Articles
Liina Valdre
Eelmisel aastal soovisid inimesed välismaal töötades teenida 1900 eurot netokuutasu.
Sotsiaalministeeriumi väljarändepotentsiaali uuringust selgus mõnevõrra murettekitava faktina, et 2013. aastal olid Eesti elanike välismaal töötamise plaanid 2010. aastaga võrreldes muutunud pikemaajalisemaks. Palju rohkem kui kriisiaegsel perioodil on neid, kes sooviksid välismaale tööle minna kauemaks kui aastaks või jääda sinna alatiseks.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Riin Aljas
Naised on liiga pikalt töölt eemal, mistõttu peaksid isad kohustuslikus korras puhkust võtma. Eksperdid ütlevad, et vanemahüvitise süsteemi tuleb muuta, ent lähiajal riik muudatusi ei tee.
Meie vanemahüvitise süsteem on liiga helde? Sellise – Eesti sündimusprobleeme arvestades ketserliku küsimuseni – jõudsid viimase kahe nädala jooksul nii Eesti oma Arvamusfestival kui ka USA ajakirjanduse lipulaev New York Times. Rahustuseks tasub aga kohe selgitada, et helduse all ei mõeldud lapsevanemate rikastumist, vaid vanemahüvitise eest kodus oldud aja pikkust.
Mida pikemat „puhkust” riik soodustab, seda negatiivsem on mõju naise karjäärile, sellise järelduseni jõuti äsja New York Timesis avaldatud Cornelli ülikooli teadlaste uuringus, kus võrreldi vanemahüvitiste süsteeme ja naiste arvu tööturul.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lugeja küsib:
Alustasin töösuhet praeguse tööandja juures juunis. Töö kuvariga moodustab 90% minu tööajast. Augusti alguses läbisin töötervishoiu kontrolli ja silmaarst kinnitas minu nägemisteravuse langust ja seda, et vajan igapäevaselt prille.
Minu tööandja tõlgendab määrusesätet nii, et kui kolme aasta pärast korralises kontrollis tuvastatakse nägemisteravuse langus võrreldes diagnoosiga esimesel visiidil selle tööandja juures töötamise ajal, siis tekib ka minul võimalus saada tööandja poolt kompensatsiooni prillide ostmiseks. Kuna tervislik seisund pole tööandja süül halvenenud, pole mulle prillide kompensatsiooni ette nähtud. Kas lühema kui 3-aastase staaþiga prille vajavaid töötajaid koheldakse õiglaselt?
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustaja Jaan Kiviall:
Vastavalt „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete“ § 3 lg 6 on tööandja kohustatud hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse juhul, kui tervisekontrolli käigus selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud. Siinjuures ei ole sätestatud, et mainitud tööandja kohustus kehtiks ainult juhul, kui nägemisteravuse vähenemine on toimunud just antud tööandja juures töötamise ajal ja et see on selgunud korduva tervisekontrolli käigus. Tööandja kohustus ei ole seatud sõltuvusse ka töötaja minimaalsest tööstaaþist tööandja juures.
Tööinspektsioon on seisukohal, et kui tervisekontrolli tulemusena on töötervishoiuarst fikseerinud kirjalikult töötaja nägemisteravuse vähenemise (ka esimesel tervisekontrollil antud tööandja juures töötades), tekib tööandjal nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (prillide) hankimise või hüvitamise kohustus.
Kasulik.ee
Lugeja küsib:
Kas lapse esimesse klassi mineku puhul on töötajal õigus saada vaba päev?
Vastab Tööinspektsioon:
Kehtiv töölepingu seadus ei kohusta tööandjat andma vaba aega töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi. Samas paljud tööandjad võimaldavad seda reeglitega töökorraldusele või poolte kokkuleppel, seega juhul, kui Teil on ettevõttes olemas reeglid töökorraldusele või sisekorraeeskirjad, tasuks sealt järgi vaadata, ehk on ka Teil selline õigus.
Juhul, kui tööandja ei ole nõus andma töötajale vaba päeva esimese koolipäeva puhul ja töötajale ei tule sellist õigust ka näiteks töösisekorraeeskirjadest, töötaja tööandjalt seda nõuda ei saa. Samas lapse kooliminek ei tule vanemale ootamatult ning töötajal eelnevalt piisavalt aega tööandjaga sel teemal arutamiseks ja oma soovist teatamiseks ning sobivate lahenduste leidmiseks. Nii töötaja kui tööandja peavad teineteise suhtes käituma heas usus, mõistlikult ja teise poole huvidega arvestades. Seega, kui töötaja teatab tööandjale piisavalt varakult soovist saada lapse esimesse klassi mineku puhul vaba aega, peaks mõistlik tööandja töötajale seda ka võimaldama.
Viljandimaa veidi rohkem kui poole tuhande vanemahüvitise saaja seas on isasid 20, neist omakorda üheksa on viljandlased.
Üheks neist tarmukatest lapsehoolduspuhkusele jäänud meestest on Viljandi kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonna juhataja Allan Kährik. Tema sõnul on väga mõnus lapsega kodus olla.
«Kui ette aimata une- ja söögiajad ja neid ennetada, on väga normaalne toimetada,» rääkis ta ning lisas, et varsti tulevad lapsel hambad. «Siis on selge, et paar nädalat on paha aeg ja palavik.»
Aina enam isasid
Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Kristel Abeli ütlemist mööda on vanemahüvitise saajate koguhulk Eestis vähenenud, kuid hüvitist saavate isade arv kasvanud.
«Statistikat vaadates võib järeldada küll, et isade vanemahüvitisele jäämine on muutunud populaarsemaks,» nentis ta ja tõi näite, et kui 2012. aasta jaanuaris oli hüvitise saajate seas 996 meest, siis tänavu juulis oli neid 1164. Vahepeal on arv visalt kogukamaks rühkinud.
Allan Kährik rääkis, et nad olid naisega hoolikalt kaalunud, kumb puhkusele jääb. «Selle valiku taga on mitu põhjust,» selgitas ta. Esimese hooga tõi ta välja soovi jälgida lapse kasvamist ning selle, et tal pole varasemast niisugust kogemust. «Lisaks sellele kavatsen puhkuse ajal õppida ning nii on mul palju rohkem aega lugeda ja koos lapsega pilli mängida,» jätkas Kährik.
See aga ei tähenda, et doktorikraadi omandav isa jääks töötamisest täielikult eemale. Õppe korraldusliku poolega ta tegelda ei kavatse, kuid mõnd kursust aastas siiski loeb. «Selleks, et mõned asjad ära teha ja kätt soojas hoida,» põhjendas ta.
Abeli sõnul võib vanemahüvitise saamise ajal töötada, ent kui ühes kuus saadud tulu ületab määra, milleks tänavu on 320 eurot, vähendatakse selle kuu hüvitist. Kui teenitu nimetatud määra ületab, peab lapsevanem sellest sotsiaalkindlustusametile teatama. Kährik ütles, et kuna tal on vähe loenguid, pole tal vaja ametit informeerida.
Ameti teavitamine
Kristel Abel märkis, et kuigi 1. juulist käivitus töötamise register, kust sotsiaalkindlustusamet saab töötamise kohta infot, laekuvad sotsiaalmaksuandmed maksu- ja tolliametist ajalise nihkega. «Nii võib tekkida olukord, kus vanemahüvitise enammakse avastatakse hiljem ning inimene peab tagasi maksma suure summa.»
Inimesel, kes oma kindlat kuupalka teab, soovitas Abel sellest ikkagi kohe ametile teada anda, et niisuguseid olukordi vältida.
Tema sõnul ei maksta vanemahüvitist inimese sissetuleku suurendamiseks, vaid selleks, et eelmise aasta keskmine sissetulek säiliks. Lisaks jõustus käesoleva aasta algul uus vanemahüvitise ümberarvutamise valem, mis peaks motiveerima vanemat hoidma sidet tööturuga.
«Seadusemuudatuse eesmärk on muuta valemit nii, et hüvitise saaja kogusissetulek ei väheneks võrreldes ajaga, mil ta lisatulu pole teeninud.»
Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem.
Siim Piirak, reporter
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Page 1004 of 1608
