Articles
Alanud aastal asendus paberkandjal töövõimetusleht elektroonilisega. Nüüd on Haigekassal valminud ka teavitusteenus, millega liitunud tööandjatele hakkab e-kirjaga saabuma teavitus juhul, kui süsteemi on laekunud mõni töövõimetusleht.
Elektroonilise töövõimetusleht on tekitanud ka mõningast segadust - kui töötaja ei teavita tööandjat oma haigusest ning tööandja ei kontrolli pidevalt, kas mõni e-leht on üleval, tekivad probleemid palgaarvestuse ja hüvitistega - see tähendab, et haiguslehel olevale töötajale arvestatakse välja ka töötasu, mis tuleb hiljem ümber arvestada. Ka on töötajatele üllatusena tulnud see, et mitmel kohal töötades arvestatakse haiguslehti kõigil töökohtadel, s.t et enam ei saa ühest töökohast haiguslehel olles teisel tööpostil reipalt tööd murda.
Haigekassa teavitussüsteemiga saab liituda riigiportaalis
Eesti Haigekassa avalike suhete juhi Katrin Romanenkovi sõnutsi käivitas Haigekassa alates veebruarist info sujuvamaks liikumiseks elektroonilise töövõimetuslehe teavitusteenuse, millega liitunud tööandjatele hakkab e-kirjaga saabuma teavitus juhul, kui süsteemi tekib mõne selle tööandja töötaja täiendamist vajav leht. Teenusega liitumiseks tuleb tööandjal teha riigiportaalis vastav märge, et teavitust soovitakse.
Teavitamise kord asutuses tuleks kindlaks määrata töösisekorraeeskirjades
Elektrooniline töövõimetusleht muutub tööandjale süsteemis nähtavaks ning täidetavaks siis, kui arst on omalt poolt lehe lõpetanud. Katrin Romanenkov soovitab tööandjatel töösisekorraeeskirjades määratleda viis, kas ja kuidas (kirjalikult, suuliselt) töötaja tööandjat haigestumisest teavitama peab.
Kui haigestumisest teavitamine on töötaja ja tööandjavaheline kokkulepe, siis töövõimetuslehe lõpetamisest teavitamise kohustus tuleneb kindlustatud isikule ravikindlustuse seadusest. See tähendab seda, et iga töötaja on kohustatud teavitama oma tööandjat töövõimetuslehe lõpetamisest esimesel võimalusel. Seejärel on tööandjal seaduse kohaselt aega 7 päeva, et töövõimetuslehte menetleda ning see omakorda haigekassale edastada.
Töötajatel on aga oluline teada, et enam ei täida töötaja igakordselt töövõimetuslehel arvelduskonto andmete lahtrit. Töövõimetuslehe alusel arvutatud hüvitis kantakse sellele pangakontole, mille kindlustatu on haigekassale edastanud. Igal inimesel on haigekassa andmebaasis kehtiv viimati esitatud kontonumber.
Seni haiguste kõrgajal nädalaid oodatud hüvitis võib tänu e-töövõimetuslehele saabuda pangaarvele juba järgmisel päeval. Seega on oluline, et haigekassal oleks olemas kõigi kindlustatute korrektne arvelduskonto number ning kindlustatul ise tuleks arvelduskonto numbri olemasolu kindlasti kontrollida.
Tuuli Seinberg
Helve Toomla, jurist
Lugeja küsib: kas tööandjal on õigus trahvida töölt puudunud töötajat tekitatud kahju eest? Kuna töötaja ei tootnud puudutud päeval ettevõttele tulu, võiks seda ju nimetada ka saamata jäänud tuluks ehk ettevõttele tahtlikult tekitatud kahjumiks.
Rahatrahve ei ole tööandjal õigust töötajale määrata. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadust, mis kunagi võimaldas muude karistuste hulgas määrata rahatrahvi mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga, ei kohaldata töölepingulistele suhetele (vt sama seaduse § 1).
Teine asi on töölepingus kokkulepitav leppetrahv –töötaja enda võetud kohustus maksta teatud rikkumise korral tööandjale lepingus määratud rahasumma. Töölepinguseaduse paragrahvides 22, 26, 74 ja 77 on täpselt näidatud, mis puhul võib sellist lepet sõlmida: tootmis- või ärisaladuse ja konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise ning tööle asumisest keeldumise või omavolilise töölt lahkumise (töölepingu lõpetamise) korral. Muude rikkumiste eest ei ole mõtet leppetrahvi kokkulepet sõlmida, sest need oleksid tühised.
Töötajal võib tekkida kahju hüvitamise kohustus töölepinguseaduse § 74 ettenähtud korras. Selleks peab olema töötaja töölepingust tuleneva kohustuse süüline rikkumine, kahju ja selle suuruse tõendatud summa ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Hüvitamise nõude võib esitada nii otsese kahju kui ka saamata jäänud tulu korral.
Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta või jõustunud töövaidlusorgani otsuseta hüvitussummat töötasust kinni pidada ehk tasaarvestada. 1
Saada oma tööalane küsimus:
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Lugeja küsib: Kui tihti peaks tegema müramõõdistusi tootmistsehhis ja kas ettevõte võib neid ise teha, kui on olemas kalibreeritud müramõõtur?
Vastab Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist Piret Kaljula:
Selleks, et saada täpsemat teavet, mis ettevõtte töökeskkonnas toimub, on vaja töökeskkonna riskianalüüsi raames mõõta töökeskkonnas esinevate ohutegurite, sealhulgas müra parameetrid.
Ideaalis toimuvad esimesed müra mõõtmised riskianalüüsi korraldamisel enne tootmise alustamist ja enne kui töötajad müras tööle asuvad.
Mõõtmised võib läbi viia akrediteeritud labor. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007. a määruse nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ § 9 lõige 2 sätestab, et mõõtetulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduse tähenduses. Mõõtmise jälgitavust ei taga mitte ainult kalibreeritud või taadeldud mõõteriist vaid ka pädev mõõtja, kes oskab mõõteriistaga mõõdetud tulemusi asjakohaselt tõlgendada ning võrrelda õigusaktis või standardis antud normidega. Müra mõõtmise tulemusi võib olla vaja kasutada hilisemalt kohtuvaidluses näiteks kutsehaigestumise asja arutamisel ning kohus arvestab tõendina ainult akrediteeritud labori poolt läbi viidud mõõtmiste tulemusi.
Akrediteeritud laborite loetelu on toodud Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehel.
Müra mõõtmisel ei ole oluline mitte ainult müratase (detsibellid) vaid ka müra sagedus. Mida rohkem infot mürtaseme ja müra sageduse kohta on, seda paremini on võimalik töötajat müra eest kaitsta, sest on võimalik soetada sobivad kuulmiskaitsevahendid arvestades konkreetset töötamise kohta ja selle eripärasid. Korraldades müra mõõtmisi tuleb kaaluda müra mõõtmist mitte ainult neil töötamiskohtadel, kus kasutatakse müra tekitavaid seadmeid, vaid ka eemal asuvatel töötamiskohtadel, kus müra võib ületada piirnormi.
Mingeid perioode, mille möödumisel tuleb müra uuesti mõõta, õigusaktidega kehtestatud ei ole. Müra mõõtmist tuleb korrata, kui töökohas tehtavad muudatused võivad mürataset suurendada. Samas on oluline müra mõõta ka juhul, kui vähendatakse müra piirnorme ületavas keskkonnas. Näiteks ostetakse uuem seade, mis on vanast vaiksem. Sellisel juhul on mõõtmine oluline, kui tööandjal on vaja aastaid hiljem tõendada, et töötaja kuulmiskahjustus ei ole tingitud tema ettevõtte töökeskkonnast.
Samal ajal, kui Eestit kimbutab tööjõupuudus, tülitsevad tööandjad ja töötajad üha rohkem. Viimase kahe aastaga on tööinspektsioonile esitatud varasemast koguni 57% enam kaebusi, kirjutab Äripäev.
Töötajad ei julge töökoha kehvadest tingimustest rääkida, sest kardavad ülemuse tagakiusamist ja iseendale haua kaevamist.
Swissotelli alla kuuluvas Pürovel Spa & Sportis koordinaatorina töötanud tütarlapse sõnul käituvad ettevõtte juhid töötajatega halvasti. Näiteks lasti tal nädalavahetustel 12tunniste päevade peale istuda maksimaalselt viis minutit – leti taga töötajatel istuda ei lubatud ja puhkepausidele lasti harvem, kui seadus lubab.
Loe pikemalt Äripäevast.
Katrin Vaga
Maaleht
Võin kihla vedada, et kui Tallinnas Toompeal lõunatunnil ringisebivate poliitikute käest ettehoiatamata küsida, kui palju Eesti riik töötutele abiraha maksab, siis enamik neist õiget vastust varrukast välja ei võlu.
Arusaadav, sest tegu pole ei eksimist väärt summa ega staatusega. Ja kuigi Euroopa Komisjon väitis aasta algul, et Eesti on ka üks neist riikidest, kes on “töötu abiraha lõksu langenud”, on see olukord siiski valgusaastate kaugusel jõukamate Euroopa riikide omast.
Arvukad abiraha turistid
Siinpool Maarjamaa piire pole nimelt end töötuks registreerimine piinlik ega piirdu sandikopikatega. Äsja Briti ajakirjanike tehtud uuring näitab, et Suurbritannias on nn töötu abiraha turismi viljelemas umbes 360 eestlast.
Olgu öeldud ka, et seda arvu tasakaalustavad väidetavalt kaks end Eestis töötuna arvele võtnud britti. Vaesekesed! Miks ometi…? Sest uuring näitab, et enamikul 30 000st piiri taga töötu abiraha saavast britist on olnud taipu kolida ikkagi sinna, kus igakuine toetussumma on tunduvalt suurem kui nende kodumaal pakutav. Näiteks Iirimaale (jah, kummaline, et väike naaberriik päästab siinkohal ära sõna otseses mõttes vaesed briti kodanikud), Saksamaale, Prantsusmaale, Itaaliasse, Hispaaniasse, Rootsi või mujale.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Page 966 of 1608
