Articles
Lugeja küsib:
Kuidas tööandja peab pidama töötaja tööaja arvestust (sh. töö- ja puhkeaega), kui töötaja asub tööle osalise tööajaga, nt. 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas?
Vastab tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:
Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 4 kohaselt peab tööandja pidama tööaja arvestust. Tööaja arvestuse pidamine on ühelt poolt aluseks töötasu maksmisele, kuid teiselt annab see võimaluse tööandjale kontrollida, kas töötaja täidab oma kohustust teha tööd kokkulepitud ajal ja mahus.
Tööaja arvestuse pidamisel tuleb vastavalt tööandja juures kehtestatud korrale kas elektrooniliselt või paberkandjale märkida igal tööpäeval töötatud tundide arv. Tööaja arvestuse pidamisel ei ole erisusi täistööaja või osalise tööaja vahel.
Kui pooled on kokku leppinud töötamises nt 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja töötamine toimub esmaspäevast reedeni, siis tulebki tööaja arvestusse märkida esmaspäevast reedeni igale päevale 4 töötundi. 4-tunnise töötamise korral ei ole TLS § 47 lg 2 kohaselt tööpäevasisest vaheaega, mis reeglina arvestatakse tööajast välja, ette nähtud, kui tööandja annab muid, töö iseloomust tulenevaid lühiajalisi pause, siis need arvatakse tööaja sisse. Tööaja arvestuses peavad ka osalise tööajaga töötamisel kajastuma töötamine üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö) s.t üle 4 tunni; töötamine riigipühadel, ööajal (22.00-06.00).
Koos maksukorralduse seaduse muudatusega jõustusid 01.juulist individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muudatused, mis reguleerivad neid töötamise registri kandemuudatusi, mida saab teha töövaidluskomisjon oma jõustunud otsuse alusel.
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu sõnul täiendati eelpool nimetatud seadust lause võrra, mis annab lisaks vaidlevatele pooltele (tööandjale ja töötajale) õiguse taotleda töövaidluskomisjoni otsusele jõustumismärget ka asjast huvitatud haldusorganitel, näiteks Eesti Töötukassal, Haigekassal, Maksu- ja Tolliametil, Sotsiaalkindlustusametil jmt. Maripuu lisas, et jõustunud töövaidluskomisjoni otsus võib omada olulist tähendust nii töötuskindlustushüvitise, pensioni kui ka haigushüvitise maksmisel.
Seadusesse lisandunud uus säte annab Tööinspektsioonile õiguse lisada või muuta töötamise registri andmeid, kui töövaidluskomisjoni otsus käsitleb ja muudab töötaja tööle asumise aega, töötamise aluseks olnud suhte liiki, töölepingu lõppemise kuupäeva või õiguslikku alust. „Inimene, kes soovib, et temaga seotud andmeid töötamise registris töövaidluskomisjoni otsusega muudetakse, peab esitama avalduse töövaidluskomisjonile“, lisas Maripuu.
Tööinspektsioon hakkab töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse alusel töötamise registri andmeid muutma pärast oma infosüsteemi liidestamist vastava registriga hiljemalt käesoleva aasta oktoobris.
Täpsem info töötamise registri seosest töövaidluste lahendamisega töövaidluskomisjonis saab lugeda siit
http://www.ti.ee/index.php?page=1839&
Pensioniealisel on teise samba kontole kogunenud keskmiselt üle 6600 euro, mille väljamaksmiseks on kolm võimalust: teise samba pensionileping, fondipension või ühekordne väljamakse.
2013. aasta lõpus oli Eestis ligi 22 000 vanaduspensionäril õigus saada teisest sambast raha, kuid väljamaksete avalduse esitas 16 388 inimest ehk veerand vanaduspensioni ikka jõudnutest jätkasid tööl käimist ja II sambasse kogumist. SEB andmetel on pensioniealisel keskmiste näitajate põhjal teise samba kontole kogunenud üle 6600 euro.
Vara on kogutud vaid kümme aastat
„Kuna teise pensionisamba väljamaksete teema muutub üha aktuaalsemaks, siis kindlustuslepingu sõlmimisel tasub tähelepanu pöörata kolmele näitajale - garanteeritud aastaintressi määrale, lisakasumile, mida on kindlustusselts lisaks regulaarsele pensioni väljamaksmisele kohustatud jaotama ja oodatavale elueale, mida kasutatakse väljamaksete hinnastamisel," ütles SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Holsti sõnul on tänased teise samba pensionärid tavapärase 30-40 aasta asemel kogunud vara vaid 10 aastat, mistõttu on selle mõju keskmisele vanaduspensionile pigem tagasihoidlik. „2013. aastal oli kindlustusseltsiga sõlmitud teise samba pensionilepingu suurus keskmiselt 47 eurot kuus (aasta varem 44 eurot), fondipension 33 eurot kuus ja keskmine ühekordne väljamakse 927 eurot," sõnas Holst.
Proportsioonid muutuvad
Juhul kui isik liitus teise sambaga 2002. aastal, jätkas sissemakseid perioodil 2010-2011, tal oli kogu selle aja keskmine palk, tema varade tootlus kõikide fondide keskmine ning ta jäi 2014. aastal pensionile, siis ulatuks tema pensionivara maht 6651 euroni.
„Kuid tulevikus loomulikult proportsioonid muutuvad. Kui eeldada, et alates teise samba loomisest 2002. aastal lisapensioniraha kogunud meesterahvas läheb 2037. aastal pensionile, siis keskmise palga puhul on temal kogunenud 60 000 eurot," märkis Holst.
Kokku on Eestis ligi 656 000 teise pensionisambaga liitunut. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eestis ligi 303 000 vanaduspensionäri ning tänase sündimustaseme püsimise korral jõuab üle 65-aastaste arv Eestis praeguselt 18 protsendilt 2050. aastaks 25 protsendile.
Külli-Riin Tigasson, Berliin
Saksamaa eeskujul tuleks võimaldada õppepuhkusi kõigile, mitte ainult noortele
49-aastane Maarit (täisnimi toimetusele teada – toim), kes töötab Viljandis tekstiilitööstuses, tahtis minna soome keele kursustele. Kaks kuud järjest, kolm korda nädalas, õhtuti kell viis ehk sel ajal, kui kontoritöötajate tööaeg lõpeb. Aga Maarit töötab vahetustega, üks nädal hommikul 6–14, teine nädal 14.30–22.30.
„Selline töö paneb nädala täielikult kinni. Vahetuste äravahetamine on tootmisettevõttes keeruline, tuleb kolleegide ja ülemustega kaubelda, aga sellele ei vaadata hästi ja sind võidakse panna tegema ülesandeid, mida sa tavaliselt ei tee, ning sa kaotad palgas,” ütleb Maarit.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Ametiühingute Keskliit tervitab Maksuameti käivitatud ümbrikupalga vastast sotsiaalkampaaniat, samuti töötajate registri loomist, mille eesmärk on ümbrikupalkade maksmise vähendamine. Ametiühingud leiavad, et ümbrikupalgal on laastav mõju eelkõige töövõtja, aga ka teiste ühiskonnaliikmete heaolule.
Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on ametiühingud juhatuse tasandil heaks kiitnud töötajate registri loomise, mis annab maksuhalduri kõrval kindluse- ja turvatunde eelkõige töötajaile.
„Kohustus kanda töötaja kohe esimesel tööpäeval töötajate registrisse on oluline samm töötaja kaitseks. Täna on inimesed mitmes sektoris üpris kaitsetud – olles sunnitud leppima illegaalse ümbrikpalgaga seavad nad löögi alla ka võimaluse saada osa ravi- ja pensionikindlustusest, töötuskindlustusest ja vanemahüvitistest. Lisaks on ümbrikupalga saajale keeruline anda õiguslikku abi töösuhetes, saada kätte kompensatsiooni tööõnnetuste eest, rääkimata, et neil inimestel on ka keeruline saada pangalaenu,“ ütles Peep Peterson.
„Vaatamata, et ausad tööandjad pingutavad oma töötajate palgatingimuste, samuti töökeskkonna loomise pärast, on ikka veel liiga palju lootusetuid olukordi, kus töötaja ei saa üksi räpase ärikultuuri vastu. Kuid paljud töötajad ei mõtlegi protesteerida, üldjuhul küll teadmatusest ja hirmust sissetulekuta jääda. Paraku esineb endiselt juhtumeid, kus tööandja ähvardab ja hirmutab, teisisõnu tegeleb töökiusamisega,“ lisas Peterson.
„Kutsume inimesi kontrollima, kas nende töötamine on registrisse kantud, seda saab teha maksuameti kodulehel www.emta.ee,“ ütles Peterson. Võimalusel tasub ka veenduda, et töötaja õige palk on Maksuametile teada. Kahtluse korral tuleb tööandjalt küsida, millise summa pealt ta tegelikult makse maksab. „Turvalisem võib olla ajada seda asja ametiühigu kaudu,“ ütles Peterson.
Petersoni hinnangul ei tekita töötajate register ausale tööandjale olulist lisakoormust, sest Haigekassasse enam andmeid eraldi esitama ei pea. „Heale tööandjale on muudatused vastupidi kasulikud – kindlutustunne motiveerib inimesi paremini töötama ning tõuseb ettevõtete ja tööandjate üldine maine. Lisaks aitab see püsida konkurentsis, sest kontrollimatuid sigatsejaid jääb turul järjest vähemaks,“ selgitas Peterson.
„Mida legaalsem on töötajate enda käitumine, seda rohkem saavad ka ametiühingud aidata. Kui inimesed püsivad pikka aega ümbrikupalgal, siis ei ole isegi ametiühingu parimal juristil midagi tema õiguste kaitseks ette võtta,“ hoiatas Peterson.
Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatud küsitluse andmetel sai 2013. aastal kas täielikult või osaliselt ümbrikupalka 11 protsenti palgatöötajatest ehk hinnanguliselt 62 000 inimest, tööjõumaksud jäeti täies mahus tasumata 11 protsendil ümbrikupalga saajatest ehk hinnanguliselt 6800 inimesel.
Suurim ümbrikupalga probleem on EKI uuringu andmetel ehitusvaldkonnas: kõikidest ümbrikupalgasaajatest 43 protsenti töötavad ehituses. 14 protsenti kõikidest ümbrikupalgasaajatest töötavad toitlustuses, 8 protsenti tööstuses, 8 protsenti transpordis, 8 protsenti põllumajanduses.
Maksu- ja tolliameti poolt läbiviidud vaatluste käigus ehituse, toitlustuse ja majutuse sektoris on tuvastatud, et ca 25% seal töötavatest isikutest saavad ümbrikupalka.
Page 1017 of 1608
