Articles
Villu Zirnask
Ettevõtja Indrek Neivelt selgitab oma ettepanekut, et Eesti ettevõtjad võiksid miinimumpalga tõsta 1000 euroni.
Kas on õige võtta sinu ettepaneku loogika kokku järgmiselt: paljud Eesti ettevõtted on muutunud liiga mugavaks ja miinimumpalga tõstmine 1000 eurole viiks nad mugavustsoonist välja ja paneks otsima võimalusi töötajatele kõrgema palga maksmiseks?
Ettepaneku loogika on selles, et kui ettevõtjal on mingi ressurss liiga odavalt käes, siis ta raiskab seda. Me oleme juba üle 20 aasta olnud rahvusvahelisel turul. Kuidas on võimalik, et endiselt saab siin töötajatele 300–400 eurot palka maksta – mitu korda vähem kui Skandinaavia maades? Ma saaks aru, kui makstaks 70% Soome tasemest või, olgu peale, poole vähem. Aga ikka veel mitu korda vähem maksmine näitab, et midagi on valesti.
Loe edasi, kuidas ikkagi jõuda tuhande euro suuruse miinimumpalgani ja kas Indrek Neiveltiga seotud ettevõtetes makstakse töötajatele palka üle tuhande euro.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Miinimumpalga tõstmisel 1000 euroni, mida soovitas teha pankur ja ettevõtja Indrek Neivelt, pole majanduslikku sisu, ning hoopis otstarbekam oleks tõsta maksuvaba miinimumi, vahendab ERR uudisteportaal riigikogu liikme, endise rahandusministri Aivar Sõerdi (Reformierakond) seisukohta.
Pankur ja ettevõtja Indrek Neivelt rääkis eelmisel nädalal ETV saates «Terevisioon», et miinimumpalka kümne euro kaupa tõstes ei saavuta Eesti midagi ning see vaid süvendab meie probleeme, sealhulgas rahvastiku kadu. Seepärast arvab ta, et 2018. aastaks peaks miinimumpalk olema 1000 eurot.
Sõerdi sõnul pole põhiteema miinimumpalk, vaid üldine palgatõus. Ta ütles, et palgad kasvavad küll 6-7% aastas, kuid tõi näiteks hotellinduse madalad palgad (toitlustus- ja majutussektori keskmine brutopalk 2012. aastal oli 577 eurot).. Kui seal kasvaksid palgad isegi 10% aastas, ei jõutaks seal 2018. aastaks ka keskmise palgana soovitud 1000 euroni kuus.
E24Ȁriuudised
Toimetaja:
E24
Tööinspektsioon tuletab suvistele töötajatele meelde, et tööandjatel ei ole õigust proovipäevadel nõuda tasuta töö tegemist.
Kui töötaja lubatakse proovipäeval tegema tööd ja täitma konkreetseid tööülesandeid, näiteks teenindama kliente kaupluse kassas või panema müügisaalis riiulitesse kaupa, on tegemist tööga, mida tehakse üksnes tasu eest.
Juhul kui minnakse proovipäevale ainult vaatlema oma tulevast töökohta ning -ülesandeid ning reaalset tööd ei tehta ei ole vaja seda tasustada, rõhutab tööinspektsioon.
Töölepingu seaduses puudub proovipäeva mõiste kui seesugune. Töölepingu seadus sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töö eest tuleb alati maksta tasu. Kui tööandja pakub tööd proovipäevadega, tuleks enne tööle asumist huvi tunda, kas nendel päevadel tehtud töö eest tasu makstakse. Kui töötaja ja tööandja vahel tekib lahkarvamus proovipäevade eest tasu maksmises, on töötajal õigus pöörduda töötasu nõudega töövaidlusorganisse.
Proovipäev ja proovitöö
Proovitöö on töötukassa pakutav teenus, mis kestab ühe päeva. Proovitöö annab võimaluse pakutaval töökohal töötamine järele proovida ning tööandjale enne töölepingu sõlmimist kinnituse, et tööle soovija on sobiv. Proovitöö korraldamise eeldus on, et tööandja otsib vabale töökohale töötajat töötukassa kaudu.
Praktikas levinud nn tasuta proovipäevad võivad tunduda esialgu mõlemale poolele kasulikud, kuid tegemist võib olla tasuta tööjõu ärakasutamisele suunatud ärimudeliga.
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli tänavu esimeses kvartalis 7200 vaba ametikohta, teatas statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 13 protsenti ja võrreldes 2013. aasta esimese kvartaliga 3 protsenti.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus (hõivatud ja vabad ametikohad kokku) oli 2014. aasta I kvartalis 1,3 protsenti.
Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli muudes teenindavates tegevustes (3,3 protsenti) ja kõige madalam kinnisvaraalases tegevuses (0,04 protsenti). Muude teenindavate tegevuste alla kuuluvad pesumajad, keemiline puhastus, iluteenindus, arvutite ning tarbeesemete parandus jne.
Ametikohtade koguarvus oli kõige suurem töötleva tööstuse ametikohtade osatähtsus (19 protsenti), samas kui muude teenindavate tegevuste ametikohtade osatähtsus oli vaid 1 protsenti.
Kõige rohkem lisandus vabasid ametikohti majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kus vabu ametikohti oli 2013. aasta I kvartaliga võrreldes 2,4 korda rohkem.
Asukoha järgi vaadates asus 66 protsenti vabadest ja 55 protsenti hõivatud ametikohtadest Harju maakonnas (sealhulgas Tallinn). Vabade ametikohtade määr oli samuti kõige kõrgem Harju maakonnas (1,6 protsenti) ning kõige madalam Hiiu maakonnas (0,04 protsenti).
Vabadest ametikohtadest 24 protsenti oli avalikus ja 76 protsenti erasektoris. Avalikus sektoris oli vabade ametikohtade määr 1,2 protsenti ja erasektoris 1,4 protsenti. Avalikku sektorisse kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.
E24Ȁriuudised
Toimetaja:
Merike Teder
Raivo Feldmann metsamees
Mõneti ootamatult peetakse töölevõtmiseks liiga vanaks potentsiaalseid uusi töötajaid, kellel elu- aastaid üle viiekümne.
Personalispetsialistide ja ettevõtete juhtide arvamused vanemaealiste tööotsijate vähesest õppimis- ja töövõimest või nigelatest oskustest on pehmelt öeldes asjatundmatud.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Page 1027 of 1608
