Articles
Lugeja küsib:
Meie perekonnas kasvab puudega laps, kes aprillis saab kolmeaastaseks. Avaldasin puhkusegraafikute koostamise ajal tööandjale soovi kasutada oma käesoleva aasta lapsepuhkuse kuut päeva oktoobrikuus ning võtta sellele lisaks korraga välja veel kolm päeva puudega lapse puhkust, et käia lapse tervise huvides spetsiaalsel 10-päevasel sanatoorsel ravil.
Kuna ma tööandjalt koheselt selget vastust ei saanud, siis küsingi nüüd, millised seaduslikud õigused ja tegelikud võimalused mul selles olukorras oleksid?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 63 lõike 1 punktist 2 tulenevalt on alla kolmeaastase lapse vanemal õigus saada alanud kalendriaastal kuus tööpäeva lapsepuhkust. Lisaks eelnimetatud kuuele lapsepuhkuse päevale on puudega lapse vanemal seadusest (TLS § 63 lõige 2) tulenev õigus täiendavale lapsepuhkusele - ühele tööpäevale kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. TLS § 63 lõige 3 selgitab, et lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Seega pole puhkuse andmisel oluline, et laps saab aprillis kolmeseks. Lapsevanemale antakse seaduslik võimalus otsustada, kas ta soovib puhkust kasutada enne või pärast lapse sünnipäeva.
Puudega lapse erivajadusi arvestades võimaldab seadus ühele vanematest tööst vaba aega kuus ühe tööpäeva ulatuses puudega lapse eest hoolitsemiseks. Üks täiendav vaba päev kuus annab võimaluse vanemal regulaarselt tegeleda puudega lapse vajadustega, näiteks käia lapsega arsti juures või taastusravis. Kui puudega lapsi on mitu, on vanematel võimalik lisapuhkepäeva võtta vastavalt puudega laste arvule. Seadusandja esmane eesmärk on olnud motiveerida vanemaid võtma puudega lapse lapsepuhkust kord kuus, et võimaldada neil regulaarselt tegeleda puudega lapse vajadustega. Seega ei näe seadus otseselt ette võimalust lapsepuhkuse päevade liitmiseks. Samas ei keela seadus töölepingu pooltel teistsuguse kokkuleppe sõlmimist, ehk siis poolte kokkuleppel on puhkusepäevade liitmine kalendriaasta piires võimalik.
Kujunenud olukorras peab töötaja tööandjaga kokku leppima lapsepuhkuse päevade liitmises, kuna 10-päevane viibimine sanatoorsel ravil on lapse huve arvesse võttes vajalik. Kuna puhkusesoov lähtub puudega lapse erivajadustest, peaks tööandja töötaja soovidega arvestama ning võimalusel lapsepuhkuse ja täiendava lapsepuhkuse liitmist lubama. Kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb täiendavaid lapsepuhkuse päevi kasutada vastavalt seadusele kord kuus. Kui lapsepuhkust (sh täiendavat lapsepuhkust) ei ole puhkuste ajakavasse kantud, tuleb töötajal teha tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämist avaldus, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri, faks).
Ingrid Piirsalu, Eesti Telekom
ärileht.ee
Tulude deklareerimise tippajaks valmis maksu- ja tolliametil kaasaegne kõnekeskus, kus pilveteenuse võimalusi kasutades saab korraga vastu võtta tuhandeid kõnesid. Saadav statistika võimaldab paremini planeerida nii kõnekeskuse tööd kui iseteeninduse infomaterjale.
Tuludeklaratsioonide esitamise perioodil on maksu- ja tolliameti teeninduskanalid vägagi koormatud. Sissetulevaid kõnesid on tulude deklareerimise ajal keskmiselt 40 000 kuus (tavapäraselt 17 000) ja pikenevad ka ooteajad. Kui tavaliselt oodatakse 15 sekundit, siis kõrgperioodil 90 sekundit.
Selleks, et amet saaks oma kliendid läbi telefoniteeninduse kaasaegselt ja mugavalt teenindatud, oli vaja kasutusele võtta kõnekeskuse teenus. Maksu- ja Tolliamet kuulutas selleks välja hanke, mille võitis Eesti Telekom.
Eesti Telekomi suurkliendi laheduste valdkonnajuhi Pearu Tamme sõnul oli koostöö maksu- ja tolliametiga väga meeldiv, sest klient teadis täpselt, millist kõnekeskust on neil vaja. Selge ülesandepüstitus aitas kaasa, et arendused said tehtud vaid mõne kuuga ning ajaks kui jõudis kätte tulude deklareerimise tippaeg, said maksumaksjad helistades oma küsimustele kiiresti vastused.
Teenus pilves
Uudseks teeb maksu- ja tolliameti kõnekeskuse IT - alase muudatuse see, et teenust kasutatakse nö pilveteenusena. See tehniline lahendus teebki võimalikuks, et korraga saab vastata tuhandetele kõnedele.
Oluline on siinkohal mainida, et pilves on ainult kõnekeskuse kõnede käsitlemise teenus, mitte maksu- ja tolliameti klientide andmeid. Andmed on ikka ameti enda serverites.
Pearu Tamm: „Kuna pilveteenused pole veel laialt levinud, siis nende spetsiifikat väga ei tunta. Pilveteenuste kohta levib igasuguseid müüte, mis tõele ei vasta. Tegelikkuses näitavad IT maailma arengutrendid seda, et juba lähitulevikus muutuvad pilveteenused üha populaarsemaks, sest pilve kaudu saab pakkuda kvaliteetsemat ja rohkemate võimalustega teenust.“
Andmed ja analüütika
Maksu- ja tolliameti kontaktkeskuse juhataja Roman Spasjuki sõnul on kõnekeskuse uus rakendus muutunud ameti jaoks oluliseks juhtimisinstrumendiks, mille abil korraldada teenindusprotsesse ja tagada optimaalne inimressursside kasutamine.
„Kõnekeskuse keskkond annab pidevat ülevaadet infoliinidel toimuvast ning saame operatiivselt reageerida näiteks kõnede arvu suurenemisele, lisades kõnekeskusesse täiendavaid teenindajaid, või vastupidi – kõnede arvu vähenemisel suunata ametnikke teistele töölõikudele,“ märkis Spasjuk.
Lisaks võimaldavad eelmiste perioodide statistilised andmed ka ette planeerida, kui palju vajatakse kõnekeskuses teenindajaid ühel või teisel perioodil.
Spasjuk toob välja ka selle kasu, et uue kõnekeskuse abil tekkis võimalus pöörata suuremat tähelepanu väljastatava info kvaliteedile. „Kõnede sisu analüüsides saame välja selgitada küsimused, millega kliendid kõige sagedamini pöörduvad ja muuta see info iseteeninduskanalites arusaadavamaks ja kergemini leitavamaks,“ ütles Spasjuk. „Samuti saame hinnata kõnekeskuses töötavate teenindajate teadmiste taset ja juhtida nende tähelepanu vajakajäämistele.“
Loomulikult jääb kõnekeskus tööle ka pärast tulude deklareerimise aega.
Eesti Telekomi kõnekeskuse teenus annab seda kasutavale asutusele hea ülevaate kõigist sisenevatest kõnedest ja võimaldab ühele numbrile tulnud kõned jaotada asutuse töötajate vahel olenemata nende asukohast. Kõnekeskuse tööd juhitakse veebipõhiselt, nii saab asutus määrata halduskeskkonnas ise kõnede jagamise reegleid, valida suunamise võimalusi, salvestada ettemängitavate tekstide helifaile, näha statistikat, jälgida ülevaadet kõnekoormusest ning kuulata salvestatud kõnesid.
Tööreisid võivad tihti olla stressirohked ja kiired, kuid siiski on mõned võimalused, kuidas avastada tööreisil ka kohalikku elu ning muuta see samal ajal ka puhkuseks.
Ajakiri Time toob välja mõned soovitused, kuidas muuta tööreis väikeseks puhkuseks.
Ärka vara
Isegi kui tööreisil olles on päevakava väga tihe, on alati võimalik ärgata veidi varem, et teha jalutuskäik või sörk hommikuses linnas või võimalusel mereäärses piirkonnas.
Söö kohalikku toitu
Enne tööreisi on mõistlik tutvuda ka kohaliku kultuuri ja toidulauaga, et siis reisil seda koos oma töökaaslastega järgi proovida.
Broneeri linnatuur
Kui päeval jääb koosolekute või kohtumiste vahele vaba aega, on võimalik alati võtta mõni bussi- või paadituur linnas. See ei võta palju aega, kuid annab siiski aimu koha tähtsamatest vaatamisväärsustest.
Võta soe vann ja maga korralikult
Kui hotelliruumis on vann, siis on hea pärast pikka tööpäeva lõõgastuda soojas vannis. Pereinimese puhul on tööreis on ka heaks vahelduseks, sest pakub võimalust üksi suures voodis laiutada ning pikalt magada.
Mine õhtul välja
Hotellibaarid on head puhkusetunde tekitajad. Hea on võtta koos töökaslastega õhtul veidi aega, et mõnes baaris juttu vesta ja drink teha.
Võimalusel pikenda reisi
Kui töö võimaldab, siis pikenda reisi mõned päevad, et saaksid veel rahulikult uusi paiku avastada ning puhata.
Tarbija»Töö
Toimetaja: PM Tarbija
«Enne lapsehoolduspuhkusele jäämist töötasin ametikohal vahetustega. Väikse lapse tõttu selline töölaad enam ei sobi, kuid sama ametinimetusega töötajaid on ka, kes käivad tööl E-R 8st 17ni. Kas mul on õigust tööandjalt paluda tööaega 8st 17ni, lisan ka asjaolu et minu asendaja on võetud tööle tähtajatu töölepinguga,» kirjutab küsija.
«Tööandjale olen mitmeid kordi avaldanud soovi tööle naasmiseks, kuid leiab, et minu ametikohal 8st 17ni tööd tal mulle pakkuda pole ning alternatiivset tööpakkumist ootan juba kaks kuud. Viimati kontaktis olles sain selgust, et kui ei soovi enda töökohale naasta ja vahetustega käia ning madalama palgaga alternatiivtööd vastu ei võta, pean ise kirjutama lahkumisavalduse. Kas selline tööandja poolne ettepanek on ikka kooskõlas seadusandlusega?» küsib ema.
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter.
Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötingimustele, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Seadus ei näe ette erisusi väikelaste vanematele tööaegade osas. Seega, kui tööandjaga on lepitud kokku töötamine vahetustega, ei ole tööandjal kohustust tagada Teile tööaega 8.00 - 17.00.
Ettepanekuid töötingimuste muutmiseks on võimalik teha mõlemal poolel. Teie võite pöörduda tööandja poole ettepanekuga muuta tööaegu, samuti võib tööandja pakkuda Teile tööd teistel tingimustel. Kuid kui kokkulepet töölepingu muutmiseks ei saavutata, tuleb tööd anda ja töötada vastavalt kehtivatele kokkulepetele. Juhul kui Te ei soovi vahetustega tööl käia, on Teil võimalik tööleping omal soovil üles öelda.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetaja: PM Tarbija
Vahel tuleb tunnistada, et töötaja teeb ettevõttele rohkem kahju, kui toob kasu ning tema lahti laskmine on vajalik, et töökeskkond ja äritulemused liigselt ei kannataks. Entrepreneur.com jagab kümmet küsimust, mida iga juht peaks endalt vallandusotsuse langetanuna küsima.
Kogu artiklit saab lugeda originaalist http://majandus24.postimees.ee/3113677/10-kusimust-mida-tuleks-endalt-tootaja-vallandamisel-kusida
Page 962 of 1608
