Articles
Lugeja küsib:
kui suur võib olla maksimaalne kahe lapse elatisraha nõue, kui lapsevanem saab miinimumpalka?
Vastab Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee:
Elatise puhul ei ole kindlaks määratud selle maksmimaalselt suurust, vaid miinimummäär, milline on pool alampalka ehk käesoleval aastal 177,5 eurot. Sellest lähtuvalt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 177,5 eurot kuus.
Kui elatise maksmiseks kohustatud vanema palk on alampalga ulatuses, ei mõisteta temalt kummalegi lapsele tõenäoliselt elatist suuremas summas kui elatise miinimummäär, pigem võib asjaoludest olenevalt olla põhjendatud elatise vähendamine alla miinimumulatuse.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Suvehooajaks palkavad paljud ettevõtted kooliõpilasi – kas terveks suveks või puhkusi asendama. Valgamaal suveks tööle palgatud noored üldiselt tööandjale peavalu ei valmista.
Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid sõnas, et ainult suveks on Valga poes neil siiani tööl olnud kaks 16aastast. Erilaiu sõnul on Valga kaupluse juhataja neid väga kiitnud. «Väga kohusetundlikud noored, kellel ei ole olnud mingeid probleeme ei tööga ega distsipliiniga,» lisas ta.
Samuti kinnitas Erilaid, et töögraafik on noortele soodne. «Töötavad lühendatud tööpäevaga ja laupäevad ning pühapäevad on neil alati vabad, nii et nad saavad ka piisavalt suve nautida,» selgitas ta.
Enamasti satuvadki õpilased suvel tööle asutustesse, mis tegelevad teenindamisega.
Sangaste Rukki Maja vanemteenindaja Sirle Lüüs sõnas, et neil on ametis neli suvetöölist, osa neist juba mitmendat suve järjest. «Noored juba ise tahavad jälle meile tööle tulla,» lisas Lüüs. Ta kinnitas, et nad kõik on väga kohusetundlikud ning kordagi pole olnud probleemi, et keegi tööle ei ilmu.
Oti pubi omaniku Siim Kalda sõnul palkab pubi igal suvel tööle mitu noort. «Seoses suvehooajal oluliselt suurema külastatavusega suureneb suvekuudel ka meie kollektiiv,» lisas Kalda. Peamiselt palgatakse neid ettekandjateks. «See on suurepärane võimalus teha esimest tutvust tööeluga ja õppida klientidega suhtlema.»
Kalda sõnul peab noorele jätma suvel ka piisavalt vaba aega. «Isegi kui alguses on neil soov teha hästi palju tööd, siis möödub see esimeste ilusate ilmade saabumisega. Kui selle eripäraga arvestada, on neist palju abi,» selgitas Kalda. «Meie juures töökogemusi omandavad noored on olnud aktiivsed ja tublid ning väärivad igati kiitust.»
Cärol Tutk, reporter
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Kontoritöötajad, kelle töökeskonnas on rohkem looduslikku päevavalgust, magavad teistest kauem, nende uni on kvaliteetsem, nad on füüsiliselt aktiivsemad ja nende elukvaliteet on parem.
Ajakirjas Journal of Clinical Sleep Medicine avaldatud uuring näitas, et akendega ruumides töötavad inimesed puutusid töö ajal päevavalgusega kokku 173 protsenti rohkem ning magasid öösiti keskeltläbi 46 minutit enam kui need inimesed, kelle töökoht loodusliku valgusega kokkupuudet ei võimaldanud, vahendab ERRi teadusportaal.
Päevavalgust nautivad töötajad kaldusid olema ka füüsiliselt aktiivsemad kui akendeta ruumides tegutsevad inimesed.
Päevane kokkupuude valgusega (seda eriti hommikutundidel) on tervisele oluline, parandades tuju, suurendades erksust ja kiirendades ka organismi ainevahetust.
Tarbija24»Tervis
Toimetaja:
Marina Lohk
Lugeja küsib:
Käisin tööalasel koolitusel, tööandja maksis koolituse kulud kinni, aga selle päeva eest töötasu ma ei saanud. Kas tööandja ei pea mulle midagi maksma koolituse aja eest?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Tööandja poolt korraldatud või sisse ostetud koolitusel osalemine on töötajale nagu iga teise tööülesande täitmine. Tööalasel koolitusel ei käida oma vabast ajast, vaid tööajast. Seepärast peabki tööandja maksma töötajale koolitusel osalemise aja eest keskmist töötasu ja hüvitama koolitusega seotud kulud, näiteks transpordikulu.
Töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punkti 5 kohaselt on tööandjal kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus. Seadus märgib, et sealjuures peab tööandja kandma koolituse kulud ja säilitama koolituse ajaks töötajale keskmise töötasu.
Antud olukorras on töötajal võimalus pöörduda tööandja poole selgituse saamiseks ja koolituse päeva eest töötasu nõudmiseks. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, siis on tegemist juba töövaidlusega ja töötajal õigus selle lahendamiseks pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni.
Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni kodulehel.
«Kas tööandja võib saata mu harupoodi tööle ilma minult küsimata? Olin nädala ühes toidupoes tööl ning nüüd tahetakse mind juba järgmisesse suunata. Põhjenduseks tuuakse sealne töötajate vähesus. Kas tööandjal on õigus seda teha?» uuris lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.
Kõik oleneb sellest, milles pooled on töölepingu sõlmimisel kokku leppinud. Töölepingu seaduse § 20 eeldab, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalituse üksuse täpsusega.
Kui töötaja töölepingus on töötamise kohana märgitud näiteks Tallinna linn ja tööandjal on kauplused (töökohad) Tallinna erinevates linnaosades, siis võib ta töötajat ka ühest harupoest teise ümber paigutada. Kui aga töökohana on märgitud konkreetne kauplus, siis saab töötaja teise harupoodi suunata vaid poolte kokkuleppel ehk töötaja nõusolekul.
Kahtlemata peab töötaja tööülesannete täitmise koha muutus toimuma mõistlikult ja mõlema poole huve arvestades.
Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Triin Ärm
Page 1008 of 1608
