Articles
1. juulist jõustusid maksukorralduse seaduse muudatusted, millega tõmmati käima uus maksupettuste vastu võitlemise salarelv — töötajate register. Mis pärast selle kasutusele võtmist juhtus, kirjutas Eesti Maksumaksjate liidu juhatuse liige Martin Huberg liidu ajakirjas MaksuMaksja.
Nüüdseks on töötajad ja tööandjad saanud imerelva mõju oma nahal tunda juba kaks kuud ning käes on paras hetk väike laibaloendus korraldada, moonatagavara täiendada ja rusikatega väike trummipõrin rinnal esitada.
Oi kui palju töötajaid!
Kõige armsam on loomulikult meie oma rahandusminister, kes suutis juba 1. juuli hommikul FB seinalehes kuulutada rõõmusõnumit: „Hommikul algas töötajate invasioon Eestisse kiirusega üle 1000 in/tunnis. Piiril suurt liikumist pole täheldatud, järelikult on tegemist seni registreerimata tööjõu legaliseerimisega käivitunud töötamise registris.“
Geniaalne! Lihtsa nipiga on terve hord töötajaid legaliseeritud ja lülitatud maksumaksjate perre. Kui see nii lihtne oleks, siis teeks mõned registrid veel juurde ja küll see riigieelarve õige pea positiivset lisaeelarvet näha saaks.
Samas näitab see, kui vähe viitsitakse tõsiselt sisule mõelda ja kui kergekäeliselt mingit infokildu endale soodsa nurga alt eksponeeritakse.
Isegi Maksu- ja Tolliameti avalike suhete juht Rainer Laurits jahutas mõnevõrra kirgi ja märkis, et üle 5000 lisandunud „surnud hingedest“ olid võlaõiguslike lepingute alusel teenuseid osutavad isikud ning teiseks oli terve hulk neid, kes olid varem tööl, aga keda mingil põhjusel polnud haigekassas registreeritud.
Samas rõhus maksuhaldur selle registri juurutamisel just ümbrikupalkade likvideerimisele kui eesmärgile. 1. juulil alustati ka kampaaniaga „Ümbrikupalk kahjustab töötaja tulevikku“. Seejuures on tööinimesele ette söödetud isegi kaotuse kalkulaator! Igaüks saab vaadata, kui palju ta tulevikus näppu imeb, selmet riigi hoiupõrsa nisa küljes rippuda.
2. juulil raporteeriti juba, et „Töötamise registri käivitumise esimesel päeval lisandus senisele 609 439 registreeritud töötamisele veel 17 598 inimese 18 729 töötamist. Võlaõiguslike lepingute alusel töötamisi, mida haigekassas varem registreerima ei pidanud, tuli juurde 7995 ning töölepinguga töötamisi tervelt 7199.“
Liigset indu tõmbas maha vaid Päevaleht oma juhtkirjas: „Esiteks polnud mitte kõik lisandunud senised petturid, vaid end peavad üles hakkama andma ka need, kellelt eri tüüpi lepingute alusel haigekassale raha ei laekunud. Sisuliselt juhtub sama, mis näiteks nõudega deklareerida vastastikku üle tuhande euro suuruseid arveid: 10% petturite pärast kannatavad ülejäänud üheksa kümnendikku, kelle õlule lisab riik veel ühe koormisena nõude tõestada oma ausust.“
Mis siis juhtus? Kas me tõesti saame eeldada, et sellisel hulgal on ümbrikupalga saajaid ning uus register võttis maksupetturitelt päevapealt igasuguse isu raha „vasakule“ panna? Tundub pisut naiivne.
Kuna sellest ajast on ka meil registri teemadel küllalt palju tagasisidet, siis vaatame, millist tüüpi suhted seal registris meie liikmete osas kajastamist leidsid.
Töötaja
Esiteks muidugi töötajad. Muide, juba aastaid levib selline folkloor, et töötajat ei pea haigekassas registreerima, kui tal on teine tööandja, kes on seda juba teinud. Päriselt ka. Loogika on lihtsalt selles, et hüvitise maksmisel lähtutakse ju sotsiaalmaksu andmetest ning isegi kui tööandja ei registreerinud töötajat haigekassas, tegi haigekassa seda automaatselt, sest ravikindlustuse seaduse § 19 lõige 21 kohustas teda selleks. Nüüd on selline õigus ja kohustus muidugi maksuametil ja see võib lõppeda eksija suhtes rahalise karistuse rakendamisega (vt maksukorralduse seaduse § 253).
Sellest tulenevalt oli terve hord selliseid töötajaid, kes olid erinevatel põhjustel vaid ühe tööandja juures haigekassas arvel, ning probleemi polnud. Seejuures ei tähenda see sugugi, et tööandja oleks sotsiaalmaksu valesti maksnud või inimene mõnd hüvitist vähem saanud. Kõik toimis ladusalt nii kaua, kui „registreeritud“ töökoht ära kadus ja koos sellega ka ravikindlustus.
Juhatuse ja nõukogu liige
Kummaline, kuid mingil põhjusel on päris arvestatav hulk meile helistanuid öelnud, et nad registreerisid juhatuse liikme töötajate registris töölepingulise töötajana. Ka siin on folklooril suur roll, sest päris suur osa inimesi arvab, et kui juhatuse liikmele makstakse tasu, siis on see töötasu, sest ta ju teeb tööd. Ja boonusküsimus on — mida tähendab „juhtimis- ja kontrollorgani liige“? (À la meie firmas „organeid“ ei ole, meil teeb juhatuse liige ise tööd ja tegime talle nüüd töölepingu).
Lisaks veel need, kes registreerisid end nüüd juhatuse liikmena, kuid haigekassasse neil asja ei olnud, sest tasu makstakse kas siis ebaregulaarselt või vähem kui sotsiaalmaksu kuumääralt. Kuna haigekassas registreerimise tingimused ei olnud täidetud, sai töötajate register jälle uusi hingi juurde. Siia kuuluvad näiteks ka välismaalastest nõukogu liikmed, kelle registreerimiseks tuli neile muu hulgas ka Eesti isikukood tekitada.
Teenuse osutajad
Nii nagu ka maksuamet oma käsiraamatus selgitab, on terve rida uusi hingi tulnud võlaõigusliku teenuse osutamise lepingute (käsundusleping, töövõtuleping jne) alusel tegutsevatest inimestest, keda ravikindlustuse seadus ravikindlustuskaitsega ei õnnistanud (sest neile makstud tasu jäi alla sotsiaalmaksu kuumäära) ning kes end seetõttu ka üles ei andnud. Või kes jäeti haigekassas sellepärast registreerimata, et inimesel oli püsiv töökoht ja selle kaudu ka kindlustus olemas. Ka nende inimeste eest olid varem kõik maksud korralikult makstud. Võtame näiteks mõne vabakutselise fotograafi või ajakirjaniku, kes saab vahelduva eduga honorare näiteks 15 väljaandelt — nüüd on tal töötajate registris ka kirjas 15 töökohta. Töökangelane missugune!
Vabatahtlikud
Nojah, mis ma oskan öelda. Korduvalt on uuritud, miks ei või juhatuse liiget vabatahtlikuna registreerida, kui talle näiteks mingil põhjusel töötasu ei maksta, ja paljud on seejuures ka registreerinud. Mitut on minul igatahes õnnestunud veenda kannet parandama ning edasi liigume küsimuse juurde, kes siis on „töötaja“, see „organi“ liige, ja kes lihtsalt „vabatahtlik“ (ei tea, kas töötajad teevad tööd vastu tahtmist?).
Olukorrad on huvitavad ning mida segasem lugu, seda rohkem uusi kandeid saab register juurde.
Kuna EML tegevuses osaleb päris tihti tasuta abilisi, siis huvitas meid see teema eriti ja pöördusime „partei ja valitsuse“ poole täiendavate selgituste saamise sooviga. Vastus oli pehmelt öeldes huvitav. Igatahes on meil tõsine kavatsus kogu Rahandusministeeriumi ja MTA juhtkond igaks juhuks „vabatahtlikuna“ ära registreerida.
Registri vead
Lisaks eelnevatele kategooriatele on küllalt palju olnud neid, kellel on haigekassa peetavas registris olnud vigased või puudulikud andmed. On neid, kes on enda teada registreerinud, kuid kanne puudus, kuid ka neid, kellel on kas siis kande kvalifikatsioon olnud vale või on mõni muu probleem.
Tõsi, maksuamet teavitas juba enne registri rakendumist, et andmeid tuleb kontrollida ning paljudega võidi ka isiklikult ühendust võtta, et asja selgitada, kuid kindlasti jäi ka 1. juuli seisuga terve hulk neid, kelle kohta tuleb täpsustused uude registrisse kanda. Kusjuures paljudel juhtudel näeb „parandamine“ välja nii, et tuleb vale liiki töötamine lõpetada ja selle asemel uus suhe registreerida.
Maksupettuste vastu võitlemine
Mis aga puudutab oodatavat „suurt saaki“, siis ma jahutaksin küll inimeste tundeid veidi maha. Ei tekita see registrikanne ühtegi rahalist kohustust ning ma ei usu, et oleks väga palju neid, kes siiralt usuvad, et see oli nüüd kõva löök maksupetturitele.
Esiteks võib töödejuhatajal olla telefonis SMS valmis koos kõikide vajalike andmetega, mis koheselt MTA-le edastatakse, kui kontroll objektile saabub. Teiseks makstakse ilmselt suures osas „ümbrikupalka“ lisaks ametlikule töötasule, mitte ainsa tasuna.
Kolmandaks — no andke andeks, kuid kas tõelist kuritegevust ikka niimoodi välja juuritakse? Varsti on ehitusplatsidel kõik FIE-d või OÜ-de juhatajad, kes palka ei saa, või vabatahtlikud, kes on kenasti kirjas vms. Muidugi on see vaid üks tükk tervikust, kuid peamine väärtus ei ole sel mitte maksupettustega võitlemine, vaid muud hüved (toimib paremini, lihtsustab andmete edastamist jne). Iseasi, kas sellises ulatuses kohustusi pidanuks panema.
Tõenäoliselt on elu siiski märksa keerulisem kui see ministeeriumile paistab. Nagu ka kõikide muude maksumuudatuste puhul.
Kasulik.ee
Võrdõigusvolinikule on selle aasta kaheksa kuu jooksul esitatud ebavõrdse kohtlemise kohta 122 kaebust. Seda on rohkem, kui 2013. aastal kokku, mil voliniku poole pöörduti kaebuse, selgitustaotluse või märgukirjaga 116 korral. Kõige enam kaebusi on seotud väikelapse vanemate, eelkõige lapsehoolduspuhkuselt naasjate ning rasedate diskrimineerimisega.
„Sel aastal on kurvakstegevalt palju neid juhtumeid, kus meie juurde tuleb naine seepärast, et tööandja ei soovi teda enam pärast lapsehoolduspuhkust tööle võtta. Tööandjad koondavad lapsehoolduspuhkuselt naasjaid või püüavad muul viisil töösuhet lõpetada," ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.
„Tööandja selline teguviis rikub jämedalt lapsehoolduspuhkuselt naasja õigusi, mis on kaitstud meie seadustega. Panen kõigile tööandjatele südamele, et nad austaksid lapsevanemate õigust pärast lapsehoolduspuhkust oma endisele töökohale tagasi pöörduda," rõhutas Sepper.
„Selle asemel, et lapsevanemaid eemale tõrjuda, võiksid tööandjad rohkem mõelda sellele, kuidas muuta oma asutust peresõbralikumaks. See on nii uutele kui olemasolevatele töötajate märksa innustavam - õnnelik ja rahulolev töötaja annab ka suurema panuse," märkis Sepper.
Võrdõigusvolinik lisas, et lapsevanemad, kes on sellist käitumist kogenud, võivad nõu ja abi saamiseks pöörduda voliniku kantseleisse. Voliniku kantseleisse võib ka helistada, voliniku kõnetund on igal kolmapäeval kella 10.00 kuni 14.00.
„Tänu järgmise aasta lõpuni kestvale Norra riigi toetusele saame aidata inimestel pöörduda kahju hüvitamise nõudmiseks ka töövaidluskomisjoni ja kohtusse. Kui õigusi on rikutud, näeb soolise võrdõiguslikkuse seadus ette kahjude rahalise hüvitamise. Diskrimineeritule hüvitise saamiseks aitamegi inimestel töövaidluskomisjonis asju ajada," sõnas Sepper.
Varasemast enam on sel aastal esitatud ka kaebusi, milles inimene leiab, et teda on töösuhetes ebavõrdselt koheldud tema nahavärvi ja/või etnilise päritolu tõttu. Nii Ladina-Ameerika kui ka Lõuna-Aasia riikidest pärit Eesti töötajad on volinikule esitatud kaebuste järgi kogenud eelarvamuslikku suhtumist ja diskrimineerimist.
Kui vaadata pöördumiste põhjuseid valdkonniti, siis üle poolte juhtumite korral on küsimus puudutanud töövaldkonda, millele järgneb kaupade ja teenuste kättesaadavus.
Alates 1. septembrist jõustub seadusemuudatus, mille järgi ei pea arst tööõnnetusest tööandjat teavitama.
Edaspidi teatab tööandjale arsti teatise saamisest tööinspektsioon.
Võrreldes kehtinud korraga kaob arsti kohustus teavitada tööandjat raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest. Muudatus aitab vähendada arstide teavitamiskohustusi.
Saades arstilt teatise, teavitab tööinspektsioon tööandjat kirjalikult või tulevikus ka kliendiportaali kaudu. Teavitamisel jagatakse tööandjale ka tegevusjuhiseid tööõnnetuse uurimisel, mis sisaldavad muuhulgas olulisi tähtaegasid.
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Liis Velsker
Lugeja küsib:
Olin haiguslehel üle nelja kuu. Kolleegidelt sain teada, et tööandja soovib mind lahti lasta omal soovil. Lisaks firma raamatupidaja küsib minu käest töölepingu eksemplari. Tegin lepingust koopia, kuid öeldi, et peab olema originaal. On arusaadav, et tööandja üritab minust vabaneda. Kuidas peaks käituma, et vähemalt töötutoetust saada?
Vastab Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:
Kuna tööandja soovist töösuhe lõpetada sai töötaja teada oma kolleegidelt, siis eeldan, et töötaja viibib jätkuvalt haiguslehel. Töölepingu seadus annab võimaluse tööleping üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega ehk eelduslikult vähemalt neli kuud tulnud toime tööülesannete täitmisega. Neljakuuline periood võib olla järjestikku või summeeritud näiteks kalendriaastas.
Kui pikaajaline töövõimetus häirib oluliselt tööandja töökorraldust ja majandustegevust, on tal õigus tööleping üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1 alusel. Seda tingimusel, et tööandjal ei ole töötajale teist tervisele sobivat tööd anda. Tööajale teatatakse töölepingu ülesütlemisest mõistliku aja ette.
Kindlasti ei saa tööandja ega keegi teine isik nõuda töötajalt töölt lahkumist omal soovil ega sundida töötajat nõustuma töölepingu lõppemisega poolte kokkuleppel. Korraline ülesütlemine (TLS § 85) on töötajapoolne lepingu üles ütlemine ja võib aset leida üksnes töötaja vaba tahte olemasolul. Tööandjal ei ole selleks õigust (TLS § 85 lg 5). Kui töösuhte lõpetamise algatajaks on tööandja, on ta kohustatud esitama töötajale ülesütlemisavalduse, milles on näidatud töölepingu lõppemise põhjus.
Töötuskindlustushüvitisele on töötajal õigus siis, kui tööleping temaga lõppeb erakorralise ülesütlemisega, va kui aluseks on TLS § 88 lg 1 punktides 3-8 sätestatud töötaja süüline käitumine, samuti ei ole töötajal õigus hüvitisele siis, kui ta ütleb töölepingu üles korraliselt ehk omal soovil või tööleping lõppeb poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel.
Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta teises kvartalis 1023 eurot ja palk tõusis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 4,8 protsenti, teatas statistikaamet.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli brutokuupalga tõus teises kvartalis aeglasem kui esimeses kvartalis. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk teises kvartalis 5,0 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta teise kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 1,8 protsenti ning vähendasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta II kvartalis samuti 4,8 protsenti. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kaheteistkümnendat kvartalit järjest.
Palgastatistika uuringu alusel oli juuni lõpu seisuga töötajate arv 4,7 protsenti suurem kui 2013. aasta juuni lõpus. Pisut üle 10 protsenti suurenes palgatöötajate arv neljal tegevusalal: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; 2) hulgi- ja jaekaubandus; 3) majutus ja toitlustus ning 4) haldus- ja abitegevused.
Keskmine brutotunnipalk oli 2014. aasta II kvartalis 6,21 eurot ja tunnipalk tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 8,8 protsenti.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel (kuupalk 9,3 protsenti ja tunnipalk 12,2 protsenti).
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes kõige vähem mäetööstuse tegevusala palgatöötajatel (kuupalk 0,4 protsenti ja tunnipalk 4,8 protsenti).
Keskmine brutopalk oli aprillis 996 eurot, mais 1002 eurot ja juunis 1065 eurot.
2014. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1379 eurot ja tunnis 9,29 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 4,5 protsenti ja 7,3 protsenti võrreldes 2013. aasta II kvartaliga.
Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2013. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (8,9 protsenti) ning tunnis finants- ja kindlustustegevuses (11,2 protsenti).
Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus langes 2013. aasta II kvartaliga võrreldes ainult mäetööstuses (0,8 protsenti) ning tööjõukulu tunnis tõusis kõige vähem info ja side tegevusalal (3,0 protsenti).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast.
Majandus24Ȁriuudised
Toimetaja:
Merike Teder
Page 1001 of 1608
