajal puhkust anda pole võimalik ning kuna tegu antud ettevõttes sel ametil ainsa inimesega, kelle puudumisel seiskuks kogu töö, pole ka asendajaid,» nendib küsija.
Vastab töösuhete nõustamistalituse tööinspektor-jurist Ingrid Iter.
Töötajal on õigus saada kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust. Tööandja kohustus on iga aasta esimese kvartali jooksul koostada puhkuse ajakava, mille eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Kui töötaja on ettevõttes ainuke kindla ametikoha esindaja, peab tööandja arvestama, et ka temale tuleb puhkus tagada. Seega peab tööandja juba puhkuse ajakava koostamisel mõtlema sellele, kuidas tagada tööprotsessi jätkumine perioodil, mil ametikoha ainuke esindaja puhkab.
Puhkuse ajakava koostamisel tuleb võtta arvesse töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega. Nii ei pea tööandja arvestama töötaja soovi võtta puhkust ettevõtte kõige kiirematel kuudel aasta lõikes. Õigus nõuda puhkust endale sobival ajal on vaid teatud kategooria töötajatel (näiteks vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last või lapse koolivaheajal vanemal, kes kasvatab seitsme kuni kümneaastast last).
Oluline on, et töötaja saaks kasutada puhkust enne puhkusenõude aegumist. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Kui töötajal jäi kasutamata eelmise aasta puhkus, tuleks ka see kanda puhkuse ajakavasse. Lisaks tuleb silmas pidada, et töötajal on õigus põhipuhkust kasutada järjestikku täies ulatuses. Puhkuse andmine osadena on võimalik vaid juhul kui nii töötaja kui tööandja sellega nõus on, kuid ka sellisel juhul peab töötaja vähemalt 14 kalendripäeva puhkust kasutama järjest.
Puhkuse ajakava muutmine on võimalik vaid poolte kokkuleppel. Seega kui tööandja on puhkuse ajakava koostanud, on töötajal õigus puhata vastavalt ajakavale ning täiendavat avaldust puhkuse kasutamiseks töötaja esitama ei pea. Kui mõnda puhkust (näiteks eelmisel aastal kasutamata jäänud põhipuhkust) ajakavasse kantud ei ole, on töötajal õigus jääda ajakavasse kandmata puhkusele talle sobival ajal, teavitades tööandjat sellest ette vähemalt 14 kalendripäeva.
Teatud juhtudel on tööandjal küll õigus puhkus katkestada või edasi lükata, kuid siis peab olema tegemist ettenägematu ja olulise töökorralduse hädavajadusega, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja tööle kutsuda. Kui on juba eelnevalt teada, et ajal, mil töötaja peaks puhkama, tekib palju tööd, tuleb tööandjal leida asendaja, sest õigus puhkus edasi lükata tekib vaid ettenägematute asjaolude ilmnemisel.
Puhkuse katkestamisel või edasilükkamisel tuleb kasutamata jäänud puhkuseosa anda vahetult pärast takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal ning tööandjal on kohustus hüvitada töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tulenevad kulud. Näiteks peaks tööandja kaaluma enne töötaja puhkuse katkestamist, kas ta on valmis kinni maksma töötaja ostetud reisi, mida too puhkuse katkestamise tõttu kasutada ei saa, või on tal lihtsam ja odavam leida teine töötaja, kes täidab vajalikud tööülesanded.
Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter
Romet Kreek
Täna saabus informatsioon töölepingute kollektiivse koondamise kohta Nitrofertilt töötukassasse. Töötukassa teatel lõpetatakse töölepingud kõigi 426 töötajaga ajavahemikus september-november.
„Praegusel hetkel ei ole veel meie lõplik tegevusplaan tööandjaga kooskõlastatud, kuid oleme valmis osutama igakülgset abi nii teavituste, töövahenduse kui ka teenuste pakkumise osas ning oleme valmis korraldama kohtumisi kohalike tööandjatega,“ ütles Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.
Täna saadab Töötukassa tööandjale vastuskirja teate saabumise kohta ja pakub välja tegevuskava.
Töötukassa kaasab tegevustesse Ida-Virumaa osakonna Jõhvi büroo, kohalikud tööandjad ning lisaks on neil võimekas meeskond erinevatest spetsialistidest (karjääriinfo spetsialistid, karjäärinõustajad, tööandjate konsultandid), kes selle juhtumiga tegelema hakkavad, teatas amet.
„Oleme valmis Ida-Virumaa tööturu olukorra muudatustele reageerima. Ühelt poolt on töötukassal pakkuda erinevaid teenuseid ja teisalt piisavalt ressurssi hüvitiste ja toetuste näol, nii saame toetada nii koondatavaid kui ka tööandjaid,“ ütles Paavel.
„Töötukassa läheneb igale juhtumile individuaalselt ja saame olla kindlad, et koostöös tööotsijatega ja piirkonna tööandjatega, saame inimesi toetada tööotsingutes ja neid tööle aidata," lisas ta.
Rivo Veski
Kasulik.ee
Delfi Kasulik uuris Rimi, Selveri ja ETK gruppi kuuluvate poodide Maksimarketi ning Konsumi esindajatelt, kui palju on miinimum ja maksimum mida vaid kassapidajana töötav inimene neil teenida saab.
Rimis 560 euro kanti
Rimi pressiesindaja Katrin Bats vastas küsimusele, kas vastab tõele, et Rimides on kassapidaja keskmine brutotasu 560 eurot (neto u 463 eurot), et nii see tõepoolest on. „Rimi keti kauplustes on võimalik oma taset tõsta ning seeläbi ka sissetulekut parandada. Üsna tavaline on ka see, et teenindajad teevad üsna kiirelt karjääri ning liiguvad heade tulemuste puhul kiirelt kõrgemale positsioonile, kus ka töötasu juba teisest klassist," selgitas Bats konkreetseid näiteid toomata.
Kuid arusaadavalt pole neid näiteid ka lihtne tuua, sest palganumbri suurus sõltub Rimides (nagu ka paljudes teistes poodides) piirkonnast, kus kassiir töötab. „Näiteks Tallinnas ja Harjumaal tuleb teenindajatele maksta veidi kõrgemat töötasu. Vastasel juhul poleks pealinnas ja selle ümbruses kedagi kliente teenindamas," ütles Bats.
Kuna töötasud on kõikides kettides üsna sarnased, mängivad Batsi sõnul väga olulist rolli ka erinevad hüved, mida ettevõte oma töötajatele pakub.
Selveris 550-610 eurot
Selveri kommunikatsioonijuhi Erkki Erilaiu kinnitusel tehakse nende ketis kõik, et töötajaid väärtustada. Oluline osa on selles konkurentsivõimelisel ja piisaval töötasul, meeldival töökeskkonnal, sportimisvõimalustel ja muulgi.
„(Bruto)töötasu jääb Selveri teenindajatel enamasti vahemikku 550-610 eurot (neto u 455-510 eurot). Tulemustasude osas juurutame süsteemi, mis toetab otseselt palga kasvu võimalikkust läbi paremate tulemuste," edastas Erilaid.
Samuti tagab Selveri kassapidaja palgatõusu valmidus suuremaks vastutuseks. „Teenindajatel on ka vastavalt omandatud pädevustele võimalus oma palgataset tõsta. Lisaks motiveerivad meie töötajaid head võimalused teha ettevõttes karjääri," tutvustab Erilaid Selveri kassapidaja võimalusi karjääriredelil.
Erilaid lisab, et viimastel aastatel on teenindajate keskmine palk tõusnud märkimisväärselt kiiremini kui riigis tervikuna. „Samas on senine palgatõus kooskõlas kaupluste käibe ja efektiivsuse kasvuga ja saab ka edaspidi jätkuda vaid koos nimetatud näitajate paranemisega," andis Erilaid lootust.
Maksimarketites ja Konsumites 570 eurot
Maksimarketi ja Konsumi poodide kassapidajate palgataseme kohta toob ETK Grupi kommunikatsioonijuht Ivo Rull näite Laagri Maksimarketi põhjal. „Sellesse kauplusesse võetakse müüja tööle 570-eurose kuupalgaga (neto u 470 eurot)," ütleb Rull.
Kõik ETK Jaekaubanduse müüjad saavad Rulli selgitusel võimalusel läbida atesteerimisi kaks korda aastas. Atesteerimiste käigus näitavad müüjad oma teadmisi erinevatest tööprotsessidest, Säästukaardi ja Säästukaart Plussi põhimõtetest, firma väärtustest ning seadusandlusest. Atesteerimisega saab müüja jõuda kolmandale astmele, mis toob palgale lisa 100 eurot (670 eurot, mis netotasuna on u 548 eurot).
Sõltuvalt poe asukohast või muudest tingimustest võib ETK Jaekaubanduse ASi müüja palk olla ka kõrgem. „Näiteks Raudalu Konsumi müüja I astme (tööletuleku) palk on 650 eurot (neto u 532 eurot) ja III aste seega 750 eurot (neto u 609 eurot). Põhjuseks müüjate keerukam leidmine väljaspool Tallinna ning piirkonna kehv kaetus ühistranspordiga," selgitab Rull suurema palganumbri põhjuseid.
Lisaks motiveerivale palgale pakub ETK oma töötajatele lepingut spordiklubiga, millega saab kas tasuta või soodushinnaga kasutada ujulaid ning spordisaale, täiendavat staaþipuhkus kuni 5 päeva sõltuvalt töötatud ajast ning 10-protsendilist ostusoodustust ETK poodides.
Prismas 487-672 eurot
Prisma pressiesindaja Silver Säga sõnul ei ole Prisma Peremarketis eraldi kassapidaja ametikohta. „Prisma kauplustes töötavad müüja-kassiirid vastavalt hetkevajadusele nii kassas kui müügisaalis. Kauplustes oleme sisse viinud oskustasemete süsteemi, milles on kolm erinevat astet. Kõikidel müüja-kassiiridel on võimalik oma oskustaset tõsta, sooritades nii teoreetilise kui ka praktilise testi kaupluse tööd ja Prisma Peremarketit puudutavatel teemadel. Kolmandal oskustasemel oleva müüja-kassiiri töötasu on Prisma kauplustes Tallinnas 4 eurot tunnis ja väljapool Tallinna linna asuvates kauplustes 3,93 eurot tunnis,“ tõi Säga välja.
Kõigi tunnipalgaliste töötajate töötasule lisandub ka efektiivsustasu, mis sõltub iga kaupluse kalendrikuu tulemusest. „Efektiivsuse lisatasu võib ulatuda 0,35 eurot iga töötatud tunni eest ja jõuluperioodil rohkemgi,“ lisas Säga.
Tallinna Prisma kauplustes müüja-kassiiri brutopalk vahemikus 534-672 eurot (neto u 442-549 eurot) ning Tartu ja Narva Prismade müüja-kassiiridel 487-660 eurot (neto u 406-540 eurot). Nendele summadele lisandub kaupluse heade tulemuste korral efektiivsustasu.
Maximas 550 eurot
Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratetsi sõnul on kassapidaja üks jaekaubanduse võtmeametitest nii töö omapära kui ka töötajate arvu poolest.
„Täna ligi 34 protsenti Maxima Eesti kaubandustöötajatest on just kassapidajad. Väärtustades selles ametis töötavate inimeste panust, teeme kõike endast sõltuva, et nad oleksid enda tööga rahul ja teeksid seda aina paremini. Nii ulatub Harjumaa kaupluses töötava Maxima Eesti kassapidaja keskmine kuupalk 550 euroni kuus (neto u 455 eurot)," avaldas Ljubobratets.
Lisaks sellele on Maxima kassapidajal võimalik igakuiselt saada mitmeid preemiaid, näiteks kvaliteetse ja kiire teeninduse eest, mille kogusumma võib ulatuda kolmandikuni kuupalgast. „Lisaks töötasule on kassapidajal, nagu ka teistel Maxima Eesti töötajatel, võimalik saada ka mitmeid hüvesid alates heast töökeskkonnast ja soodustusest kuni koolituste ja toetusteni. Selleks, et parendada kassapidajate töötingimused veelgi, sooviksime edaspidi pöörata senisest suuremat tähelepanu muu hulgas ka suhtumisele antud ametisse - oskuslik teenindus on väärt nii õppimist kui ka kiitmist," lisas Ljubobratets.
Hea kassapidaja - kirjuta This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it., mis on sinu tööstaaþ, palju saad palka ja millest sõltub preemia saamine.
Naisteka foorumis on läinud kirglikuks aruteluks teemal, kas puhkajate töö peavad tasuta ära tegema need töötajad, kes puhkusel ei ole. Kas ka sinu ülemus eeldab, et sa suvel topelttööd teed?
Kateriina:
Käes on puhkuste aeg. Nüüd selgus, et kolleegid on järjest kahe nädala kaupa puhkusel ja nii augusti lõpuni välja ning mina pean neid kõiki tasuta asendama hakkama... Hulluks minek igatahes.
Ülemuse arvates pean ma tegema kaks kuud jutti korraga vähemalt kahe inimese (aga kohati ka kolme inimese tööd) ja seda siis absoluutselt null euro eest.
Ülemus väidab, et minu igakuise palga sees on kahe inimese asendamine. Otsisin töölepingu välja, no ei ole sellist punkti, et palk sisaldab ka asendustasu. See tundub nüüd küll olevat seaduseväänamine? Kas saab niimoodi olla? Nimelt on mulle ametijuhendisse märgitud kaks ametikohta, keda peaksin vajadusel asendama, kuid millises ulatuses või mis tasu eest, sellest pole sõnagi. Olgu, see selleks, aga kui need kaks puhkavad korraga, siis tuleb mul ju lausa kolme inimese töö teha ja niimoodi kaks kuud järjest, see on absurd! See on puhtfüüsiliselt võimatu. Olen täiesti segaduses ja pahviks löödud.
Kas tööandja tohib niimoodi teha? Kas saan keelduda lisatööst, ilma et ta käsitleks seda tööga mittetoimetulemisena? Palun aidake mind hea nõuga!
Allikas: Naisteka foorum
Poekettide esindajate antud info põhjal - palju ühes või teises poes kassapidajale palka makstakse - tehtud artikli peale kirjutas Delfile seitse aastat Selveris töötanud kassapidaja Kristina irooniliselt: „Lubage naerda!"
Tema lugu lühidalt kokku võttes kõlaks nii - Selveris tuli seitse aastat kassapidaja tööd teha selleks, et teenida igakuiselt 500-eurost netopalka.
„Töötan Selveris seitse aastat ja kõik atesteerimised on mul tehtud. Palk pole aga vähemalt kaks aastat tõusnud. Ajavad lolli ila," ütles Delfi Kasuliku Facebooki lehele postitatud uudislinki kommenteerinud staaþikas kassapidaja Kristina.
Naise sõnul on ta põhipalk täpselt sama, mis see oli seitse aastat tagasi. „Lisandunud on ainult tänu tasemeeksamitele tehtud summad, aga need on naeruväärsed," ütles Kristina.
Ta lisas, et uute töötajatega, kes tulevad tänasel hetkel tööle, on temal palgavahe tunnitöötasus vaid 60 senti. „Kas see on normaalne, et seitsme aastaga on minu tunnipalk tõusnud 60 senti?" küsib Kristina retooriliselt, kelle sõnul vanu töötajaid Selveris ei hinnata.
„Kui küsisime kaupluse juhatajalt, kas meil on palgatõusule ka lootust, tuli kohene vastus „ei"," mäletab Kristina hiljutist seika.
Praegu teenib Kristina enda sõnul tunnitasu 3,65, mille sees on põhitunnitasu 2,98 eurot, pädevustasu (või siis saavutatud taseme tasu) 0,23 ning kvaliteeditasu 0,44 eurot. Kui Kristina töötab täistööajaga, teenib ta 613 eurot, millest tema pangakontole laekub 503 eurot.
Kommentaariks Kristina kirjutatule edastas Selveri kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid, et Selveri poolt ei ole korrektne konkreetse töötajaga kokkulepitut kommenteerida. „Siiski lisan, et antud töötaja töötasu on viimastel aastatel tõusnud nii põhipalga kui pädevustasude osas," märkis Erilaid.
Delfi Kasulikule edastas Erilaid päeva esimeses pooles ilmunud poekettide kassiiride palgaloo jaoks, et nende poodides jääb kassapidajate brutotöötasu enamasti vahemikku 550-610 eurot (neto u 455-510 eurot) ning et tulemustasude osas juurutatakse süsteemi, mis toetab otseselt palga kasvu võimalikkust läbi paremate tulemuste.
Samuti ütles Erilaid, et Selveris tagab kassapidaja palgatõusu tema valmidus suuremaks vastutuseks. „Teenindajatel on ka vastavalt omandatud pädevustele võimalus oma palgataset tõsta. Lisaks motiveerivad meie töötajaid head võimalused teha ettevõttes karjääri," tutvustas Erilaid Selveri kassapidaja võimalusi karjääriredelil.
Erilaid lisas, et viimastel aastatel on teenindajate keskmine palk tõusnud märkimisväärselt kiiremini kui riigis tervikuna. Selle kommentaari peale Selveris seitse aastat töötanud kassapidaja sõna võttiski.
Page 921 of 1608
