Articles
Lugeja:
Kas tööandjal on õigus sõlmida minuga käsunduslepingut, kui tegemist on vahetustega tööga?
Vastab Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:
Alustuseks tuleb osata eristada töö tegemise tingimusi töölepingu alusel töötades ja käsunduslepingu raames käsundit täites.
Töölepingulises suhtes on töölepingu seaduse § 1 lg 1 kohaselt üheks töölepingu tunnuseks töö tegemine tööandja juhtimise ja kontrolli all.
Võlaõigusseadusega reguleeritud käsunduslepingu kohaselt kohustub aga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Erinevalt töölepingust ei kirjutata käsundisaajale täpselt ette, kuidas ta oma tööd peab tegema. Käsundisaaja ei allu käsundiandja töökorraldusele, talle ei määrata üldjuhul kindlaks ka käsundi täitmiseks vajalikku tegevuse aega, kohta ega viisi. Käsundisaaja ei allu käsundiandjale. Ta peab vaid käsundi täitma ettenähtud ajaks vastavalt kokkulepitud tingimustele. Käsundiandja ei ole huvitatud käsundi täitmise protsessi korralduse sätestamisest, vaid on huvitatud käsundi täitmise tulemustest.
Seega ei saa käsunduslepingu puhul rääkida vahetustega töötamisest, selline tööaja reguleerimine viitab selgelt töölepingulisele suhtele.
Kui olete juba sõlminud käsunduslepingu, kuid tööd tuleb teha käsundiandja juhtimise ja kontrolli all (tööaja kehtestamine, vahetuste ajakava koostamine) siis on sisuliselt tegemist töölepingulise suhtega.
Sellisel juhul on aga võimalus vaidlustada lepingu olemuse ja nõuda oma töösuhte tunnistamist töölepinguliseks suhteks.
1. jaanuari seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest. Statistikaameti andmetel moodustavad töövõimetud ligikaudu seitse protsenti Eesti kogurahvastikust ning 10 protsenti tööealistest (15–74-aastased). 2013. aastal võrreldes varasema aastaga vähenes töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi veidi.
Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega Horvaatia, järgnevad Eesti, Leedu, Island ning Norra, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik Marianne Leppik statistikablogis.
Statistikaamet analüüsis sotsiaalkindlustusameti, Eesti tööjõu-uuringu ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeid ning uuris, milline on keskmine töövõimetuspensionär või millised tingimused mõjutavad tõenäosust olla töövõimetuspensionär. Vaatlusaluseks perioodiks olid aastad 2007–2012.
Töövõimetuspensionäride arv kasvas kuni 2013. aastani Eestis iga aastaga, alates taasiseseisvumisest 1991. aastal on töövõimetute arv kahekordistunud. Enim lisandus neid kriisiaastatel. Administratiivandmed osutavad töövõimetule kui inimesele, kelle töövõime kao peamiseks põhjustajaks on lihasluukonna ja sidekoe haigused ning käitumis- ja psühhikahäireid.
Võttes appi 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed, saab selgeks, et töövõimetuspensionär on enamjaolt meesoost, kuulub vanuserühma 55–59 aastat ning elab Põlva-, Ida-Viru või Jõgeva maakonnas. Töövõimetuse määraks on enamasti kas 40% või 80%. Otseselt mitteaktiivsuse mõju nende andmete põhjal ennustada ei saa, ent mõnesid paralleele saab tõmmata töötusega üldiselt: mida kõrgem on töötuse määr, seda suurem on ka töövõimetute osatähtsus nii maakonna kui ka riigi tasandil. Maakondlikult saab veel eraldi välja tuua töövõimetuse ja töövõimetuspensionite kui peamise elatusallika seose: mida rohkem on töövõimetuid, seda enam kasutatakse töövõimetuspensioni peamise sissetulekuna. See tähendab, et suure tõenäosusega töövõimetu samal ajal kusagil ei tööta. Miks? On spekuleeritud, et töövõimetust mõõdetakse seoses inimese viimati või kõige kauem peetud ametiga. Samas ei tähenda isegi täielik töövõime kaotus seda, et inimene ei võiks mingit tööd teha. Üks tüüpilisi hirme on seotud ka tööle naasmisega: kardetakse, et kaotatakse töövõimetuspension. See arvamus on aga ekslik. Kolmas aspekt töövõimetuse ja töötuse juures on alaline eemalolek tööturult ning sellest tingitud motivatsioonipuudus.
Mida näitas Eesti tööjõu-uuringu kirjeldav statistika? Nii 2007. kui ka 2012. aasta tööjõu-uuring osutavad töövõimetute suuremale osatähtsusele Jõgeva, Ida-Viru ning Põlva maakonnas. See on kooskõlas administratiivandmetega. Töövõimetuspensionäri sugu ja vanus ei erine administratiivandmetest: töövõimetu on keskmiselt 50–59-aastane mees. Tööjõu-uuring võimaldas vaadata ka töövõimetute haridust (domineerib keskharidus) ning viimast töökohta: keskmine valimisse sattunud töövõimetu tegeles varem oskustööga (nt põllumajandus-, metsandus-, jahindus- ja kalandustöötajad, käsi- ja oskustöötajad, seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad).
Mitmekesisemaid tulemusi pakub regressioonimudelite tõlgendamine. Prognoositi, milliste tunnuste mõjul inimene töövõimetuks osutuda võiks. Nii 2007. kui 2012. aasta tulemused on paljuski sarnased. Töövõimetus nihkub vanematesse vanuserühmadesse, suurima tõenäosusega on töövõimetud 45–63-aastased. 2012. aasta puhul on näha selge trend: vanuse kasvades oht osutuda töövõimetuks suureneb ning vanusrühmi võrreldes on see oht suurem 55-aastastel ja vanematel. Ühine näitaja mõlema aasta (2007 ja 2012) puhul on haridus: keskmine töövõimetu võiks pigem omada maksimaalset põhiharidust.
Kui inimene on olnud tööturult eemal üle 10 aasta, siis suurema tõenäosusega ta jääbki töövõimetuks. Võrreldes erinevad ametirühmi, on näha, et töövõime kadu esineb rohkem lihttöölistel. Mida sellest järeldada? Keskmise töövõimetu vanus, haridus ja viimane ametikoht osutavad olukorrale, kus üheks väljapääsuks töötusest ning sellest tingitud vaesusest näib olevat töövõimetuspension. Ka on ajakirjanduses korduvalt viidatud töövõimetuspensionile kui omamoodi sotsiaal- või toimetulekutoetusele. Üks, millele analüüsi tulemused tähelepanu juhivad, on see, et väljapääsuks võiks osutuda haridus. Parem haridus tagab parema töökoha ning sellest tulenevalt kindlama seisundi tööturul. Ka viitavad tulemused mõnevõrra struktuurse tööpuuduse tagajärgedele: teatud piirkondades pole teatud ametitel enam väärtust.
Võrreldes kirjeldavat analüüsi ning regressioonimudeleid, võib väita, et tulemused väga palju ei erine ja pigem toetavad üksteist. Kui nende tulemuste põhjal iseloomustada keskmist töövõimetut, siis võiks ta olla kesk- või põhiharidusega eelpensioni eas eesti mees, kes eeldatavasti elab Jõgeva, Ida-Viru või mõnes Kagu-Eesti maakonnas. Oma viimaselt ametikohalt, kus ta tegi lihttööd, lahkus ta vigastuse või haiguse tõttu ilmselt üle 10 aasta tagasi. On selge, et selle analüüsi põhjal ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Pigem on see põgus vaade töövõimetute olukorrale, mille pinnalt saaks edaspidi põhjalikuma analüüsi teha.
«Miks võetakse turvatöötajateks vanemaealisi mehi ja naisi? Vanem mees, veel vähem vanem naine, ei jaksa ju vargale järgigi joosta! Kas turvatöötajal on ka mingi ülemine vanusepiirang?» küsib Tarbija24 lugeja.
Vastab AS G4S Eesti kommunikatsioonijuht Julia Garanža.
Vanuselist piiri ei ole ning meil on palju häid näiteid eakate inimeste tublist teovõimest. Nõudeid turvatöötajale, sh ka vanuse osas sätestab Turvaseadus.
§ 22. Turvatöötajale esitatavad nõuded:
1. Turvatöötajana võib töötada vähemalt 19-aastane põhihariduse ja turvatöötaja kvalifikatsiooniga Eesti kodanik või isik, kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud pikaajalise elaniku elamisluba, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud tasemel ning kes isiksuseomaduste, kõlbluse, kehalise ettevalmistuse ja tervise poolest on võimeline täitma turvatöötaja ülesandeid. Turvatöötaja, kes tagab korda avalikus kohas toimuval üritusel, osutab isikukaitset või raha- ja väärtpaberivedu, peab olema vähemalt 21-aastane.
2. Turvateenuseid osutav füüsilisest isikust ettevõtja, turvajuht või sisevalve juht on vähemalt 21-aastane, keskharidusega ja turvajuhi kvalifikatsiooniga Eesti kodanik, kes isiksuseomaduste, kõlbluse, kehalise ettevalmistuse ja tervise poolest on võimeline täitma turvatöötaja ülesandeid.
3. Turvatöötaja kutsesobivuse ning kehalisele ettevalmistusele ja tervisele kohaldatavad nõuded ja tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korra kehtestab siseminister.
Toimetaja:
Tarbija24
Maksu- ja tolliamet saatis täna 3691 tööandjale teavituse selle kohta, et nende poolt haigekassas kindlustatud inimestele ei ole maksuandmete põhjal tegelikkuses väljamakseid tehtud. Puudulikud andmed puudutavad 5785 kindlustatud inimest.
Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmanni selgitusel võrdles amet koostöös haigekassaga tööandjate poolt tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides esitatud isikutele tehtud väljamakseid haigekassas ravikindlustatud inimeste andmetega.
«Selle tulemusel selgus, et 3961 tööandjat on küll haigekassas isikuid kindlustanud, kuid ei ole neile väljamakseid teinud,» tõdes Reitmann ja lisas: «See võib olla tingitud vigadest raamatupidamises, aga ka sellest, et kindlustatud isikuga pole töösuhet alustatud või on jäetud töösuhte lõppemisest haigekassale teatamata.»
Analüüs viidi läbi seoses töötamise registri rakendumisega 1. juulist. Nimelt tuuakse kehtivad töötamised haigekassast üle töötamise registrisse ning alates 1. juulist tuleb registreerimist edaspidi hakata tegema maksu- ja tolliametis.
Reitmann lisas, et probleemi ulatus on tegelikkuses oluliselt suurem ja võib haigekassa hinnangul puudutada kuni 11 000 tööandjat.
«Seetõttu jätkame koostöös haigekassaga nii analüüsi kui teavitusega ka järgnevatel kuudel. On oluline, et juulist käivituv töötamise register kajastaks õigeid andmeid ja et registri kaudu ravikindlustuse saanud inimesed ka reaalselt töötavad,» rääkis Reitmann.
Maksuhaldur palub kirja saanud tööandjatel andmed esimesel võimalusel üle kontrollida ja vajadusel parandused sisse viia. Juhul, kui tööandjad eksimusi ei tuvastata, tuleb tööandjatel nende isikute kindlustuskaitse haigekassas lõpetada.
Ravikindlustuse seaduse kohaselt on tööandja kohustatud teatama haigekassale töölepingu lõppemisest 10 kalendripäeva jooksul.
Juhul, kui tööandja ei ole oma kohustusi korrektselt täitnud ning kindlustatud isikul tekkis seeläbi võimalus kasutada alusetult ravikindlustushüvitisi (raviteenused, rahalised hüvitised jm), on haigekassal õigus tekitatud kahju sisse nõuda tööandjalt.
Töötajate ravikindlustuse lõpetamise andmed saab haigekassale edastada riigiportaali kaudu.
Toimetaja:
Piret Lakson
Riin Aljas
Kolmandik haiguslehti võetakse Eestis tööstressi tõttu.
Firmadele tähendab see tohutut rahalist kahju ja inimestele edasisi terviseprobleeme.
Kõige rohkem põhjustab eestlaste tööstressi hirm töö kaotada ja pidev ülekoormus.
Novembrikuine gripihooaeg on täies hoos ja hommikusel koosolekul on kolleege tavapärase kümne asemel kuus. Ülejäänud neli on arvatavasti kodus teki all või teevad jalavanni, arvab enamik inimesi. Tegelikult on tõenäoline, et vähemalt üks neist ei suuda tööle tulla üleväsimuse või sellest kujunenud depressiooni tõttu. Arstide hinnangul ja üleeuroopaliste uuringute põhjal võetakse juba kolmandik töövõimetuslehti tööstressi tõttu ja ligi pooled töötavad eestlased tunnevad väga sageli üleväsimust (vt rohkem andmeid graafikult).
„Õhtuti ma magama ei jäänud, öösiti ärkasin üles ja mõtlesin, et olen sisse maganud, ehkki kell näitas pool kolm, hommikul ärkasin juba kell kuus. Tööl olin väsinud, vihkasin oma kliente, ülemust ja iseennast. Lõpuks ei suutnud ma enam hommikul voodist tõusta, et tööle minna,” rääkis veel aasta tagasi peaaegu iga päev 12 tundi töötanud finantstöötaja Kristiina (täisnimi toimetusele teada – toim). Tööd vahetada ta ei tahtnud, sest ületunnid olevat sellele ametile omased ja tegelikult talle töö meeldis.
Üsna samasugust juttu rääkisid veel neli Eesti Päevalehega vestelnud inimest, kes on tööstressi või depressiooni tõttu koju jäänud või kahel juhul nii ka tööl käinud. Kolm neist on praeguseks töökohta vahetanud, kaks töötab samamoodi edasi – samadel põhjustel, miks Kristiina.
Tegu pole erandjuhtumite, pseudoprobleemi ega lihtsalt „liiga vinguvate” inimestega, sest tööstressiga seotud terviserisk on Euroopa Liidus tööga seotud terviseprobleemidest luu- ja lihaskonna vaevuste järel teisel kohal. Peale selle põhjustab tööstress südamehaigusi, depressiooni ja ärevushäiret ning soodustab paljusid muid terviseriske.
Tööstressil on ka otsene rahaline mõju. Tööinspektsiooni ja uuringufirma Centar 2010. aastal tehtud uuringust selgub, et sajandi alguses hinnati tööstressi tingitud finantskaotuseks ligi 20 miljardit eurot aastas, praegu on need kulud mõistagi suuremad. Samuti on ilmne, et stressis töötaja töötab halvemini, mistõttu ettevõttele tehtud kahju ei piirdu üksnes koju jäädud päevadega.
Kolm faasi
Kes on need stressis inimesed? Tänaval ringi käies arvaksid vist paljud, et ka nemad, sest väsinud on kõik. Ent tööstressiga tegelevad eksperdid toonitavad, et tuleb vahet teha üldisel stressil, tööstressil, depressioonil ja lihtsalt sinisel esmaspäeval, mil enamik inimesi tahaks ülemusele kirjutada tõendi „puudus kodustel põhjustel” ja edasi magada.
TTÜ-s tööpsühholooge koolitav Mare Teichmann rõhutab, et stress ise pole veel haigus ega diagnoos, vaid organismi pingeseisund, millest paljud inimesed suudavad ka lõõgastudes välja tulla. „Teine asi on aga see, kui üleväsimus hakkab kumuleeruma. Siis vajavad nad juba välist abi, paremal juhul piisab perearstist ja erakorralise puhkuse võtmisest, halvemal juhul on aga juba tegu depressiooniga, mis vajab tõsisemat ravi ja sekkumist,” selgitas ta. Viimane variant võib tähendada püsivat või ajutist töövõimetust. Pealegi põhjustab stress ka füüsiliselt tunda andvaid valusid.
Tööstressiga on tegu juhul, kui vastumeelsus ja kurbus on seotud otseselt tööga (vt kõrvallugu). „Suhtumine töösse on pidevalt negatiivne, tuju langeb. Siis, kui minnakse tööle, on tunne, et sa ei saa oma tööga hakkama, et sa pole väärt seal olema, sind ei vajata, sa kardad oma tööst ilma jääda. Sageli on põhjuseks ka liiga ebarealistlikud ootused, mida seab töötajale tööandja, aga ka inimene ise,” kirjeldab tööstressiga tegelev Tartu ülikooli peremeditsiini professor ja perearst Ruth Kalda.
Kalda toob esile, et ehkki tööstressi on enim kõrgharidust nõudvatel töökohtadel, mida iseloomustab suur vaimne koormus, teenindussfääris, kus tuleb pidevalt inimestega suhelda, ja öistes vahetustes, sõltub väga palju ka inimese isikuomadustest ja stressitaluvusest. „Psühholoogilise stressi aluseks polegi niivõrd töökeskkond, kuivõrd meie enda hinnang sellele, kuidas end tunneme,” tõdeb ta.
Kumm on pidevalt pingul
Samades tingimustes võib ühel inimesel tekkida depressioon, teine reageerib vihaga, kolmas tunneb süüd, ent neljas näeb töös hoopiski motiveerivat väljakutset. Kalda sõnul võib mõni inimene teha palju ületunde ja pingelist tööd, ent kui ta suudab end koju jõudes täiesti välja lülitada, on kõik korras. Hulk inimesi seda aga teha ei suuda, mistõttu on üks esimesi tööstressi sümptomeid just une- ja ärevushäired.
Miks on Eestis tööstressi nii palju? Centari uuring näitab, et stressi tajumiselt on eestlased Euroopas esirinnas: stressi, läbipõlemise ja unehäirete näitajad on Eestis Euroopa jõukamate riikide keskmistest oluliselt suuremad. Osalt on asi selles, et suur osa eestlasi kardab siiani tööd kaotada ja paljudel on tööd lihtsalt liiga palju (vt graafik).
Teichmann läheb selgitustega veel konkreetsemaks. „Tööstressist räägitakse rohkem, ent tööstressi hakkab ka rohkem ilmnema: eestlased on viimase kümne aasta jooksul väga palju töötanud – palju, aga mitte produktiivselt ega targalt – ning kummipael on välja veninud ja nips kohe tulemas,” arvab ta.
Teichmanni sõnul teevad eestlased küll palju ületunde, ohverdades selleks vaba aega ja pereelu, ent tööviljakus on Euroopa mõistes ikkagi väike. Peale selle on töö halvasti organiseeritud. „Me räägime rohkem kui tegelikult ära teeme, teeme liiga palju asju üle ja ümber. Teine asi on see, et bürokraatia kasvab hüppeliselt, mistõttu produktiivsus väheneb: üha rohkem inimesi tegeleb muudkui aruannete ja koosolekutega,” nendib Teichmann.
Tööstressi leevendamisega on asi spetsialistide sõnul paremaks läinud. Inimesed tulevad probleemidega sagedamini arsti juurde ja ka tööandjad on hakanud – mõnikord iseenda kogemusest – mõistma, kui kahjulik ületöötamine on. Teichmann soovitab aga tööstressi leevendamiseks – kui tegu pole veel depressiooniga, – eelkõige kultuurilisi medikamente ja korralikku puhkust: vt kõrvallugu.
Tööstressi risk on suur, kui…
-- töötajatele esitatakse sageli võimatuid nõudmisi
-- töötaja ei saa oma tööd piisavalt mõjutada (nt määrata oma töötempot või töö tegemise viisi)
-- probleemide korral ei saa loota juhtide või kaastöötajate abile
-- töösuhted on pingelised
-- töötaja ei tea täpselt, mis on tema kohustused ja vastutus, tööülesanded on vastukäivad
-- organisatsioonis valitseb ebakindlus, kavandatavaid muudatusi ei arutata töötajatega läbi
Mis on tööstress ja kuidas seda ravida?
Sümptomid
-- Unehäired: õhtul ei tule pikalt und, kuid ärkad keset ööd mõttega, et oled tööle sisse maganud. Ka hommikul ärkad liiga vara.
-- Hakkad vihkama oma suhtluspartnerit: suhtluspartner tekitab nt arstides, õpetajates, juhtides, klienditeenindajates viha – „klient” on rumal, vastik ja segab.
-- Närvilisus ja ärritumine: inimene muutub pahuraks ja närviliseks ning kergesti ärrituvaks. Kolleeg on kümme aastat jalgu lohistanud, ent nüüd järsku hakkab see närvidele käima.
Mida siis teha?
-- Kui tegu pole veel tõsise depressiooniga, annab esmaabi tööolukorrast väljatulek ja rahunemine.
-- „Hea lahendus on kultuurilised medikamendid. Kes mida naudib: üks kuulab muusikat, teine läheb kinno ja teatrisse, kolmas läheb mere äärde ja neljas sauna – need kõik toimivad,” soovitab tööpsühholooge koolitav Mare Teichmann.
-- Puhkusel olles tuleks ka puhata. Eestlased võtavad sageli küll suvel neli nädalat puhkust, ent teevad sellest enamiku aega remonti, õhtul enne tööle tagasi minekut riputavad kardinad tagasi üles ja tõdevad, et remont on valmis.
-- „See on paratamatus, et neid töid tuleb puhkusel teha ja füüsiline töö on vahelduseks isegi mõnus, ent tegelikkuses kurnab see siiski organismi ja inimene ei puhka välja,” selgitab Teichmann. Ühe puhkusenädala soovitab ta ka talveajaks jätta.
Vaata graafikut digilehest (http://ajaleht.epl.ee/digi/2968#!p/3)!
Page 1045 of 1608
