Articles
Helen Hoyer, haigekassa ravimispetsialist
Kaili Kupits, haigekassa kommunikatsiooni peaspetsialist
Riigiportaal eesti.ee on pidevas arengus. Sedamööda, nagu kasvavad kodanike ja ametkondade võimalused-kogemused e-teenuste kasutamisel, lainevad ka valikuvõimalused.
Portaali kaudu saab vaadata näiteks ostetud ja välja ostmata retseptiravimeid, tellida haigekassast Euroopa ravikindlustuskaarti jpm. Kõiki teenuseid saab vaadata aadressil www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule. Siseneda saab ID-kaardi või pangalingi abil.
Retseptid
- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Retseptid
Väljakirjutatud retsepte näeb riigiportaalis juba mõnda aega. Siin näeb, millal ja millistele ravimitele on arst retsepti väljastanud, kas ja kui kaua retsept kehtib, milliseid ravimeid on varem ostetud.
Retseptide vaatamise teenust hiljuti uuendati, et patsient saaks täpsemalt retsepti sisuga tutvuda ja vähendada kulutusi ravimitele.
Saab ka vaadata, kas arst on retsepti koostanud toimeainepõhiselt. Toimeainepõhise retsepti puhul on apteekritel kohustus pakkuda kliendile esmalt kõige soodsama hinnaga ravimit. Haigekassa hüvitab retseptiravimeid ainult piirhinnani. Valides piirhinnast kallima ravimi, tuleb ülejäänud osa endal tasuda. Ravimite hindu ja kättesaadavust saab kontrollida aadressidel www.raviminfo.ee ja www.apteegiinfo.ee, aga piirhindu ravimiameti registrist.
Kui arst väljastab retsepti originaalravimile, näeb selles vaates ka arsti põhjendust, miks retsepti ei koostatud toimeainepõhiselt. Apteekri põhjendused valiku kohta on väljal “Apteekri lisaselgitus”. Pärast ravimi ostmist näeb lahtris “Makstud summast välditav osa” seda summat ravimi ostuhinnast, mida oleks piirhinna piiresse jääva soodsama valiku puhul saanud vältida.
Retseptide vaatamise teenus aitab teha teadlikke valikuid ravimite soetamisel ja osaleda koostöös arsti ja apteekriga oma tervist puudutavate otsuste tegemisel.
Teised haigekassa e-teenused on järgmised.
Isiku töövõimetushüvitised
- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Isiku töövõimetushüvitised (haigekassa)
- www.eesti.ee à E-teenused à Ettevõtjale à Töökeskkond ja personal à Töövõimetuslehe edastamine haigekassale
Siit saab infot kolme viimase kalendriaasta töövõimetushüvitiste, nt haigus- ja hooldus- või sünnituslehe kohta.
Vaates näeb töövabastuse perioodi ja töövõimetuslehe liiki ja olekut ehk kas arst on selle edastanud, kas haigekassa hüvitab või ei, kas leht on maksmisel või juba makstud, kas konto andmed on korrektsed või puudulikud.
Pärast väljamaksmist lisanduvad hüvitise määr, töövõimetuspäevade ja hüvitatud päevade arv, kalendripäeva ja -aasta keskmine tulu, hüvitise summa ja tulumaks. Samuti hüvitisest summa kinnipidamine kohtutäituri nõude alusel.
Infot saab vaadata hetkest, mil tööandja esitatud töövõimetusleht on sisestatud haigekassa infosüsteemi või tööandja on töövõimetuslehe andmed elektroonselt edastanud. Täpsemat infot saab ka haigekassa infotelefonilt 16363 ja klienditeenindusbüroost.
Arvelduskonto ja isikuandmed haigekassas
- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Minu arvelduskonto ja andmed haigekassas
Siin saab vaadata-muuta oma pangakonto andmeid ja kontaktandmeid ning rahvastikuregistrist haigekassale edastatud postiaadressi.
NB! Kõik rahaliste hüvitiste väljamaksed teeb haigekassa isiku viimati esitatud kontole.
Euroopa ravikindlustuskaardi tellimine
- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Euroopa ravikindlustuskaardi tellimine
Euroopa ravikindlustuskaarti saab tellida endale ja oma alla 19aastasele lapsele. Täiskasvanu kaart kehtib kuni 3, lapsel kuni 5 aastat või 19aastaseks saamiseni. Kaardi saab kätte valitud postiaadressil lihtkirjana või haigekassa klienditeenindusbüroost.
Väljastatud kaardi kohta kuvatakse kaardi number, kehtivusaeg ja kaardi staatus.
Ravikindlustuse ja perearsti info
- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Ravikindlustuse ja perearsti info (haigekassa)
Saab vaadata ravikindlustatust ja perearsti andmeid.
Hambaravi hüvitised isikule
- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Hambaravi hüvitised isikule
Info hambaravihüvitise maksmise kohta, mida saavad vähemalt 63aastased ravikindlustatud inimesed ning vanadus- ja töövõimetuspensionärid (hüvitis 19,18 eurot), samuti rasedad ja alla üheaastase lapse emad ning suurenenud hambaraviteenuse vajadusega inimesed (hüvitis 28,77 eurot). Andmeid kuvatakse ainult väljamakstud hüvitiste kohta (alates 2007).
Pärast taotluse esitamist võib hüvitatav summa olla 0, kuid maksimummäärast on taotletav hüvitise summa juba maha lahutatud. Andmed saavad korda pärast hüvitise kandmist pangakontole. Vaates näeb hüvitatavat aastat, hüvitatud summat ja limiidi jääki.
Hambaproteeside hüvitise limiidi kasutus
- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Hambaproteeside hüvitise limiidi kasutus
Info vähemalt 63aastaste kindlustatud isikute ning vanadus- ja töövõimetuspensionäride hambaproteesihüvitise kohta. Hüvitise suurus on 255,65 eurot.
Siin näete, kui palju võite veel hüvitist saada ehk hambaproteeside hüvitise limiidi jääki. Siit ei saa teavet hüvitise saamise õiguse ega limiidi kehtivusperioodi kohta. Vaatest ei näe, mis ajast alates hüvitist kasutate või kui kaua on teil võimalik kasutamata summat hüvitamiseks taotleda. Vaates näeb limiidi jääki.
Ravimihüvitised
- www.eesti.ee à E-teenused à Kodanikule à Tervis ja tervisekaitse à Ravimihüvitised (haigekassa)
Kui soodusravimitele on kulunud üle 384 euro kalendriaastas, saab taotleda täiendavat ravimihüvitist. Seda hüvitist arvutatakse ainult soodusretseptide alusel.
Arvesse ei võeta retsepti omaosaluse alusmäära (sotsiaalministri määrusega on kehtestatud omaosaluse alusmäärad 1,27 eurot ühe retsepti kohta 100%, 90% ja 75% soodustuse korral ja 3,19 eurot 50% soodustuse korral) ega ravimite piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda ületavaid summasid.
Vaates näeb ka retseptide kogumaksumust, hüvitamise alussummat, hüvitamisele kuuluvat ja hüvitatud summat. Näidatakse ainult kvartaalselt uuenevaid apteekidelt haigekassale edastatud soodusretseptide andmeid.
Lugeja küsib:
Läksin juulis 2013 tööle ehitusfirmasse. Kõik oli kuni 31. jaanuarini 2014 korras, palgad sain ilusti kätte ja probleeme ei olnud. Kuid pühapäeval 2. veebruaril tuli sõnum, et homme tööd ei ole ja nii tervel kollektiivil.
Nädal aega järjest saadeti igal õhtul sõnumeid, kuni siis lõpuks öeldi, et hetkel tööd ei ole. Tööleping oli ikkagi endiselt jõus ja ravikindlustus ka olemas.
Vaatasin ka EESTI.EE-st ka, et minu eest on makstud sotsiaalmaksu. 7. mail aga lõpetati minu töölepingu ilma, et ma sellest midagi oleksin teadnud. Sain teada tänu sellele, et käisin arsti juures ja öeldi, et ravikindlustus puudub. Kui helistasin ja küsisin, et sooviksin lõpparvet, siis vastati, et ei ole raha.
Mida ma peaksin tegema sellises olukorras ja mida mul üldse on võimalik tööandjalt nõuda? Kas need kolm kuud, mil tal polnud mulle tööd pakkuda, lähevad ka puhkusearvestuse alla ja kas nende kuude eest mitte ei peaks ka maksma tööandja keskmist palka, kuna temast oli tingitud, et tööd pole? Kas hakkavad ka jooksma mingid intressid ja viivised? Hetkel ei oska ma midagi teha ega kuhugi pöörduda, kuna ei ole teadlik, millised võimalused mul on ja mida ma nõuda saan.
Vastab Kaia Taal, tööinspektor-jurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee:
Töölepingut üles öelda teisele poolele sellest nõutud vormis teavitamata pole võimalik, kuna tahteavaldus jõustub alles selle teisele poolele teatavaks tegemisega. Seega kehtib tööleping edasi, kui tööandja pole ülesütlemisavaldust vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri) töötajani toimetanud.
Olukorras, kus tööandja oluliselt enda kohustusi rikub, on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda (töölepingu seaduse, TLS § 91 lg 2). Selleks tuleb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, faks) tahteavaldus mõlema poole andmete ja põhjendusega või omakäeliselt allkirjastatud paberkandjal avaldusena edastada tööandjale allkirja vastu või tähitud postiga juriidilisele aadressile. Ka paberkandjal avaldus peab sisaldama põhjendust.
Keskmist töötasu aja eest, mil töötaja oli valmis tööd tegema, kuid seda ei võimaldatud tööandjast tuleneval põhjusel (TLS § 35), ja teisi nn lõpparve summasid (TLS § 84) on töötajal võimalik tööandjalt nõuda töövaidlusorgani abil. Selleks tuleb pöörduda avaldusega töötamise koha järgse töövaidluskomisjoni või hagiga kohtu poole. Töövaidluskomisjonide kontaktid ja soovitused avalduse koostamiseks leiate Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.
Aeg, mil töötajat tööga ei kindlustatud, arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva hulka ehk selle aja eest arvestatakse töötajale puhkust.
Töötajal on õigus nõuda viivist maksmata summade eest võlaõigusseaduse § 94 ja § 113 alusel. Sel poolaastal on intress 8,25% aastas. Samuti on õigus nõuda hüvitist tekitatud kahju eest, sh ravikindlustamata jäänud ajal tekitatud kahju eest.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust.
Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it..
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Igas ettevõttes on vähemalt üks selline inimene: suur töörügaja, kes keeldub puhkusest. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et see on ettevõttele hea, siis uuringutulemused näitavad midagi muud, kirjutab The Wall Street Journal.
Karjääriportaali Glassdoor uuringust, et 15 protsenti nendest töötajatest, kellel on õigus puhkusele, ei ole seda viimase aasta jooksul kasutanud.
Mõned töötajad keelduvad puhkusest, sest saavad pidevalt töötades emotsionaalse rahulduse. Paljud puhkuse vältijad loodavad niimoodi oma karjääri edendada.
2006. aasta tööuuringu andmetel on puhkust väldivad rohkem mehed ning peamiseks põhjuseks on uskumine, et niimoodi on nad töökaotuse vastu kindlustatud. Ja nende arvamuse paikapidavuse kohta on ka mõned tõendid. Mullu Oxford Economicsi läbiviidud uuringust selgus, et 13 protsenti juhtidest edutas kogu puhkuse välja võtnud töötajaid vähem tõenäoliselt.
Saksa uuringust selgub, et vaid osa puhkusest välja võtnud töötajad teenisid järgneva aasta jooksul keskmiselt 2,8 protsenti rohkem kui nende kolleegid, kes kogu puhkuse ära puhkasid.
Peamised puhkusest keeldumise põhjused on suur töökoormus ning hirm naastes veelgi suurema tegemata tööde hunnikuga silmitsi seista.
Puhkusest keeldujad tekitavad probleeme kogu kontorile. Sageli keelduvad nad oma ülesandeid kellelegi delegeerimast ning tekitavad sellega kolleegides süütunet. Puhkusest keeldumise negatiivsed mõjud on kurnatus, madal töömoraal, südameprobleemid ja vähenenud tootlikkus.
Tööinspektsioon tuletab meelde, et 20. august on riigipüha, mis on töötajate jaoks vaba päev, kuid eelneva tööpäeva lühendamise kohustust ei ole.
Kuigi tööpäeva lühendamist seadus ette ei näe, võib tööandja rakendada töötajate suhtes alati seadusest soodsamat tingimust ning näha näiteks töökorralduse reeglites ette, et ka 20. augustile eelnev tööpäev on lühendatud.
Tööinspektsiooni teavituse peaspetsialist-nõuniku Niina Siitami sõnul on eelneva tööpäeva lühendamine vabatahtlik, aga töötasu osas on kohustuslikud reeglid. «Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, kas töötatakse tavalise või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu.»
Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks see olnud vaba päev, aga kokkuleppel tööandjaga nõustus töötaja tööle tulema), tuleb lisaks riigipühal töötamisele ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.
Siitam lisas, et olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb tavalisel tööpäeval, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal töötatud tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras.
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Liis Velsker
Sülvi Sarapuu
Eesti nägemispuuetega inimeste keskliidu juhatuse liige
Töövõimereform käib, aga vaegnägijate jaoks lahendusi ei ole
Töövõimereformi valguses tuleb esile mitmeid olulisi puudusi Eesti riigi sotsiaal- ja haridussüsteemis.
1950-ndateni tegutses nägemispuudega inimestele käsitöökutseid pakkuv kutsekool ja edasi õpetati välja oskustöölisi tolleaegse pimedate ühingu õppe- ja tootmiskombinaatides, aga kui koitsid 1990-ndad, lõppes kõik. Sinnani oli vähemalt mingi võimalus töötada ja tunda end vajalikuna. Parimad töötajad teenisid kindlasti keskmise palga. Iga nägemispuudega inimene, kellel vähegi oli võimalus, töötas aasta, enne kui sai kätte täispensioni või puude tõttu määratud toetuse. Seejärel hakkas ta iga kuu saama täies ulatuses riiklikku toetust ja tükitöö alusel teenitud palka. Ei siis, Eesti NSV-s, ega ka praegu Põhjamaades pole stimuleeritud puudega inimesi tööle puude tõttu määratud toetuse vähendamise või selle koguni äravõtmisega.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Page 1006 of 1608
