Articles
Heli Raamets
Maaleht
VÄLJARÄNNE versus PALK:
millist mõju avaldab tööealiste elanike Eestist lahkumine kodumaale jäänute teenimisvõimalustele?
Kas ja millal hakkavad lahkunud inimesed tagasi tulema?
Piiri taha paremat elu otsima läinud eestlased ei oska aimatagi, et nende kolimise otsus ning uues kohas nullist alustamise raskused on suuresti see hind, tänu millele saavad kodumaale jääjad kõrgemat palka.
Kolme viimase aasta jooksul on Eestist ära kolinud 17 600 inimest. Suur osa neist on parimas tööeas. See tähendab aga, et kodumaal on jäänud vähemaks tuhandeid töökäsi.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Tartu Ülikoolis tehtud magistritöö kohaselt ei käi eestimaalased Soomes tööl vaid raha pärast, vaid ka selle tõttu, et soomlastest tööandjad väärtustavad neid.
Soomes töötab regulaarselt umbes 15 000 Eestist pärit inimest, kellest 12 000 on mehed, kirjutab Novaator.err.ee.
Keiu Telve uuris oma magistritöös «Kvalitatiivne lähenemine pendeltööle Soomes töötavate Eesti meeste näitel», mis paneb inimesi aasta aasta järel Eesti ja Soome vahel pendeldama.
Uuring näitas, et Soome tööle minemise esmaseks põhjuseks on raha. Kuna Soomes teenib rohkem kui Eestis, siis on lihtsam seal saada vajalik summa kas auto või eluaseme ostuks.
Uurimuses osalenud selgitasid, et Soomes töötatakse ka toetamaks rahaliselt kas lapsi või eakaid vanemaid. Paljud Soome tööle suundunud koguvad raha pensioniks.
Ilmnes, et ainult raha ei olnud siiski põhjuseks, miks eestimaalased Soomes töötada tahavad.
Vastanud mehed rõhutasid, et Soomes on töötajate mitmed õigused paremini kaitstud ning töötukassaga on lihtsam asju ajada.
Eestimaalaste jaoks oli tähtis ka see, et Soome tööandjad hindavad neid ja kohtlevad hästi.
Vastajad arvasid, et võrreldes teistest riikidest pärit võõrtöölistega, on eestimaalased töökamad ja sõbralikumad.
Üks vastaja andis soovituse ka soomlastele: «Soomlased teevad kõike kella järgi. Kui kell kukub, siis jääb näiteks kruvi keeramine pooleli. Eestlased teevad töö lõpuni ja võivad teha nurisemata ka ületunde».
Uuringu teinud Telve sõnul tõstab Soomes töötamine Eesti meeste enesehinnangut.
Eestimaalastel on Soomes töötamise eesliseks ka eesti ja soome keele sarnasus, mille tõttu soome keelt on lihtne rääkima õppida. Tööturul on keeleoskus lisaboonus.
Uuring näitas, et keskealised Eestist pärit võõrtöölised kasutavad Soomes soome keelt, kuid noorema põlvkonna esindajad eelistavad inglise keelt.
Telve küsis ka seda, kuidas Soomes töökoht leiti. Enamik vastas, et sotsiaalvõrgustiku ehk sõprade ja tuttavate abil.
Ilmnes, et kui Eestit tabas majanduslangus, siis lahkus üsna suur hulk Eestis töö kaotanud mehi Soome tööle. Kõige enam lahkus Soome noori mehi, kes ei olnud veel perekonda loonud. Eestis tekkisid selle tõttu asulad, kus noori mehi enam üldse ei olnud.
Telve sõnul on Eesti noorte Soome tööle suundumine jätkunud, kuna palgad on Eestis siiani üsna madalad.
Telve kaitses oma magistritööd 22. jaanuaril.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Viimase viie aasta tööõnnetuste statistika põhjal on avaliku halduse ja riigikaitse sektor tegevusalade lõikes esikohal. Tööinspektsiooni avaliku sektori sihtkontrolli tulemused näitavad, et suurima libisemisest, komistamisest ja kukkumisest tingitud tööõnnetuste ohuga asutused on muuseumid, haiglad ja raamatukogud.
Avalikus sektoris töötab Statistikaameti andmetel ca 26% hõivatutest, lisaks neile avaldab avaliku sektori töökeskkond ja suhtumine sellesse mõju ka erasektorile ning kogu ühiskonnale tervikuna. „Iga töökeskkonnaalane rikkumine avaliku sektori asutuses võimendub läbi selle, kui palju inimesi antud asutuse teenuseid kasutab. Näiteks kui muuseumis töötab 12 inimest, kes tagavad oma tööga igas kuus sadade või mõnetuhande külastaja muuseumielamuse, siis töökeskkonnale hinnangu andmisel peaksime lähtuma kõikide nende inimeste heaolust,“ selgitas Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töökeskkonna järelevalve ja arengu alal Apo Oja põhjuseid, miks 2014. aasta november otsustati kuulutada avaliku sektori tööohutuse kuuks.
Ligikaudu 40% tööõnnetustest avaliku sektori asutustes on seotud töötajate libisemise, komistamise ja kukkumisega. Seetõttu võeti avaliku sektori sihtkontrolli aluseks just see aspekt ning kontrolliti 246 riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse töökeskkonda. Positiivsena võib välja tuua, et rikkumisi ei tuvastatud 100s asutuses. Samas avastati aga 146s asutuses kokku 426 rikkumist ning koostati 137 ettekirjutust. Lisaks jagasid tööinspektorid asutustes suulisi soovitusi, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta.
Peamised rikkumised, mida sihtkontrolli käigus avastati, olid seotud põrandate ja astmete ebatasasuste ning nende märgistuste, käsipuude puudumise; konarlike, auklike ja libedate liikumisteede ning neil olevate erinevate takistustega. Sellest tulenevalt on tõenäoline, et töötaja või ka asutuse külastaja võib ebatasasel liikumisteel või trepil libiseda või komistada ning kukkudes saada tervisekahjustuse. Tööõnnetuste statistika põhjal selgub, et kolmandik kukkumistega seotud tööõnnetustest osutuvad just rasketeks (luumurrud), mille tulemusena on inimene töölt eemal keskmiselt 1–3 kuud. Selline tööaja kadu on aga omakorda kahjulik kõigile osapooltele – nii töötajatele, tööandjatele kui ka riigile.
„Paljudel juhtudel on tegemist pisikeste rikkumistega, mida on lihtne kõrvaldada, aga millele tähelepanu osutamata jätmine viib iga-aastaselt sadade avaliku sektori töötajate tervisekahjustusteni. Töötajad, kes on sunnitud tööõnnetuste tõttu olema töölt eemal, mõjutavad nii kolleegide töökoormust kui ka klientide rahulolu avaliku sektori teenustega,“ selgitas Oja.
Tööinspektsioon juhib tähelepanu, et ka avaliku sektori asutustes peab töökeskkond vastama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Selleks tuleb järjepidevalt ja süsteemselt antud valdkonnaga tegeleda. Toimunud sihtkontrolli tulemused näitavad, et probleeme esineb ka asutustes, mida peetakse väheohtlikeks. Tõenäoliselt ei pöörata tööõnnetusi põhjustavatele teguritele piisavalt tähelepanu, kuna ollakse olukorraga harjunud. Puudusi hakatakse märkama alles tagantjärele, mil õnnetus on juba juhtunud ning asutuse töötaja või külastaja viga saanud.
Aasta algus pakub töötutele inimestele ja tööandjatele häid uudiseid.
2015. aasta 1. jaanuarist suurenes töötutoetuse määr 3.62 eurolt 4.01 euroni päevas ehk 112.22 eurolt 124.30 euroni kuus.
Alanud aastast on töötuskindlustusmakse määrad töötajale 1,6% (2014. aastal oli 2%) ja tööandjale 0,8% (2014. aastal oli 1%).
Töötukassas käivitub ka uus teenus - “Minu esimene töökoht”. Nimelt maksab töötukassa erialaoskuste ja töökogemusteta 17-29aastase noore tööleaitamiseks tööandjale palgatoetust ja hüvitab koolituskulu.
Töötukassa aitab noori
Aidatakse noort, kes on olnud töötuna registreeritud järjest vähemalt neli kuud ega ole tööd leidnud ning kellel puudub erialane haridus (on alg-, põhi- või üldkeskharidus) ja kellel ei ole töökogemust või see on lühiajaline (on viimase kolme aasta jooksul töötanud vähem kui aasta või on kokku töötanud vähem kui kaks aastat).
Tööandja peab noorega sõlmima tähtajatu töölepingu või vähemalt kaheaastase tähtajalise lepingu ning võimaldama talle vajadusel väljaõpet töökohal ja/või osalemist tööalasel koolitusel. Palgatoetust makstakse tööandjale 12 kuu eest ja 50% töötaja ühe kuu töötasust (mitte rohkem kui kahekordne alampalk). Tööalase koolituse kuluks hüvitatakse tööandjale kuni 2500 eurot kahe aasta jooksul noore töötaja tööleasumisest arvates.
Lugeja küsib:
"Soovin lahkuda töölt omal soovil. Kuidas aga kirjutada lahkumisavaldust, kas sinna on viisakas märkida, et soovin seadusega vastavalt saada kätte ka töölt lahkumisega oma kätte saamata töötasu ja puhkuse kompensatsiooni aasta 2013 ja 2014 eest?
Nimelt pole tööandja neil aastatel mulle (ja ka teistele) töötajatele puhkust andnud. Ka puhkuse graafikud ei ole ettevõttes olemas. Probleem ongi selles, et töötajad, kes on lahkunud enne mind, on oodanud oma lõpurahasid isegi mitmeid kuid. Ma arvan aga seda, et kui märkida lahkumisavaldusse need täiendavad punktid (paragrahvid), oleks mul ehk suurem tõenäosus saada oma rahad õigel ajal kätte.
On olnud ka nii, et inimene on töölt läinud, lõpparve sai aga osaliselt kahe kuu pärast ja seda ka hulga vähem kui pidi. Mida avaldusse märkida, et ma oleks kindlustatud? Kahjuks on ka selliseid asutusi, kus töötaja on pärisori ja ei saa oma teenitud sente kätte."
Vastab Grete Lüüs, jurist, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee:
"Töölepingu seaduse § 85 lg 1 järgi võib töötaja tähtajalise töölepingu igal ajal üles öelda. Töötaja peab sellest ette teavitama kirjaliku avaldusega vähemalt 30 kalendripäeva. Üles ütlemist põhjendama ei pea.
Ülesütlemise avalduse lõppu ongi korrektne kirjutada, et soovite lõpparve väljamaksmist, mille hulka kuulub nii välja maksmata töötasu kui ka kasutamata puhkuse hüvitis. Võite viidata, et töölepingu seaduse § 84 lõike 1 kohaselt tuleb lõpparve välja maksta töölepingu lõpetamise päeval."
Page 968 of 1608
