Articles
Rimi jaekett teatas, et annab 1. klassi õpilaste vanematele vaba päeva ning kingib koolikoti.
Rimi personalijuhi Kaire Tero sõnul on ettevõte oma töötajatele 1. septembri puhul vaba päeva andnud ka eelnevatel aastatel. «Rimi ja Säästumarketi töötajate seas on ligi 90 lapsevanemat, kelle laps läheb sel sügisel esimesse klassi ning kes hea meelega tähistaksid seda sündmust koos oma lapse ja perega. Nii oleme igal aastal oma töötajatele andnud selleks puhuks tasustatud lisapuhkusepäeva, et nad saaksid sellel olulisel päeval oma lapse kõrval olla,» ütles Tero.
Lisaks kinkis Rimi töötajate 90 kooliteed alustavale lapsele Herlitzi koolikotid.
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Liis Velsker
«Kas poliitiliste veendumuste tõttu on võimalik inimest vallandada, kui raamatupidaja on vene kodakondsusega ja toetab Putini tegevust Ukrainas ning vaidlused ületavad tööülesandeid,» uuris lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.
Poliitiliste vaadete tõttu kedagi diskrimineerida ei tohi ning Putini tegevuse toetamine ei saa olla põhjuseks töölepingulise suhte lõpetamiseks ja töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
Samas annab töölepingu seadus tööandjale võimaluse töötajat, kes kolleegide tööd häirib või segab, korrale kutsuda hoiatuse tegemisega. Hoiatuse vormi seadus ette ei anna, seega võib see olla nii suuline kui ka kirjalik. Töövaidlusesse sattumisel on aga tõendina kasutatav pigem kirjalik hoiatus.
Kui töötaja, vaatamata korduvatele hoiatustele, kaastöötajate häirimist ei lõpeta, tekib tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töölepinguseaduse paragrahv 88 lõige üks alusel.
Hoiatuse tegemine on põhjendatud ka nendes olukordades, kui töötaja halvustab kolleegi sugu, rassi, usulisi või poliitilisi vaateid või muul moel käitub diskrimineerivalt. Tööandja kohustus on tagada oma töötajate kaitse diskrimineerimise eest ning järgida võrdse kohtlemise põhimõtteid.
Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Triin Ärm
Kui täpselt peab olema sõnastatud konkurentsikeeld töölepingus? Kas piisab lausest: „Töötajal on keelatud konkurendi juures töötada” või on vaja nimetada, keda konkreetselt tööandja konkurendiks peab?
Üldjuhul ei piisa lausest, mis ei luba konkurendi juures töötada. Töölepingus tuleb täpsustada, milliseid ettevõtjaid tööandja oma konkurentideks peab. Konkurente pole tarvis nimepidi loetleda.
Piisab sellest, kui näidatakse majandus- või kutsetegevusalad, kus töötajal on keelatud töötada mis tahes lepingu alusel või füüsilisest isikust ettevõtjana. Töölepinguseaduse § 23 nõuab kokkulepet ka selle kohta, millistes piirides (vald, linn, maakond, Eesti riik jne) ja kui kaua piirang kehtib. Kui konkurentsipiirangu kokkuleppes ei ole nimetatud tingimusi või ei ole need töötajale arusaadavad, on kokkulepe tühine.
Tavaliselt keelatakse konkurentsi osutamine töölepingu kehtivuse ajaks. Töötajaga, kes tunneb klientuuri, valdab äri- ja tootmissaladusi jm tähtsat teavet, mille kasutamine ka pärast töölepingu lõppemist võib tööandjat oluliselt kahjustada, on võimalik sõlmida kirjalik kokkulepe, mille järgi ei tohi töötaja kuni ühe aasta jooksul pärast töölepingu lõppemist konkurendi juurde tööle minna või konkurentsi osutada. Sellise leppe puhul peab tööandja oma endisele töötajale iga kuu mõistlikku hüvitist maksma.
Helve Toomla, jurist
Maksu- ja tolliameti koondandmete põhjal deklareerisid sellel aastal 636 454 inimest 2013. aasta eest tulu kokku üle 6 miljardi euro, keskmine aastane brutotulu inimese kohta kasvas võrreldes 2012. aastaga 7,6 protsenti 11 223 euroni. Oluliselt kasvas välismaal saadud tulu deklareerinud inimeste arv.
Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul pööras maksuhaldur tänavu suuremat tähelepanu välismaalt saadud tulude deklareerimise vajalikkusest teavitamisele. Selle tulemusel suurenes Eestis maksustamisele kuuluva tulu deklareerijate arv 37 protsenti ja Eestis mitte maksustamisele kuuluva tulu deklareerijate arv 63 protsenti.
Eestis maksustamisele kuuluvat välismaal saadud palka, dividende, intresse jt tulusid deklareeriti 7006 deklaratsioonil. Enamuse moodustas saadud palk - 5112 isikut sai keskmiselt kuus 1200 eurot. Välismaal saadud palka, mida Eestis ei maksustata, deklareeriti 5272 isiku poolt ja keskmiselt saadi kuus tulu 1295 eurot.
„Seoses euribori langusega vähenes 2013. aasta deklaratsioonidel keskmine eluasemelaenu intresside mahaarvatav summa võrreldes eelmise aastaga 304 euro võrra 607 euroni. Eluasemelaenu intresse deklareerijate arv kasvas küll 1248 inimese võrra, kuid summa vähenes 31,7 miljonit eurot. Tagastamisel pöörati ka sel aastal suuremat tähelepanu esmakordselt eluasemelaenu näitavatele deklaratsioonidele. Kuna eluasemelaenu deklareerimisel tehakse jätkuvalt enim vigu, siis on maksuhalduri eesmärk pakkuda deklareerijatele kindlustunnet, et nende deklaratsiooniga on kõik korras,“ rääkis Udde.
2013. aasta tuludeklaratsioonide põhjalikuma kokkuvõttega saab tutvuda aadressil http://www.emta.ee/pressimaterjalid.
Olulisemad numbrid füüsiliste isikute 2013. aasta tuludeklaratsioonide ülevaatest:
• Elektrooniliselt esitati 527 033 tuludeklaratsiooni ehk 95 protsenti sel aastal esitatud deklaratsioonidest
• 2013. aasta eest tuludeklaratsiooni esitanutest 96 protsenti said tagastuse 5 tööpäeva jooksul
• Tagastatav tulumaksusumma jäi kõige sagedamini vahemikku 63,92-191,73 eurot (30,8 protsenti deklaratsioonidest)
• 500 702 inimest deklareerisid palka kogusummas 4,6 miljardit eurot (inimese kohta 769 eurot kuus ehk 54 eurot enam kui aasta varem)
• Mahaarvatavaid kulusid deklareeriti sel aastal kokku 2,06 miljardit eurot, mida on 2,7 protsenti vähem kui 2012. aastal
• Oma tulusid III pensionisambasse paigutavate maksumaksjate arv on langustrendis (deklaratsioone on 2,1 protsenti vähem kui 2012.aastal, keskmine summa samas tõusis 50 eurot 520 euroni)
• Juurdemaksmisele määrati tulumaksu 4,1 protsenti tuludeklaratsioonide alusel kõigist esitatud deklaratsioonidest
• Keskmine juurdemääratud summa oli 1031 eurot, mis on samas suurusjärgus kui aasta tagasi.
• Kõigist esitatud deklaratsioonidest 19,4 protsendi puhul ei kuulunud tulumaks tagastamisele ega määratud seda ka juurde
• Füüsilisest isikust ettevõtjate keskmine aastane maksustatav tulu kasvas võrreldes 2012. aastaga 213 euro võrra 2874 euroni
• Deklaratsioonide esmase kontrollimise tulemusel jäeti tagastamata 5026 deklaratsiooni alusel 948 960 eurot (2012. aastal 3872 deklaratsiooni alusel 612 663 eurot tulumaksu)
Uku Tampere
pressiesindaja
27. august 2014
Kristiina Viiron
Koolid jagavad omavahel aineõpetajaid või annab üks inimene täiskoormuse saamiseks mitut ainet.
Kuigi vähem kui nädala pärast kuulutab koolikell uue õppeaasta algust, on nn kaadriotsingud mitmeski koolis alles täies hoos. Nii Õpetajate Lehte kui ka Koolielu haridusportaali on kuulutusi lisatud alles mõni päev tagasi. Paljud koolid saavad õpetajale pakkuda ainult osalist koormust ja see saab hea töötaja leidmisel takistuseks.
Näiteks pakub Järvamaal asuv 84 õpilasega Retla kool tööd neljale õpetajale, kellest ühelegi pole anda täiskoormuse jagu tunde. Kooli direktori Jaanus Roosilehe sõnul eelistavad õpetajad aga just täiskoormust. Abinõuks oli ja on õpetajate jagamine mitme kooli vahel, aga ka see, et üks õpetaja annab mitme aine tunde.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Page 1003 of 1608
