Articles
Katre Pilvinski
Tarkvaraarenduse sektor on suurenenud ja kui vaadata tööjõusurvet, on tööd palju ja tuleb üha juurde, märkis Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu juht Jüri Jõema.
„Üldiselt on tarkvarasektor kasvanud. Vaadates majanduskriisi olukorda, siis sektor on sellest hästi välja tulnud,” nentis Jõema. Tema sõnul on tarkvaraarendajate töö efektiivsus kasvanud ja tarkvaraarendajate palgakasv olnud viimastel aastatel infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni (IKT) sektori kiireim. „Eriti suur oli palgasurve eelmisel aastal,” sõnas ta.
Siiski on tunda ka survet sektori edasiseks kasvamiseks. „Kui vaadata tööjõusurvet, on tööd tegelikult palju ja tuleb üha juurde, eriti kui ka uued Euroopa Liidu tõukefondid lahti lähevad. Inimesi on väga palju vaja – 2020. aastani 6000–17 000. Tööjõu värbamiseks kavatsetakse kasutada eri meetmeid: tasemekoolitust, ümberõppeid, välismaa tippspetsialistide palkamist väga kõrgel tasemel või siis välismaalaste kasutamist välismaal,” rääkis Jõema.
Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori finantsaruannete analüüsi järgi kasvas sektori müügitulu 2009.–2012. aastal kaks korda, olles 2012. aastal 3,3 miljardit eurot. Eesti IKT-sektori eksport suurenes samal ajal viis korda ja eksporditulu osakaal kogu IKT-sektori müügitulus 23%-lt 64%-le. Tarkvaraettevõtete kasumlikkus kasvas 13%-lt 18%-le.
Üks kuni üheksa töötajat
IKT-sektori kiireim müügitulu suurenemine on viimastel aastatel tulnud ühe kuni üheksa töötajaga tarkvaraettevõtetest.
Liit on oma visioonis püstitanud eesmärgi kahekordistada 2020. aastaks infotehnoloogiasektori töötajate arv ja saavutada maailmas usaldusväärsete infoühiskonnateenuste kasutamise vallas juhtpositsioon. Riigi tasandil nähakse suurimat kasvupotentsiaali tarkvara valdkonnas.
Lugeja küsib:
Olen kavandanud puhkuse selleks ajaks, kui minu nelja-aastasel lapsel on lasteaias kollektiivpuhkus. Tööandja teavitas mind, et mul ei ole õigust saada puhkust kuu aega järjest, ja kuna kolleeg on need kuupäevad esimesena kirja pannud, siis mina temaga samal ajal puhata ei tohi.
Väidetavalt ei ole kõrghooajal (suvel) ühelgi töötajal võimalik saada puhkust rohkem kui kaks nädalat. See nõue pidavat ka ettevõtte töösisekorraeeskirjades olema.
Vastab Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 5 sätestab, et põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Seega tööandja ühepoolselt teie puhkust osadeks jaotada ei saa.
Vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last, on õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal. Tööandja peab arvestama puhkusesoove, mis tulevad TLSi § 69 lõikes 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades.
Seega on teil õigus kindlaks jääda oma soovile võtta puhkust ühes osas ja endale sobival ajal, kuna kasvatate väikest last.
«Kas alaealine saab luua nö minifirma. Plaan oleks hakata müüma masinajäätist, kuid lugesin, et selleks peab kohalikult omavalitsuselt taotlema kaubandustegevuse loa. Kas alaealisel on selleks voli ja kas ta peab selleks omama ka firmat, kui tegu oleks ainult lühiajalise kaubandusega, ehk siis ainult suvel ja üritustel? Lühidalt, kas mina, 16-aastane isik saan hakata müüma masinjäätist, olles ka ise enda ülemus?» küsib algaja ettevõtja.
Vastab Vello Vallaste büroost Vallaste ja Partnerid.
Eesti on vaba maa ja keegi ei pea kauplemiseks kelleltki luba küsima. Küll tuleb andmed kauplemise kohta kanda majandustegevuse registrisse ja järgida konkreetset äri reguleerivat seadusandlust. Registrisse kandmiseks esitab ettevõtja taotluse kohalikule omavalitsusele, kellel praktiliselt pole võimalik registreerimisest hoiduda. Alla 18-aastane (kuid vähemalt 7-aastane) inimene võib iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid oma seadusliku esindaja (lapsevanema) eelneval nõusolekul või hilisemal heakskiidul.
Tehingud on kehtivad ka siis, kui need tehti vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Seega, kui vanemad lubavad, siis võib ettevõtlusega tegeleda, sh jäätist müüa iga alaealine. Kuna jäätise valmistamise ja müügiga kaasnevad kulud, siis tasub registreerida end äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjana. See võimaldab enne tulumaksu arvestamist müügitulust kantud kulud maha arvata.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Tööandja küsis küll meilt puhkusesoove, aga nüüd pani välja puhkuste ajakava, millest nähtub, et meie soovidega on arvestatud osaliselt – soovitud ajal on antud puhkust vaid kaks nädalat ja ülejäänud puhkuseosa antakse kas kevadel või sügisel. Mina ei ole küll isik, kes võiks valida puhkuse toimumise aega, kuid ma pole andnud tööandjale nõusolekut puhkuse poolitamiseks. Mida saan ette võtta? Kas vaidluse lahendab töövaidluskomisjon? küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom.
Töölepingu seaduse kohaselt koostab tööandja puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta ning puhkuste toimumise aegade määramisel tuleb arvesse võtta töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega.
Puhkuse jagamine osadeks saab toimuda poolte kokkuleppel tingimusel, et vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks peab olema 14 kalendripäeva ning tööandjal on õigus keelduda puhkuse andmisest lühemate kui 7-päevaste osadena. Vaidluste ärahoidmiseks tuleks kokkulepe puhkuse osadeks jagamise kohta sõlmida kirjalikult ja iga kalendriaasta kohta eraldi.
Kui tööandja poolt puhkusegraafikus määratud puhkuse kasutamise variant ei ole töötajale sobiv ega põhine poolte kokkuleppel, on taoline puhkusegraafik töötaja suhtes tühine. Töötajal on vaja soovitavalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada tööandjat, et ta ei ole andnud nõusolekut puhkuse osadeks jagamisega ega nõustu vastava jaotusega puhkuse ajakavas. Kui pooled siiski ei saavuta kokkulepet puhkuse ositi kasutamise kohta, tekib töötajal õigus ise määratleda puhkuse aeg terves ulatuses. Tuginedes töölepingu seadusele teavitab töötaja oma puhkuse kasutamise soovist tööandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 14 kalendripäeva ette ning tal on õigus jääda puhkusele.
Puhkuse ajakava muutmise nõudega töövaidluskomisjoni pöörduda ei saa, sest puhkuse kavandamise õigus on töösuhte pooltel. Töövaidluskomisjon ei saa tööandja asemel tema kohustust täita.
Juhul kui töötaja kasutab oma õigust vastavalt töölepingu seadusele, ise määratledes oma puhkuse ja jäädeski puhkusele, kuid tööandja ei maksa töötajale puhkusetasu, siis puhkusetasu nõude esitamisega saab töövaidluskomisjoni pöörduda.
Helve Toomla, jurist
••Kas tööandjal on õigus kogemata rohkem makstud töötasu minult tagasi nõuda? Kui tööandja minuga töölepingu lõpetas, maksis ta mulle viimase kuu eest senisega võrreldes poole vähem palka ja põhjendas, et seni on mulle kogemata palka valesti arvestatud. Esitasin töövaidluskomisjoni maksmata töötasu nõude, mispeale esitas tööandja vastunõude ja nõuab tagasi nelja kuu jooksul ülemakstud palgaosa.
Minu töölepingus olid ka järgmised punktid:
p. 1. Töötaja on kohustatud mitte töötama Lepingu kehtivuse ajal teiste Tööandjate juures ja omama nendega lepingulisi suhteid ilma Tööandja eelneva kirjaliku loata.
p. 2. Töötaja on kohustatud mitte töötama lepingu kehtivuse ajal Tööandja konkurendi juures, mille eest Tööandja maksab eritasu.
Tööandja väidab, et eelnimetatud punktid kehtivad ka pärast töölepingu lõpetamist. Lugesin töölepinguseadusest, et tööandja peab ka peale töölepingu lõppemist maksma konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest.
Tööandjal endal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta rohkem makstud töötasu kinni pidada, kuid alusetult tasutud palga võib ta tagasi nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu, nagu tööandja tegigi.
Töölepingu seaduse (TLS) § 23 lg 2 kohaselt võib konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmida, kui seda on vaja, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.
Kui küsija töölepingusse konkurentsi osutamise keeld kirjutati, pidi tööandja talle teatavaks tegema, millised ettevõtted ja ettevõtjad ning mis alal on tööandja konkurendid, samuti selle, mida peetakse tootmis- ja ärisaladuseks. Ilma sellise teabeta ei ole töötajal ka konkurentsi osutamise keeldu.
Üldjuhul kehtib konkurentsipiirang töötamise ajal. Pärast töölepingu lõppemist võib vastavalt TLS-i § 24 konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmida üksnes juhul, kui tööandjal on selleks eelnimetatud eriline õigustatud majanduslik huvi, leping on sõlmitud kirjalikult ja sellest kinnipidamise eest makstakse igakuist mõistlikku hüvitist. Sellise lepingu saab sõlmida ainult kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.
Töötamise ajal on nii tootmis- ja ärisaladuse pidamine kui ka konkurentsi osutamisest hoidumine töötaja kohustus, mille täitmise eest tööandja ei pea eritasu maksma.
Küsijale ei ole pärast töölepingu lõppemist hüvitist makstud, seega ei kehti temale ka konkurendi juurde tööle asumise keeld.
Page 1049 of 1608
