Articles
Agne Narusk
Töötaja kaotab osaajaga töötades palgas, kuid võidab ajas. Tööandja kaotab rahas ja ajas.
Ainult 10% Eesti töötajaid käib tööl osaajaga, näitavad Eurostati eelmise aasta andmed. Kindlalt on püsinud tendents, et naisi on osalise tööajaga ametis rohkem kui mehi: eelmisel aastal vastavalt 14,2% ja 6,2%. Kokku teeb see 63 000 inimest, üldse oli Eestis 2013. aastal hõivatuid 621 000. Arv on küll kümne aasta tagusega võrreldes suurenenud, kuid teiste riikidega võrreldes siiski vähe. Oma osa on nii poole väiksemal töötasul, mida töötajad poole koha eest saaksid, kui ka tööandjate vastumeelsusel osaajaga tööle palkamise vastu.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse epl.ee, telli digipakett või osta päevapilet.
Muutus isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord
1. septembril jõustuvad tulumaksuseaduses kaks olulist muudatust seoses isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamisega.
Alates 1. septembrist kaob võimalus maksta töötajale ning juhatuse ja nõukogu liikmetele isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest hüvitist ilma sõitude kohta arvestust pidamata.
Praegu on tööandjal võimalik isikliku sõiduautoga tehtud töösõite töötajale tulu- ja sotsiaalmaksuvabalt hüvitada kahel viisil. Juhul, kui töösõitude kohta peetakse arvestust Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras, võib maksuvabalt hüvitist maksta kuni 0,3 eurot töösõidu ühe kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kuus. Kui nõuetekohast arvestust ei peeta, on lubatud maksta arvestuslikku hüvitist maksuvabalt 64 eurot kuus ühe töötaja ja ühe sõiduauto kohta. Viimatinimetatud võimalust alates 1. septembrist enam pole ja auto töösõitudeks kasutamise maksuvabaks hüvitamiseks tuleb igal juhul pidada sõitude kohta arvestust.
Rahandusministeerium põhjendab muudatuse tegemist järgmiselt: „Praktikas kasutatakse arvestuse pidamiseta makstavat hüvitist sageli maksuvaba palgalisana ja maksuvabastus ilma tegelikku auto kasutust tõendamata ei ole põhjendatud. Arvestuse pidamise vajadus suurendab kahtlemata ettevõtjate halduskoormust, kuid ministeeriumi hinnangul on see maksuvabastuse sihipärase kasutamise tagamiseks õigustatud. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et kui arvestuslikku hüvitist makstakse üksikute harvade töösõitude kulude katmiseks, ei ole lisanduv koormus ülemäära suur. Samuti tuleb silmas pidada, et arvestuse pidamise reeglid on väga lihtsad – arvestusele ei ole ette nähtud konkreetset vormi ja sisuliselt tähendab see vaid sõidu kuupäeva, eesmärgi ja läbitud kilomeetrite ülesmärkimist (lisaks töötaja nimele ja sõiduki numbrimärgile).
Teise olulise muudatusena suurendatakse alates 1. septembrist sõitude kohta arvestuse pidamise korral makstava hüvitise maksuvabastuse piirmäära 256 eurolt 335 eurole kuus. Piirmäär on püsinud muutumatuna alates 2009. aastast (mil see oli 4000 krooni kuus) ja arvestades kütusehindade vahepealset tõusu ei võimalda enam endises mahu töösõitude hüvitamist. Kui algselt sooviti piirmäära tõsta 300 euroni kuus, siis Kaubanduskoja ettepanekul tõstetakse piirmäära 335 euroni kuus.
Tulumaksuseaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda http://www.koda.ee/public/643XII_Tulumaksus_ms_2014.pdf ning seletuskirja näeb http://www.koda.ee/public/643_seletuskiri.pdf.
Töötukassa nõukogu tegi ühehäälselt valitsusele ettepaneku kehtestada järgmiseks neljaks aastaks töötuskindlustusmakse määraks 2,4 protsenti, sealhulgas töötajatel 1,6 protsenti ja tööandjatel 0,8 protsenti.
Töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson: "Heameel on, et maksemäära langetamise otsus tuli ühehäälselt ja üle mitme aasta on sotsiaalpartnerid üksmeelsed. Uue maksemääraga suudame katta töövõimereformi vajadused ning jätkata mõistlikus mahus reservide kogumist. Nõukogu vaatas enne otsuse tegemist läbi ka võimalikud kriisistsenaariumid ja võime olla kindlad, et töötuskindlustuse vahenditega saaksime hakkama ka keerulisematel aegadel," teatas töötukassa.
Töötuskindlustusmakse langetamine on kirjas ka Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileppes, mis arvestaski töötuskindlustusmakse langetamisega 2,4 protsendile.
2,4 protsendilise maksemääraga oleks 2015. aastal töötuskindlustuse kogutulud 152,4 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaksid 126 miljonit eurot. Tööturuteenuste jaoks on järgmisel aastal kasutada 33 miljonit eurot. Prognoosi järgi hakkab 2015. aastal töötuskindlustushüvitist saama 16 844 inimest, koondamishüvitist saab 5474 inimest ja maksejõuetushüvitist 1991 inimest.
2015. aasta lõpuks on oodatav töötukassa netovara väärtus 608 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 529 miljonit eurot ja käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade oodatav väärtus 581,7 miljonit eurot.
Rait Kuuse
sotsiaalministeeriumi asekantsler
Kavandatav töövõimereform pole Briti reformi koopia
Indrek Tarand kirjutas 31. juulil ilmunud artiklis („Briti töövõimereformi eksperiment olgu meilegi hoiatuseks”), et Eesti kodanikel on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lugeja küsib:
Kes on öötöötaja?
Vastab Põhja inspektsiooni jurist Kaia Taal:
Öötöötaja on töölepingu seaduse (TLS) § 50 alusel töötaja, kes töötab ööajal, st ajavahemikus kell 22.00 kuni 06.00 vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast.
Teisisõnu on öötöötaja nii see töötaja, kes omab pidevat öötöötaja staatust ehk töötab aastaringselt igal nädalal ööajal vähemalt 15 tundi, kui ka töötaja, kes töötab paaril nädalal aastas 15 tundi öösel ehk omab öötöötaja staatust vaid neil nädalatel, mil ta teeb öösel 15 tundi tööd ning teistel nädalatel, kui ta töötab ööajal vähem, ei ole ta öötöötaja. Nädal on siinjuures seitsmepäevane ajavahemik, mis ei pruugi kattuda kalendaarse nädalaga esmaspäevast pühapäevani.
Kui töötaja töötab vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast ööajal, on ta öötöötaja alates päevast, kui see kolmandik töötundidest täitub. Selle, mis ajast hakatakse aastast perioodi lugema, paneb paika tööandja lähtuvalt ettevõtte töökorraldusest. Kalendaarse aasta järgi on 2014.aastal öötöötaja see, kes on töötanud öötundidel kokku 669 tundi.
Seega sõltub öötöötaja staatus sellest, kas ta töötab ööajal regulaarselt või ebaregulaarselt. Nõnda võib töötaja saada öötöötajaks ka siis, kui ta ei tööta kolme tundi igapäevasest tööajast öösel, kuid on aasta jooksul töötanud vähemalt 1/3 tööajast öösel. Öötöötajaks saab töötaja ka siis, kui ta pole aasta jooksul 1/3 tööajast töötanud öösel, kuid on vähemalt kolm tundi igapäevasest tööajast (15 tundi 5-päevases töönädalas) öösel tööl.
Näiteks töötab töötaja töönädalas kolmel päeval kella 20.00 kuni 8.00. Ööajale langeb tööaega 7 tundi, kuna ajavahemikus kell 22.00-06.00 on töötajal ka tööpäevasisene ühetunnine vaheaeg einestamiseks ja puhkamiseks. Töötajal pole aasta jooksul täitunud 1/3 tööajast töötamist ööajal, kuid töötajal on öötöötaja staatus, sest töönädalas töötab ta 21 tundi ööajal. Järgmises seitsmepäevases ajavahemikus töötab ta kahes öövahetuses kokku vähem kui 15 tundi (7 h+7 h). Öötöötaja staatust tal sel nädalal ei ole ja öötöö piirang ei kehti.
Seadus eristab öötöötajat teistest seetõttu, et pikaajaline öötöö võib kahjustada töötajate tervist ja ohustada töökoha turvalisust. Seetõttu sätestab TLS öötöötajatele tööaja piirangu, mille eesmärk on piirata pikaajalist ja regulaarset ööajal töötamist. Öötöötajale kehtib TLS §-is 50 sätestatud öötöö piirang ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 järgi peab tööandja korraldama talle tervisekontrolli nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud.
TLS § 50 lg 1 sätestab piirangu ja lubab öötöötajal töötada keskmiselt kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta, kui töökeskkonna ohutegur või töö iseloom töötaja tervist ei mõjuta. Öötöötaja, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, ei tohi töötada rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul (TLS § 50 lg 2). Sama paragrahvi neljas lõige annab võimaluse töösuhte pooltel töölepingus või kollektiivlepingus kokku leppida, et öötöötaja igapäevane tööaeg on kaheksast tunnist pikem (näiteks 11 tundi). Seda juhul, kui tegemist on direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõikes 3 nimetatud töö iseloomuga ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. Erandi kohaldamisel tuleb arvestada, et öötöötaja tööaeg kokku ei ületaks keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.
Page 1005 of 1608
