Articles
Palgainfo Agentuuri ja partnerite koostöös läbiviidud töötajate ja tööotsijate küsitluse tulemused näitavad, et palgaootused on kasvanud kõigis ametirühmades.
Kui madalama ja keskmise palgaga gruppides on netotöötasu ootus kasvanud võrreldes aastataguse ajaga 100 euro võrra, siis kõrgemapalgalistel 200-500 euro võrra.
Kõige suurem on palgasurve müügi- ja teenindustöötajate ning seadme- ja masinaoperaatorite ametirühmas, kus netotöötasu ootused on protsentuaalselt kõige rohkem kasvanud ning lõhe saadava netotöötasu ja oodatu vahel on märgatavalt suurenenud.
Väiksem on palgasurve ametnike ja mootorsõidukite juhtide ametirühmades.
41 protsenti töötajatest ja tööotsijatest märkis, et nende töötasu on aasta taguse ajaga võrreldes kasvanud. Pea sama suurel hulgal (42%) töötasu muutunud ei ole. Töötasu keskmine netokasv oli 40-150 eurot ehk 11 protsenti (mediaan).
Võrreldes eelmise aasta sügisega on märgatavalt väiksem nende hulk, kes ootavad töötasu kasvu lähema kuue kuu jooksul (novembris 2013 27%, mais 2014 17%). Tagasihoidlikumate ootuste taga võib olla see, et töötasusid korrigeeritakse reeglina aasta esimeses pooles.
Keskmine oodatud töötasu kasv, võrreldes sügisega, on pisut suurem – 14 protsenti, sügisel vastavalt 10 protsenti (mediaan). Peamine põhjus, miks töötajad töötasu kasvu ootavad, on nende personaalne tööalane areng.
Tööandjate seas on kasvanud nende organisatsioonide osatähtsus, kus aasta jooksul on muudetud või kavandatakse muuta põhipalkasid. Peamine põhipalkade muutmise põhjus on palgaturul toimuvad muutused ja konkurentide poolt pakutavad palgatasemed.
Uuring viidi läbi maikuus koostöös Eesti populaarseima tööportaali CV Keskusega ja teiste koostööpartneritega. Uuring hõlmas aprilli töötasusid ning selles osales ligi 300 tööandjat ja üle 6500 töötaja ning tööotsija.
Majandus24»Raha
Toimetaja:
Kadri Inselberg
Riidekapp ja köögiriiulid vajavad kordategemist, kuurikatus parandamist, aed ülevärvimist ja parkett õlitamist. On nii palju töid, mida kogu aeg puhkuse ootuses on edasi lükatud! Samas tahaks randa ja kontserdile, lastega lõbustusparki, laulupeole ja suveetendusele. Kuidas selle kõigega 28 päeva jooksul toime tulla, nii et pärast puhkust rohkem väsinud ja stressis ei oleks kui enne?
Perearst Mirjam Türkson soovitab tegelda puhkuse ajal teiste asjadega kui töö. Parim, mis teha saab, oleks sõita kuhugi teise keskkonda, näiteks lihtsalt maale või teha võimetekohane matk lähiümbruses.
«Kindlasti peaks välja magama ning mitte kasutama arvutit ega teisi tehnoloogiasaavutusi. Aitab ka suhtlemine heade sõpradega, muusika kuulamine, lugemine, põlluharimine ja muu selline tegevus. Ehk kokkuvõtteks, tegeleda tuleks asjadega, mis on enda jaoks huvitavad ja meeldivad,» kõlab arsti soovitus.
Arengukeskuse Avitus psühholoogiline nõustaja ja koolitaja Anneli Valdmann on oma töös kohanud inimesi, kes ei suuda tööreþiimilt puhkamisele ümber lülituda. «Nad küll lahkuvad töö juurest, kuid tunnevad, et peavad kogu aeg edasi sebima, midagi korraldama ja ära tegema. Nad ei suuda niisama olla, istuda või lesida ja lihtsalt elu nautida. Samas on neil sageli juba ilmselged läbipõlemise tundemärgid,» kirjeldab ta olukorda, mida oma töös näinud on. Kui puhata ei osata, siis tuleb seda õppida, muidu võib tervis lõplikult käest minna. «Prefektsionism võib lõpuks ära tappa,» hoiatab psühholoog, sest püsiv stress põhjustab paljusid raskeid haigusi.
Häda on selles, et paljud teevad puhkuse ajal tööd edasi, ainult teistsugust tööd: nad remondivad maja, reisivad pidevalt ringi, korraldavad iga nädal grilliõhtuid ja käivad igasugustel suveüritustel.
Mõni ei oska puhata
«Organism töötab vanas tempos edasi. Kohustusi on nii palju, et närvisüsteem ei saagi puhata. Osa hakkab juba enne puhkust hirmu tundma selle ees, et nende elust kaob organiseeritud tegevus,» võtab Valdmann kokku nähtuse, mida võib nimetada suvepuhkuse depressiooniks. Vale on kogu puhkus tegevusi täis planeerida. Tasakaalustatud inimene oskab ühelt olukorralt teisele ümber lülituda ja naudib ka iseenda seltsi.
«Kust tulevad need täiskasvanud, kes puhata ei oska ja ennast surnuks töötavad?» küsib Valdmann ja vastab ise: «Eks ikka neist lastest, kelle elu on väiksest peale nii täis planeeritud, et vaba aega üldse ei jää.» Puhkusele minnes ei mõtle keegi sellele, mis puhkuse ajal juhtuda võib, kuid sellega tasuks kursis olla. Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam peab näiteks igal suvel vastama küsimusele, mis saab siis, kui inimesel on vaja graafikus olevat korralist puhkust muuta. Kui pooled sel juhul kokkuleppele saavad, on käik hästi, aga alati see nii ei lähe.
«Eks tööandja on arvestanud sellega, kuidas ta töötaja puhkuse ajal tööd korraldab, ja ka töötaja on oma plaanid juba teinud. Kui aga juhtub midagi ja tuleb muudatus, siis kerkib küsimus, kas töötaja peab tööandja ettepanekuga arvestama. Üldjuhul saab graafikus ette nähtud puhkust muuta või seda edasi lükata ainult poolte kokkuleppel,» selgitab jurist.
Samas tuleb ette ettenägematuid olukordi, kus tööandja võib töötaja puhkuse katkestada ja ta tööle tagasi kutsuda. Need võivad olla seotud mõne hädaolukorra või õnnetusega, aga ka ootamatult saadud suure tellimusega, mille täitmata jätmine tooks ettevõttele olulist kahju. Väikeettevõtete puhul, kus vähe töötajaid, võib selline olukord tekkida ka mõne töötaja haigestudes.
Tööandja võib seista valiku ees, kas panna näiteks pood kinni või kutsuda töötaja puhkuselt tagasi. Paljud ei tea, et tööandja peab sel juhul hüvitama töötaja puhkuseks tehtud kulutused, näiteks soetatud sõidupiletid või suvituskoha ettemaksu.
Siitami sõnul praktikas sellist asja eriti sageli ette ei tule. Esiteks ei pruugi töötajad sellisest võimalusest teada ja teiseks leitakse tavaliselt pooli rahuldav kompromiss. Vahel annavad töötajad tema hinnangul ka liiga kergesti järele tööandja soovile puhkuselt varem välja tulla, sest mingit hädaolukorda tegelikult pole. Teisalt annavad ka tööandjad vahel töötaja soovidele väga kergesti järele, mida mõned töötajad võivad hakata oma huvides ära kasutama.
Palju sagedamini põhjustab probleeme töötaja haigestumine puhkuse ajal. Kui varem pikenes puhkus automaatselt haiguspäevade võrra, siis nüüd see enam nii ei ole. Uue korra järgi peab töötaja tööandjat kohe oma haigestumisest teavitama ja ütlema, kas ta soovib puhkust pikendada või poolte kokkuleppel teisel ajal kasutada.
Sellist olukorda, et töötaja teatab tööandjale puhkuse viimasel päeval, et oli haige ja naaseb tööle hiljem, enam tekkida ei tohiks. «Keegi ei keela ju ka töötajal puhkuse ajal haige olemast,» märgib Siitam.
Plaanid tehakse vara
Uurisime, mida inimesed peagi saabuvalt puhkuselt ootavad ja milline oleks nende unistuste puhkus. Grete (25) ütles, et suure muusikasõbrana tahab ta koos sõpradega käia võimalikult palju kontsertidel ja festivalidel nii kodumaal kui ka naabrite juures. «Piletid on juba olemas Kings of Leoni kontserdile. Kindlasti lähen Positivuse festivalile Lätis ja folgile Viljandis.» Grete sõnul ei eelda parim puhkus ilmtingimata välisreisi ja palmide all mõnulemist. «Väga hästi puhkan end välja, kui saan linnast eemale maale vanaema juurde. Niidan seal muru, rohin peenraid ja teen vaimsele tööle vahelduseks veidi ka füüsilist.»
Kati (38) veedab suvepuhkuse perega Eestimaal. Osa ajast on nad kodus ja tahaks ka Eestimaal ringi sõita. «Oktoobris läheme abikaasaga kahekesi Ameerikasse. Parim puhkus minu jaoks on perega reis.»
Ira (66) tahab nii palju kui võimalik rannas käia ja ujuda ning tutvuda loodusega, külastada näiteks RMK matkakohti.
«Kuna minu kodulinnas Pärnus on suvel vilgas kultuurielu, siis külastan kindlasti ka paljusid kontserte. Neeme Järvi festivalile ja Monomaffiale on piletid juba olemas. Et hooldan oma vana ema, siis väga kaugele sõita praegu ei saa, ehkki Vahemere maad tõmbaksid.»
Tiina (46) ütleb, et veedab puhkuse Saaremaal koos perega. «Suvel on Saaremaal nii mönus!» Parim puhkus on see, kui saab olla koos lähedastega, sõpradega, lugeda raamatut, nautida merd ja päikest või hoopiski aias toimetada, näpud mullas, või metsas marjul käia. «Kindlasti soovin ka osa saada headest muusikaelamustest Saaremaal.»
Kommentaar
Jüri Ennet
psühhiaater
Kui süda tuksub, siis on inimene elus. Süda töötab aga nii: süstol ja diastol, süstol ja diastol. Töötab kogu eluaja tänu sellele, et tööle järgneb puhkus ja vahel on lõõgastumismoment. Siit saamegi esimese tarkuse.
Psühhiaatrina tean, et on olemas puhkepäeva neuroos. Toimetused ja tegemised, mida ei jõudnud nädala sees ära teha, kuhjuvad nädala lõppu. Sama kehtib aasta kohta. Puhkuse ajaks jääb palju kohustusi, mida enam edasi lükata ei anna, ja see tekitab stressi. Puhkus on puhkamiseks, muud asjad tuleb selleks ajaks sahvrisse või sauna eest ära lükata. Küll saabub aeg ka nende tegemiseks ja puhanult jõuame kümneid kordi enam.
Ära ei tohi unustada vana hea külakiige või pendli põhimõtet. Ühel pool on kehaline aktiivsus ja teisel passiivne puhkus. Kui oleme päeval kehaliselt aktiivsed olnud, on õhtul lihtsam kõigest välja lülituda ja magama jääda. Kehalise aktiivsuse all ei mõtle ma mööda kaubahalle jooksmist, vaid looduses tegutsemist – rannas või metsas jalutamist.
Järgmisena tuleb keskkond. Kui seda saab muuta, on väga hea. Keskkond paneb meie psüühikale märgi – pikalt üks ja sama ümbrus negatiivse. Ei pea kaugele reisima, võib näiteks ka mööbli toas ümber paigutada, et oleks teistmoodi. Kui aasta otsa käisime üht rada pidi tööle, siis nüüd võiks teisi radu sammuda.
Vägev asi on päevik. Paber ja pliiats võiksid olla öökapi peal ja kui und ei tule, siis pane sinna muremõtted kirja. Siis saab aju hommikuni ilusasti puhata. Tuleb aeg, hakkame ka kirjapandud probleemiga tegelema. See toimib.
Olulised on ka rituaalid. Kes loeb õhtul kaks-kolm lehte raamatust, kes joob teed, kes võtab tilku või tablette. Mina soovitaks teha enne magama minekut pingete maandamiseks mõned kehalised harjutused. Ise teen kolm-neli ringutust, sirutust ja painutust, et lõõgastada kukal, kael, õlad ja vöökoht. Pinge kaob kui nõiaväel.
Meid, inimlasi, on olnud viis miljonit aastat. Kui need 200 000 põlve enne meid on oma eluga hakkama saanud, siis miks meie ei peaks saama?
Tarbija24»Puhkus
Autor:
Sirje Niitra
Kui oled töötav naine, siis tõenäoliselt tead, et mehed ja naised ei saa võrdselt palka. Näiteks USAs teenivad naised 77 senti iga meeste teenitud dollari kohta. Millest on taoline palgalõhe tingitud?
Stanfordi ülikoolis tehtud uuring näitas, et palgalõhe ei esine seetõttu, et ühiskond sooviks naisi diskrimineerida, vaid arvesse tuleb võtta valdkonda, milles inimene töötab ja tema ametikohta. Lisaks mängivad rolli ka haridus ja töökogemused, kirjutab Yahoo! Shine.
1. Töökohavalik
Ameerikas on kindlaks tehtud, et kõige paremini tasustatud valdkonnad on teadus, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika. Nende valdkondade naised teenivad koguni 33 protsenti rohkem kui teistes valdkondades töötavad naised. Valge Maja andmetel on eelpool nimetatud valdkondade töötajatest aga vaid 24 protsenti naised. Ameerikas on kindlaks tehtud seegi, et kaks kolmandikku miinimumpalka saavatest töötajatest on naissoost.
2. Töötunnid
See, kui palju aega sa oma tööle pühendad, mõjutab seda, kui palju sa vastu saad. Ajakiri Business Insider kirjutas, et mehed teevad nädalas keskmiselt 6 tundi rohkem tööd kui naised. Mehed töötavad tõenäolisemalt ka nädalavahetustel. See statistika pole eriti üllatav, kui arvestada, et suur hulk naisi töötab poole kohaga. Kui ärge arvake, et see on naiste enda valik: üks naine viiest on tunnistanud, et töötab osakoormusega, sest pole leidnud täiskoormusega tööd.
3. Haridus
USAs on kindlaks tehtud, et naised moodustavad suurema osa kõrgharitud elanikkonnast. 2012. aasta andmetel võib öelda, et bakalaureuseõppes oli 56,9 protsenti lõpetajatest naised, magistriõppes 59,6 protsenti ja doktoriõppes 51,1 protsenti. Naiste haridustaseme tõus on Ameerikas vähendanud palgalõhet peaaegu 7 protsenti.
4. Emadus
Palgalõhe kujunemises mängib olulist rolli ka see, et naisi peetakse peamisteks laste eest hoolitsejateks. Näiteks on kindlaks tehtud, et kui ema veedab iga päev lapsega keskmiselt 1 tunni ja 43 minutit, siis isade puhul piirdub koosveedetud aeg 1 tunniga.
5. Töötingimused
Mehed töötavad tõenäolisemalt kohtadel, mis nõuavad rohkem julgust ja võivad ohtlikumad olla (ehitus, rauatööd, pikamaasõidud rekkaga, tööstusmasinate parandus jne). Mehed töötavad tõenäolisemalt ka kohtades, mis on vähem populaarsed, näiteks väiksema asustusega paigad või lihtsalt ebamugavad töökohad (lärmakal ehitusplatsil töötamine, kui väljas on 25 plusskraadi). Taoliste ebapopulaarsete tööde tegemine võib aga palganumbrit tõsta. Ameerika näitel võib aga öelda, et need naised, kes töötavad näiteks ehitusvaldkonnas, ei jää palganumbri poolest meestele oluliselt alla.
6. Läbirääkimised
Kui tahad midagi, pead oskama seda küsida. Kui teemaks on palk, siis ei julge paljud naised kahjuks suuremat palka küsida. Mehed küsivad palgatõusu ja ametikõrgendust 85 protsenti suurema tõenäosusega kui naised. Isegi kui naised võtavad julguse kokku ja küsivad palgatõusu, jääb nende küsitav summa meeste omale alla, see tähendab, et naised on tagasihoidlikumad oma nõudmistes.
Naine»Karjäär
Toimetaja:
Naine24
Silja Lättemäe
Esimesest juulist peavad kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud registreerima oma töötajad maksu- ja tolliameti töötamise registris, kuhu kogutakse info kõigi tööd tegevate inimeste kohta.
Kuigi uus töötamise register avaneb alles esimesest juulist, on see vallandanud tööandjate seas paraja segaduse. Sest registreerida tuleb kõik, kel töökäed liiguvad, olgu siis töö alaline, ajutine või hoopis vabatahtlik ja tasuta – pealegi tuleb tööinimene registrisse kanda enne tööle asumist.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Valitsus algatas tänasel istungil sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu eesmärk on toetada tööealiste inimeste tööhõives püsimist, ennetada tööturult eemalejäämist ja püsiva töövõimekaotuse tekkimist, pakkudes tervisekahjustusega inimestele kompleksset abi tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre.
Terviklik lähenemine tähendab, et töövõime reformiga loodava töövõime hindamise süsteemi alusel toetatakse inimesele sobiva rehabilitatsiooni pakkumist: kas töölesaamist või töötamise jätkamist toetava tööturu- või igapäevaelu toetava sotsiaalteenusena ning inimese vajadusele vastava abivahendi võimaldamist.
Eelnõuga muudetakse senist üksnes sotsiaalhoolekande seaduses sotsiaalteenusena sätestatud rehabilitatsiooniteenuse ja abivahendite korraldust. Inimestel on edaspidi võimalik vabalt valida teenuse osutajat ning hüvitis teenuse kasutamise eest makstakse otse teenuseosutajale.
Inimese igapäevast toimetulekut toetavat sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust võimaldatakse edaspidi sotsiaalkindlustusameti kaudu isikutele, kes ei ole tööealised, samuti neile, kellel on reformi tulemusena loodud töövõime hindamise süsteemis tuvastatud töövõime täielik puudumine. Tööealistele isikutele, kelle töövõime on küll vähenenud, kuid kellel ei ole tuvastatud töövõime puudumist, osutatakse edaspidi uut tööle saamist või tööl püsimist toetavat tööalase rehabilitatsiooni teenust Eesti Töötukassa kaudu. Tööalase rehabilitatsiooni teenust on õigus saada ka puudega isikutel juhul, kui neil ei ole määratud töövõime puudumist ning enne käesoleva reformi läbiviimist kehtinud alustel tuvastatud püsivalt töövõimetutel inimestel. Osalise töövõimega isikutel, vanuses 16 aastat kuni vanaduspensioniiga, on õigus saada tööalase rehabilitatsiooni teenust kui nad pöörduvad töötukassasse, kus tuvastatakse isiku teenuse vajadus.
Muudatused rehabilitatsiooni teenuste osutamisel hõlmavad ka teenuse korralduslikku külge. Eelnõu kohaselt selgitab isiku rehabilitatsioonivajaduse välja teenuse korraldamise eest vastutav asutus. Kui isik vajab rehabilitatsiooni ning on suunatud teenust saama, valib ta oma vajadusele vastava teenuse osutaja ise. Sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa võtavad inimeselt üle talle osutatud teenuse eest tasu maksmise kohustuse, kuid ei osale ise aktiivselt teenuse korraldamises või osutamises.
Eelnõu jõustub 1. juulil 2015, samaaegselt töövõimetoetuse seaduse eelnõuga.
Page 1024 of 1608
