Articles
Sirje Niitra
Need töötajad, kes on suutnud oma koduse elu tööga paremini ühitada, on õnnelikumad ja motiveeritumad. Seda tõsiasja on hakanud üha enam mõistma ka tööandjad, kes mõtlevad välja uusi nippe tasakaalu leidmiseks inimeste töö ja pereelu vahel.
Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt:
http://majandus24.postimees.ee/2820612/tooandjad-vaartustavad-uha-enam-pereelu
Delfi Rahva hääl
Suvi on lähenemas ja seega ka puhkused, kuid seoses sellega on ka oht, et puhkus laastab meid rahaliselt totaalselt.
Sellega seoses on veider, et puhkusele minejale makstavat raha nimetatakse puhkuserahaks, kuna tegelikult on see sulaselge avanss ehk ettemaks järgmise kuu arvelt. See ei ole ju raha, mida töötaja saab puhkuseks, et tundku mõnu oma vabast ajast, vaid see on juba järgmise kuu palgaraha.
Kui töötaja läheb näiteks kuuks ajaks puhkusele, saab ta lisaks palgale ka „puhkuseraha” ehk n-ö kahekordse palga. Kui selline „õnn” sülle sajab, kipuvad inimesed tihti rohkem kulutama, unustades, et järgmine kuu nad ju palka ei saa. Tegelikult on see ju üpris nukker olukord, kuna inimene on teinud tööd, saanud nüüd kauaoodatud puhkuse, kuid puhkuseks kulutatav raha pole mingi preemia, vaid tema enda teenitud palk. Puhkus tähendab küll seda, et tööl ei pea käima, seega on tegemis palgaga puhkusega, aga ikkagi ei ole see mingi preemia, kuna raha tuleb järgmise kuu arvelt.
Veel nukram on tulla kuuajaselt puhkuselt tagasi, kui kogu raha on laiaks löödud. Kohati tundub see pisut ebaõiglasena, kuna kõik teised saavad palgapäeval palka, aga sina ei saa. Mida siis kuu aega teha, võtta SMS-laen või?
Tegelikult võiks Eestis olla hoopis nii, et puhkuseraha võiks tööandja maksta töötajale välja preemiaks. Pole vaja neid tobedaid jõulupidusid ja imalaid bände või neid suvepäevasid, kus kõik naguniigi end täis joovad ja tõenäoliselt neid pärast eriti ei mäleta. Iga töötaja saaks seda preemiat kasutada oma äranägemise järgi ja endale meelepärase meelelahutuse peale.
Jah, kindlasti süüdistavad nüüd majandusinimesed ja firmajuhid mind kommunismis ja sotsialismis, sest tõenäoliselt on tegemist sulaselge laristamisega. Firmade kasumid on ju rasked tulema ja tootlikkus töötaja kohta pole nii kõrge, et sellise lõbu peale mõelda. Kuid siiski, see oleks ilus tava ning peegeldaks ehtsat puhkust, mille iga töötaja tegelikult ära teeninud on.
«Meie asutuse peakontor asub Tallinnas ja seal toimuvad koolitused. Minu töökoht ei ole Tallinnas. Töötan graafiku alusel summeeritud tööajaga. Koolitusele edasi-tagasi sõiduks kulub kokku ligi neli tundi. Tavaliselt on koolituse pikkuseks neli töötundi ja nii läheb ka graafikusse kirja. Kas nii on õige?» küsib lugeja.
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.
Jah-ei vastust olemasolevate andmete põhjal ei saa anda. Reeglina ei lähe sõit tööle ja töölt koju arvesse tööajana. Samamoodi tuleks üldjuhul vaadelda ka koolitusele sõitu. Teiselt poolt tuleks aga arvestada Teie tavapärast töölejõudmise aega ning hinnata ajalist proportsiooni, kui palju kulub Teil koolitusel käimiseks rohkem isiklikku aega?
Kõigi asjaolude lõplikuks hindamiseks tuleks tutvuda Teie töölepinguga ja kui on siis ka tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglitega.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Tarbija24
Kelli Seiton
Tööandjad ei tea, kuidas töötajatega käituda, ja kipuvad selgituste andmise asemel karistama.
Äsja Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös leidis Greete Kempel, et tööandjate hoiakute ja selle vahel, kuidas töötajad käituvad sotsiaalvõrgustikes, on suured käärid. Kuigi enamik pole töötajatega rääkinud, millist infot näiteks Facebookis või Instagramis jagada võib, on juhtumeid, kus töötajat sotsiaalmeedias avaldatu tõttu kas noomitakse või ta lausa vallandatakse. 12 organisatsiooni esindajatega tehtud intervjuudest selgus ka see, kuidas muutus tööandjate arusaam töötaja privaatsusest. Kempel selgitas, et töötaja sotsiaalvõrgustike kanalite jälgimist pidasid kõik tööandjad ebaeetiliseks ja ainult ühes organisatsioonis pidid keskastme juhid töötajate tegevusi online-kanalites jälgima. „Aga töövestlusel oli taustakontroll lausa loomulik asi ja kõik ütlesid, et vaatavad, mida inimesed internetis jagavad,” märkis Kempel.
Loe edasi, mida võiks tööandja teha, et sotsiaalmeedia kanalites võimalikke konflikte töötajatega ära hoida.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Poeketid tunnistavad, et kui muidu on klienditeenindaja ameti kehva maine tõttu inimesi raske leida, siis suveks on töölesoovijaid palju. Kaupluses tahavad siis töötada nii õpilased kui ka õpetajad.
Nii nagu igal suvel, värbab ABC Supermarkets tänavugi töötajaid Solarise toidupoodi ja Comarketitesse. Ettevõtte juhatuse liikme Andrus Põllu sõnul on nende keskmine suvetöötaja innukas gümnasist, värskelt keskhariduse kättesaanu või ülikooli esmakursuslane.
Üks neist on 19-aastane Merilin Heinlaid, kes lõpetab praegu gümnaasiumi. Eelmisel suvel pani ta end proovile Solarise toidupoes ning see kogemus innustas teda klienditeenindajaks kandideerima tänavugi. Mullu valiti Heinlaid koguni kaupluse kuu parimaks töötajaks.
Sel suvel töötab ta osakoormusega Comarketis. «Mulle tundus, et see on hea võimalus töökogemuse saamiseks ja taskuraha teenimiseks,» põhjendas neiu oma valikut.
ABC Supermarkets pakkus Tallinnas ja selle lähiümbruses suveks tööd 20 inimesele, kes leiti nii oma töötajate kui ka avaliku reklaami kaudu.
Põllu hinnangul on klienditeenindaja amet noortele hea proovikivi ja võimalus saada esimesi töökogemusi. «Meil on palju ka neid, kes on just suvetöö kaudu leidnud endale selle, mida nad teha armastavad.»
Ettevõte maksab suvetöötajatele sõltuvalt ametikohast 460–620 eurot brutopalka kuus. «Mida laiapõhjalisemaid ülesandeid on noor valmis tegema, seda suuremat töötunnitasu saame maksta,» nentis Põld.
Suveabilisi palkavad innukalt ka teised poeketid. Rimi Eesti ootab suveks tööle ligi sada inimest. Paljudesse poodidesse on töötajad ka juba leitud.
Soovija leiab ise tee
Rimi Eesti alustas äsja ka suure värbamiskampaaniaga, et leida oma ridadesse ambitsioonikaid noori pikemaks ajaks. Värbamiskampaania klipis meelitatakse soodsamate spordi- ja terviseteenustega, tasuta vene- ja ingliskeelse õppega ning tublimatele lubatakse ülikooli stipendiumit. Suvetöötajad neist soodustustest paraku osa ei saa.
«Kuna me maksame iga sellise soodustuse pealt erisoodustuse maksu, siis tahame, et inimesel oleks meie juures tulevikku,» rääkis Rimi pressiesindaja Katrin Bats, kes pidas loomulikuks, et neist saavad osa katseaja läbinud töötajad.
Palka saavad Rimi suvetöötajad sama palju kui põhitöötajadki, kuid palga suurust pressiesindaja Katrin Bats siiski ei avaldanud. «Kindlasti ei ole meil väiksem palk kui teistes kauplustes.»
Selveri avalike suhete juhi Annika Vilu sõnul on suveabilisi lihtsam leida kui pikaajalisi töötajaid. «Seejuures ei kandideeri suveks tööle pelgalt õpilased, vaid ka näiteks õpetajad, kellel on pikk suvepuhkus ja soov lisaraha teenida,» möönis ta.
Eraldi kampaaniat Selver suvetööliste leidmiseks ei tee. «Enamasti leiavad noored meid ise üles,» märkis Vilu. «On ka selliseid abilisi, kes tulevad igal suvel tagasi ja nii juba aastaid.»
Teenindajate brutokuupalk jääb Selveris vahemikku 500–600 eurot, sõltuvalt kogemusest ja panusest. Sportimisvõimalustest, massaažidest ja muudest hüvedest saavad suvetöötajad samuti osa.
Niisamuti laienevad kõik soodustused Prisma ja Maxima suveabilistele. Maxima pakub suveajaks täisealistele noortele Tallinnas ja Pärnus lisaks tasuta majutust ning vajadusel kompenseerib sõidukulu.
«Huvi suvise töövõimaluse vastu on suur, meile on juba tänaseks laekunud mitusada sooviavaldust,» märkis Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe. «Paljud noored hindavad võimalust teha oma esimesed sammud tööjõuturul just suveperioodil paindliku graafiku alusel.»
Saalitöötaja saab Maximas 500–600-eurost brutokuupalka, Lehtmäe sõnul võib kassatöötaja hea teeninduse eest saada lisaks preemiat ja muid lisatasusid. «Töötasud on väga erinevad, sõltudes näiteks ametikohast ning vastavalt seadusele võimaldatud töötatud töötundide arvust,» selgitas ta.
Samasugust palka, 475–645 eurot kuus, maksab ka Prisma Peremarket, kes ootab suveks tööle umbes 45 inimest. Praeguseks on täidetud enam kui pooled kohad.
Tarbija24»Töö
Autor:
Piret Lakson
Page 1028 of 1608
