Articles
«Kas tööandjal on õigust palga päeva muuta? Siiamaani on olnud mul palgapäev iga kuu viiendal kuupäeval, millest ta ei suutnud kinni pidada ja nüüd tuli ta välja jutuga, et tema muudab palgapäeva kuu seitsmendaks kuupäevaks. Kuidas ta peaks seda tegema kui tal on õigust seda muuta?» küsib töötaja.
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab palgapäev olema töölepingus kokku lepitud. Töölepingut muuta saab vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12). Seega - kui Teil on töölepingus lepitud kokku, et palgapäev on iga kuu 5. kuupäeval, on seda võimalik muuta 7. kuupäevaks vaid juhul kui mõlemad pooled sellega nõus on. Kokkulepe võib olla vormistatud töölepingu lisana.
Kui Te palgapäeva muutmisega nõus ei ole, tuleb töötasu välja maksta vastavalt kehtivale kokkuleppele.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Tarbija24Toimetaja: Tarbija24
Lugeja küsib:
Töötaja oli puhkusel ja tööandja ei maksnud talle puhkusetasu. Tööandjalt küsides sai vastuse, et võib maksta ka palgapäeval. Kas tööandja võib ise otsustada, millal maksta puhkusetasu?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:
Puhkusetasu makstakse töölepingu seaduse § 70 lg 2 kohaselt hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Ainult poolte kokkuleppel on võimalik puhkusetasu maksta puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.
Antud sättega pole keelatud töötajaga ka kokkulepped, kus puhkusetasu makstakse nt puhkuse kestel või et puhkusetasu makstakse osade kaupa. Oluline on, et ei maksta hiljem, kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.
Tööandja ei saa ise otsustada puhkusetasu maksmist palgapäeval, selleks on vajalik tööandja ja töötaja kokkulepe. Kokkuleppe puudumisel on töötajal puhkusetasu maksmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. Hetkel kehtiv viivis on 8,05% aastas ehk arvutuslikult ligikaudu 0,022% viivitatavalt summalt päevas.
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Simmulmann: Valveaeg ei ole tööaeg ega puhkeaeg. Valveaeg on aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma.
Kuna valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda ning peab olema vajadusel valmis koheselt tööülesandeid täitma, on õigustatud valveaja eest tasu maksmine 1/10 ulatuses kokkulepitud töötasust.
Näiteks kui töötaja töötasu on 12 eurot tunnis, peab tööandja valveaja tunni eest maksma 1,20 eurot. Valveaja osa, mil töötaja asub tööülesandeid täitma, loetakse töölepingu seaduse § 48 lõike 3 alusel tööajaks ning selle eest peab tööandja maksma töötajale kokkulepitud töötasu. Valveaega saab rakendada töötaja ja tööandja kokkuleppel. Valveaja rakendamisel peab tööandja tagama töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja. Töötajal peab igapäevane puhkeaeg olema vähemalt 11 järjestikust tundi. Tööaeg saab seega olla maksimaalselt 13 tundi.
Näiteks juhul, kui töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja tema tööpäevasisene puhkeaeg on 30 minutit, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale täiendavalt 4 tundi ja 30 minutit. Samuti peab kinni pidama iganädalase puhkeaja nõudest, mille kohaselt peab töötajale jääma 48 tundi järjestikust puhkeaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab iganädalane puhkeaeg olema vähemalt 36 tundi.
Lugeja küsib:
"Kas annab teha lapsevanemate vahel sellist kokkulepet, kus ema märgib ära, et ei soovi isalt elatisraha? Nimelt plaanib ema kolida välismaale lapsega ning soovis lapse hooldusõigust. Kuid kas annab ka teha mingisuguse lepingu meie vahel elatisraha osas? Mainin ka ära, et saame emaga hästi läbi ja et olin nõus aitama kaasa hooldusõiguse suhtes, kui mina saan kindluse elatisraha osas, ning tema sõnul ei soovi ka tema minul mingisugust raha kuigi olen seda siiani ise maksnud."
Vastab Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee:
"PkS § 109 sätestab, et kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Teil arvestada sellega, ei vastava kokkuleppe sõlmimine ei võta lapse emalt õigust pöörduda lapse elatisnõudega kohtusse, kui ta seda mingil hetkel vaatamata kokkulepitule teha soovib."
Lugeja küsib: Elatisraha sai kokku lepitud ajal, mil elatisraha maksja töötas ja sai ka vanaduspensioni, hetkel on olukord muutunud. Lapsevanema ainsaks sissetulekuks on jäänud pension ja tervis ei luba enam lisaks töötada.
Kas on võimalik antud olukorras elatisraha vähendada ja kui suur summa peab lapsevanemale pensionist peale elatise maksmise alles jääma?
Vastab jurist Hanna Kivirand, Õigusbüroo Puurits & Partnerid
Reeglina peaks igale lapsele olema tagatud elatisraha poole alampalga ulatuses – hetkel on alampalga suuruseks 355 eurot, millest tulenevalt peaks elatisraha ühele lapsele olema 2014. aastal minimaalselt 177,5 eurot kuus. Üldiselt kohtud elatisraha alla kehtiva miinimumi ei vähenda, kuid erandkorras on selline võimalus siiski olemas.
Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kui suur on makstav elatis ja kui suur on vanema sissetulek (pension). Kui elatisraha on kehtivast miinimumist suurem ja pension keskmises suuruses (u 300 eurot), võiks elatisraha vähendamine iseenesest olla põhjendatud, kuivõrd asjaolud on muutunud võrreldes ajaga, mil vanemad elatise maksmises kokku leppisid.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Page 965 of 1608
