Articles
Helen Väljataga
Praegused kuumad ilmad põhjustavad paljudele töötajatele ebamugavusi või lausa tervisehädasid.
Juhul kui inimene kukub näiteks tööpostil kuuma tõttu kokku, siis on tegemist tööõnnetusega. Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Sander Sõõrumaa ütles, et kuumade ilmadega sagenevad pöördumised tööinspektsiooni poole. Täpset statistikat pöördumiste kohta aga ei peeta.
Kuumapühi Eestis siiski ei ole: seadus ei sätesta, milline on optimaalne temperatuur tööruumides, vaid ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja -niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesannete täitmiseks sobivad. Tööandja kohus on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde.
Tööandja peab kuumaga tagama töötajale ka piisavalt puhkepause, eriti juhul, kui on tegemist raske füüsilise tööga. Tööinspektsioon soovitab kehtestada ka nn siestad, mis väldiksid töötamist suurima keskpäevase kuumuse ajal. Puhkepauside ajal peaks olema töötajatel võimalus end värskendada näiteks külma duðiga. Tööandjal on ka kohustus tagada piisava joogivee olemasolu töökohas, soovitatavalt rohke mineraalainete sisaldusega.
Lugeja küsib:
Töötaja tegi tööandja autoga liiklusõnnetuse, milles töötaja jäi süüdlaseks. Autol on kaskoleping. Varalise vastutuse lepingut töötajaga sõlmitud ei ole. Kas tööandja võib töötajalt omavastutuse summa välja nõuda?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:
Töötaja varaline vastutus on sätestatud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 72 – 78. Üldpõhimõttena jaguneb töötaja vastutus kaheks: süüline ja lepinguline. Juhul kui TLS § 75 nõuetele vastavat varalise vastutuse kokkulepet pole töötajaga sõlmitud, siis saab olla tegemist ainult süülise vastutusega.
Kui tööülesandeid täites tekitatakse tööandjale varalist kahju, lähtutakse kahju hüvitamisel TLS § 72 sätestatust, mille kohaselt töötaja vastutab oma kohustuste rikkumise eest juhul, kui ta on kohustusi rikkunud (ja seeläbi kahju tekitanud) süüliselt. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletuseks tuleb lugeda olukorda, kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel järgimata vajaliku hoole. Raskeks hooletuseks on vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtluseks õigusvastase tagajärje soovimine. Süü vormist sõltub töötaja vastutuse ulatus, st kui suur osa kahjusummast tuleb hüvitada (TLS § 74). Süü puudumisel ei saa tööandja töötajat kohustada kahju hüvitama.
Tööandja peab seega esmalt välja selgitama, kas töötaja on kohustusi rikkunud süüliselt. Töötaja vastutuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda sellele töösuhtele omasest hoolsuse määrast. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi (TLS § 16 lg 2). Kui on selge, millist hoolsust töötajalt eeldatakse, saab hinnata, kas töötaja on hoolsuskohustust rikkunud või mitte. Kui töötaja on tööülesannete täitmisel vajalikku hoolsust järginud, siis ei ole ta ka töökohustuste rikkumises süüdi.
Kui sõidukile on sõlmitud kaskokindlustus ja kindlustusselts nõuab tööandjalt omavastutuse osa tasumist, saab tööandja selle omakorda sisse nõuda töötajalt juhul, kui tuvastatakse, et töötaja oli süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises.
Kui tööandja on töötajale esitanud nõude kahju hüvitada ja töötaja keeldub põhjusest olenemata kahju hüvitamisest, on tööandjal võimalik vastava nõudega pöörduda töövaidlusorgani (kohtu või töövaidluskomisjoni) poole.
Joosep Värk
Iga ilmaga tööd tegevate teetööliste sõnul pole praeguses ilmas nende jaoks midagi erakordset.
Need, kes on viimastel päevadel ühissõidukitega sõitnud, ilmselt teavad, mis tunne on sinna siseneda. Uksest sisse astudes tabab sind paksu ja niiske õhu müür, mis teeb mõne minutiga naha märjaks. Pikalt sõites kleepuvad riided keha külge.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Töövaidluskomisjonidele esitati esimesel poolaastal kokku 1192 avaldust, seda on 23 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil, teatas tööinspektsioon.
Töötajate poolt esitati selle aasta kuue kuuga 1033 avaldust, mis sisaldasid kokku 1837 erinevat nõuet. Tööandjatelt laekus samal perioodil 159 avaldust. Tööinspektsiooni peajuristi Elina Soometsa sõnul olid töötajate avaldused peamiselt seoses maksmata töötasuga ning töölepingu lõppemisel sissenõutavaks muutunud nõuetega.
"Ühelt poolt töövaidluste arv jätkab vähenemist ning on jõudnud viimase kümne aasta madalamale tasemele, kuid teiselt poolt tõuseb tööandjate poolt esitatud avalduste osakaal. Selle pinnalt ei saa veel kindlalt väita, et töötajatepoolsed rikkumisi esineks rohkem. Pigem on tegemist tööandjate teadlikkuse tõusuga,“ kommenteeris Soomets.
Ta lisas, et kui 2013. aastal esitatud avaldustest sisaldas iga kolmas tööandja poolt esitatud avaldus töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõuet, siis käesoleval aastal juba iga teine.
Töösuhteid kontrollis tööinspektsioon esimesel poolaastal 355 korda ning kokku tuvastati 921 rikkumist. Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul esines rikkumistest enim töötajatele töötasu maksmise tingimustest teavitamata jätmist.
„Lisaks on muret tekitav asjaolu, et seoses sõidukijuhtide töö- ja puhkeajaga tuvastati 354 rikkumist. Väsinud sõidukijuht on ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele, ma ei näe ühtegi vabandust neile rikkumistele,“ ütles Maripuu.
Sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kontrolli käigus tuvastati sagedamini ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumisi veoseveol ning ettenähtust lühema vaheaja rakendamist veoseveol.
Helen Väljataga
Praegused soojad ilmad põhjustavad paljudele ebamugavusi või lausa tervisehädasid. Kas kuum ilm on piisav vabandus töölt puudumiseks? Kas Eestis on külmapühade kõrval ka kuumapühad?
Tööinspektsioon kinnitas, et juhul kui inimene kukub näiteks tööpostil kuuma tõttu kokku, siis on tegemist tööõnnetusega. Inspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Sander Sõõrumaa ütles, et kuumade ilmadega sagenevad pöördumised tööinspektsiooni poole. Täpset statistikat pöördumiste kohta aga ei peeta.
Kuumapühi Eestis siiski ei ole: seadus ei sätesta, milline on optimaalne temperatuur tööruumides, vaid ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja –niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesannete täitmiseks sobivad. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde. Kuna konkreetset temperatuuri töö tegemiseks ei ole kehtestatud, tuleb iga töökohta hinnata eraldi, tulenevalt töö eripäradest. Seega ei ole kuumus seaduse järgi piisav vabandus töölt puudumiseks.
Tööandjal on kohustus teha töökeskkonnale riskianalüüs ning välja selgitada potentsiaalsed ohukohad. Kuum ilm võib kahjulikuks muutuda nii välitingimustes kui sees. Kui tootmisruum on näiteks angaaritaolises hoones või seadmed ja masinad tekitavad töötamise tõttu soojust lisaks õues valitsevale kuumale, võib see töötajale kahjulikuks osutuda.
Kuidas peaks siis tööandja kuumuse vastu võitlema?
Paigaldatud peaks olema ventilatsioonisüsteem või konditsioneerid, soojust kiirgavatele seadmetele tuleks paigaldada kaitseekraanid. Tööandja peab tagama piisavalt puhkepause, eriti juhul, kui on tegemist raske füüsilise tööga. Tööinspektsioon soovitab sisse viia ka siestad, mis väldiksid töötamist suurima keskpäevase kuumuse ajal. Puhkepauside ajal peaks olema töötajatel võimalus end värskendada näiteks külma duðiga. Tööandjal on ka kohustus tagada piisava joogivee olemasolu töökohas, soovitavalt rohke mineraalainete sisaldusega.
Page 1012 of 1608
