Egert-Gerret Kreek

Eesti Energia Kaevanduste juht Andres Vainola teatas sel nädalal, et muutlike turgudega kohanemiseks, tuleb kaevandamine efektiivsemaks muuta. Kasutusele võetakse uudne kamberlaava tehnoloogia, kuid seeläbi kaotab umbes 200 kaevurit oma töö.

Millised võimalused on koondatud kaevuritel Ida-Viru maakonnas tööd leida ja kas 200 on üldse märkimisväärne hulk?

Tööpuudus on teiste maakondadega võrreldes olnud Ida-Virumaal stabiilselt kõige kõrgem. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) andmetel oli mai lõpu seisuga töötuid kokku 5782 ning töökohti 486.

Tööjõu muutused energiasektoris

Ida-Virumaa on üle elanud suuremaid koondamislaineid, viimati eelmise aasta lõpus, kui VKG sulges kaks õlivabrikut - siis koondati üle 270 inimese.

VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa kommenteerib: „Sulgesime aasta lõpus kaks õlivabrikut, millest tänaseks on ühe töö taastatud." Teise põlevkivi vabriku taasavamine ootab aga lisainvesteeringuid.

„Kui inimeste hulga vähenemisega kaasneb ka efektiivsuse kasv siis võib antud tööjõu muudatust pidada pigem positiivseks," pakub ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda.

„Kui võtta arvesse, et mäetööstuses töötas eelmise aasta lõpu seisuga 4,2 ja energeetika sektoris 8,1 tuhat inimest, siis ei saa antud kontekstis öelda, et tegu on väga laialdase koondamisega."

Kaevuriamet on vägagi nõutud

Kogu esimese kvartali lõikes oli Ida-Virumaal pakkuda seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele 297 vaba töökohta ning oskus- ja käsitöölistele 323 vaba töökohta, mistõttu võib öelda, et kaevandustest vabanenutele on vastava ala töökohti pakkuda küll.

MKM-i sõnul on kaevurina töö leidmine raske, sest kaevandusi omavad vaid vähesed ettevõtted. Võimalik on leida aga vähemtasustatud, kuid ohutum töökoht.

„Tegu on peamiselt mingite masinate operaatoritega või mehaanika valdkonna asjatundjatega ning antud kogemused ja haridus annavad väga head väljavaated tööd saada teistes valdkondades," väidab MKM-i esindaja.

Tööliste edasised võimalused

Eesti Energia Kaevanduste juhi, Andres Vainola sõnul siirduvad paljud ligi 200-st töölisest pensionile. Koostööd tehakse ka fondidega, mis aitavad koondatutel leida uusi töövõimalusi ning pakuvad ümberõppestipendiumit.

Ka Viru Keemia Grupp koondas 2014. aasta lõpus hulgaliselt inimesi, kuid MKM sõnul polnud sellel riiklikul tasandil märkimisväärseid tagajärgi: „Kuna neil inimestel oli korralik tööandja, olid nad ka vastavalt seadustele kindlustatud ning vastavate tagatistega kaetud."

Tööle tagasi

Ida-Viru maavalitsuse avalike suhete nõunik Ago Gaðkov selgitab, et VKG kavatseb õlivabrikud taaskäivitada: „Tööle võetakse sama arv inimesi, kui koondati. Ei ole välistatud, et midagi taolist juhtub ka kaevandustes. St mõne aja pärast võetakse inimesi tagasi."

"Energiasektor on praegu väga ebastabiilne ja nõudlus kõikuv, mis tähendab ka tööjõuvajaduse ebastabiilsust."

Ka MKM-i esindaja on optimistlik: „Eelmisel kuul teatas VKG et loob aasta lõpuks juurde 300 uut töökohta, seega tundub et selles valdkonnas erilist tööpuudust karta pole. Üldiselt kehtib ka Ida-Virumaal sarnane situatsioon, kus puudu on pigem oskustööjõust, kuhu alla võib ka kaevurid liigitada. Ning tööpuudus valitseb pigem oskusteta hõivegruppides."

«Tahaks teada, kas tööandjal on õigust oma töötajatele öelda, millised nad välja peavad nägema, kui tegu klienditeenindusega, kus tööandja nõuab, et huuled oleksid erkpunased, juuksed kinni, kindel mudel kleit, jne?» uurib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi.

Pooled peavad töösuhtes täitma oma kohustusi vastavalt lepingule ja seadustele ning lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Tööandja poolt antavad korraldused peavad olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesannetega ning nende andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Ka töötaja peab täitma kohustusi tööandja huvisid arvestades ning vältima oma tegevusega tööandja kahjustamist.

Tööandja korraldust nõuda klienditeenindajatelt korrektset välimust ei saa kuidagi pidada ebamõistlikuks. Kui töötajate välimusele on töökohustuste täitmiseks ajaks kehtestatud erinõuded, peaksid need olema sätestatud töölepingus või töökorralduse reeglites. Kui erinõuetest kinnipidamine toob töötajale kaasa täiendavaid kulusid, peab tööandja need hüvitama.

Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

«Olen hetkel rangluu murruga haiguslehel, parem käsi on täiesti rivist väljas. Kuna minu töö ei seisne ainult arvuti kasutamises, siis olen haiguslehel üsna kaua. Probleem on aga selles, et mul on raske vasaku käega isegi arvutit kasutada, tööandja aga palub mul pidevalt kodus aruandeid ja üsna mahukaid raporteid koostada,» kirjutas lugeja.

«Ta on mul palunud isegi töö juures käia. Kuna muretsen oma töökoha säilimise pärast, siis olen talle ka paar korda vastu tulnud. Kuidas aga ma sellises olukorras seadusesilmis käituma pean ja kuidas tööandja saab mulle minu töötunnid haiguslehe ajal hüvitada?» küsis lugeja.

Vastab tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi.

Kui töötaja viibib haiguslehel ehk on ajutiselt töövõimetu, on tal õigus keelduda tööülesannete täitmisest ning tööandjal puudub kohustus maksta selle aja eest töötasu. Tööandja ei tohi lubada haiguslehel olevat töötajat tööülesandeid täitma. Seda enam ei tohi tööandja töötajalt nõuda, et ta tööle tuleks. Tuleb arvestada, et vastavalt ravikindlustuse seadusele ei ole töötajal õigus saada töövõimetuse hüvitist, kui ta täidab ajutise töövõimetuse ajal töökohustusi ja saab selle eest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.

Seega kui viibite haiguslehel, ei tohi te töökohustusi täita ning tööandja vastavale nõudmisele peaksite vastama keeldumisega. Kui aga juba asusite töökohustusi täitma, on teil õigus saada töölepingus kokkulepitud töötasu.

Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: PM Tarbija
reporter

Rivo Veski

Statoil korraldas oma töötajatele kampaania, mille raames on klienditeenindajatel kohustus pakkuda juulikuu jooksul kõikidele klientidele juua ning kui teenindaja seda ei tee, on kliendil õigus küsida tasuta Coca-Cola, mille eest läheb iga kord 10 senti töötaja preemiast maha.

Statoil Fuel & Retail Eesti AS turundusdirektor Diana Veigeli sõnul on kampaaniaga "Juulis janusse ei jää" antud kliendile lubadus, et Statoilis pakutakse alati jooki.

"Juhul, kui teenindaja unustab kliendile jooki pakkuda, on tõesti kehtestatud kord, kus iga tasuta antud joogi eest vähendatakse teenindajale sel kalendrikuul väljamakstavat boonust 10 sendi võrra," kinnitab Veigel.

Esimese kuue päevaga on Statoili ligi 500 töötaja poolt välja antud 126 tasuta jooki, mis tähendab, et keskmiselt iga neljas teenindaja on kuue päeva jooksul pidanud välja andma ühe tasuta joogi ja seega kaotanud oma juulikuu boonusest 10 senti.

"Nimetatud 10-sendine boonuse vähendamine iga väljaantud tasuta joogi puhul on kindlustuseks, et jooke ei jagata niisama tasuta ning teenindajal oleks kampaaniareeglite täitmiseks omapoolne vastutus. Ülejäänud kulu on ettevõtte kanda," selgitas Veigel.

Statoili teenindajate tasusüsteem koosneb põhipalgast, öötöö lisatasust ja individuaalsest müügiboonusest. "Rääkides konkreetsetest numbritest, siis alates maist 2015 on Statoilis karjääri alustava teenindaja põhipalk sõltuvalt piirkonnast 600-650 eurot, öötöö tasu 20% palgast ja sellele lisandub isiklik müügiboonus. Senised tulemused näitavad, et mida kogenum ja kompetentsem on klienditeenindaja, seda kõrgemat müügiboonust ta teenib. Kui alles alustav teenindaja teenib umbes 20-40 eurot boonust kuus, siis tippmüüjad teenivad pea 280 eurot kuus ehk siis parematel teenindajatel kuni ligi 40 % nende põhipalgast," lisas Veigel.

Riin Aljas ,
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Eesti Päevaleht

21-aastane Veiko oli veel mõnda aega tagasi üpris lootusetus olukorras. Tartust Valka kolides leidis ta eest väikelinna, kust tööd leida oli keeruline. Seda enam et noormehe CV-s laiutas tühjus – puudu oli erialane haridus ning varasem töökogemus piirdus lühiajaliste töödega. Ehkki Veiko otsis päevast päeva tööd, oli ta töötu olnud juba üle poole aasta.

See ei ole ühe õnnetu noormehe probleem, sest Veiko profiiliga – erialase hariduseta ja vähese või olematu töökogemusega noori – on tegelikult rohkem, kui võime esialgu arvata. Ehkki Euroopa mõistes paistab Eesti silma keskmisest paremate näitajatega, on siinne noorte töötusemäär ligi kaks korda suurem kui ülejäänud elanikkonnas – 2014. aastal oli see keskmiselt 7,4%, ent noorte puhul 15%.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.