Articles
Eesti kõige suurem probleem pole enam tööpuudus, vaid pigem see, kuidas tööl käiv inimene oma palgaga hakkama saab, ütles statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell.
Ma arvan, et see on üks lähiaastate, viie või kümne aasta suuremaid väljakutseid Eestile," vahendavad ERR Uudised Kruselli täna "Vikerhommiku" saates statistikaameti värske aastaraamatu tutvustamisel öeldut.
Keerulisemas olukorras on üksi elavad vanainimesed, samuti üksikvanemad ja paljulapselised perekonnad.
"Eesti inimeste toimetulek on pisut paranenud, aga üle lahe Soome juurde on meil veel üsna pikk maa käia," lisas Krusell.
Statistikaamet kirjutab täna avaldatud aastaraamatus, et eelmisel aastal tuli raskusteta toime umbes 70% neist, kelle palk oli kõrgem kui mediaanpalk. Neist, kelle palk jäi alla mediaanpalga, tuli aga raskusteta toime alla poole.
Töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja koostama esimese kvartali jooksul puhkuse ajakava. Kui töötaja puhkus on märgitud puhkusegraafikusse, siis ei ole tööandjal üldreeglina õigust puhkust edasi lükata. Samuti ei luba seadus tööandjal üldjuhul katkestada töötaja puhkust, selgitab Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt Marko Udras.
Puhkuse ajakava muutmine peab toimuma töötaja ja tööandja kokkuleppel. Samas võimaldab töölepingu seadus teatud erandlikel asjaoludel tööandjal ka ühepoolselt töötaja puhkust katkestada või edasi lükata.
"See on lubatud juhul, kui esineb ettenägematu ja ootamatu töökorralduse hädavajadus. Tegemist peab olema olukorraga, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja puhkus katkestada või edasi lükata. Näiteks võib tööandja puhkuse katkestada kahju tekkimise ärahoidmiseks," selgitab Udras koja ajakirjas Teataja.
Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on tööandja kohustatud andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal. Lisaks kohustab seadus töötajale hüvitama puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tingitud kulud.
"Näiteks kui töötaja on ostnud soojamaa reisi, kuid tema puhkus katkestatakse ja ta ei saa reisile minna, siis peab tööandja hüvitama töötajale ostetud reisi maksumuse," märgib Udras.
Joosep Värk
Siseministeerium pani ligi 1300 päästjat registrisse valesti, sest riigi tugiteenuste keskus ei saanud süsteemi õigeks ajaks tööle.
Rahandusministeeriumi haldusalas töötav riigi tugiteenuste keskus (RTK) pidi töötamise registriga samal ajal valmis saama riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu (RPPA) liidese, millega kõikide andmekogus olevate töötajate andmed viiakse registrisse üle automaatselt. Mõni päev enne registri käivitamist, 27. juunil saatis RTK ministeeriumidele kirja ja teatas, et liides ei saa siiski õigeks ajaks valmis. Lisati, et parasjagu analüüsitakse, kuidas oleks võimalik liides tööle panna.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Kas kaugtöö korral on töötaja töö- ja puhkeaja arvestamine kohustuslik?
Vastab KAIA TAAL
Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist
Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 4 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. Kokkulepet eeldatakse kirjalikus vormis.
Kuigi kokkulepitud töötamise koht erineb kaugtöö puhul tavapärasest, allub siiski ka kaugtöövormi korral töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile ning tööandja on kohustatud TLSi § 28 lg 2 p 4 alusel pidama tööaja arvestust.
Sealhulgas peab tööandja ka kaugtöö puhul arvestama töötaja töö- ja puhkeaega ning töötaja peab kinni pidama kokkulepitud tööajast, puhkepausidest ja puhkeajast.
Küsimusi juristile saab esitada meiliaadressil This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it., telefonil 661 3315 ja posti teel Maaleht, Narva mnt 13, 10151 Tallinn
Lugeja küsib:
Töötan turvatöötajana ning vahetused kipuvad olema öösiti, pikkusega 15 tundi. Kas ülemusel on õigus ähvardada sellega, et kui ma töövälisel ajal tema kõnedele ei vasta, siis avaldub see ka mu palgas, mida ta saab vähemaks võtta? Kas mingi seadus keelab mul vabal päeval oma isiklikku telefoni levist väljas hoida? Selline käitumine ülemuse poolt tundub ebaõiglane.
Vastab Tööinspektsiooni nõunik Niina Siitam:
Tööandja kontrollile ja juhtimisele allub töötaja ainult kokkulepitud tööajal. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 kohaselt on tööandja muuhulgas kohustatud tagama töötaja kokkulepitud töö- ja puhkeaja (p 4).
Töötaja peab olema tööandjale töövälisel ajal kättesaadav üksnes siis, kui selles on kokku lepitud. Kokkuleppe kohaselt on töötaja kohustatud olema valmis täitma tööandja korraldust ja asuma täitma tööülesandeid.
Tegemist TLS § 48 mõistes valveajaga, mille eest makstakse töötajale tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Valveaja kohaldamise kokkuleppele vaatamata peab töötajale olema tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus.
Kui tööandjaga valveajas ei ole kokku lepitud, ei ole töötajal kohustust töövälisel ajal tööandja kõnedele vastata. Töötasu vähendamine tööst vabal ajal kõnedele vastamata jätmise pärast on ebaseaduslik.
Page 1013 of 1608
