Articles
Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine tööjõukulu tunnis varieerub märkimisväärselt, Eesti oma üheksa euroga tunnis on üks liidu väiksemaid.
Liikmesriikide tööjõkulu tunnis jääb vahemikku vahemikku 3,7 ja 40,1 eurot, Euroopa Liidu keskmine oli 2013. aastal 23,7 eurot, selgub stastikaameti blogist.
Eurostati hinnangu kohaselt olid 2013. aastal tööjõukulud tunnis kõige kõrgemad Rootsis, Taanis ja Belgias, vastavalt 40,1, 38,4 ja 38 eurot.
Eestis oli vastav näitaja üheksa, Kreekas 14,9 ja Hispaanias 21,1 eurot.
Kuigi Balti riikides olid tööjõukulu tunnis Euroopa Liidu madalamate seas, siis tööjõukulu tunnis muutus oli 2013. aasta neljandus kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kõige kõrgem just Eestis (7,2 protsenti).
Lätis oli see 5,9 protsenti, Leedus 5,7 protsenti, Bulgaarias 4,3 protsenti ja Poolas 3,9 protsenti, mis näitab palkade kiiret kasvu Balti riikides.
E24Ȁriuudised
Toimetaja:
Liina Valdre
Sotsiaalkindlustusamet arvutas 2015. aasta jaoks välja Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu ja vanemahüvitise maksimaalse suuruse. Viimatimainitu kerkib üle 7% ehk 170,7 euro võrra, kirjutab Äripäev.
Kui tänavu on ühe kalendrikuu vanemahüvitise maksimaalseks suuruseks kinnitatud 2378,25 eurot, siis järgmisel aastal on see 2548,95 eurot. Tegu on viimaste aastate suurima tõusuga. 2013. aastal oli vanemahüvitise maksimaalne suurus ühes kuus 2234,19 eurot, 2012. aastal 2143,41 eurot ja 2011. aastal 2157 eurot.
Loe pikemalt Äripäevast
http://www.aripaev.ee/article/2014/4/21/maksimaalne-vanemahuvitis-teeb-suure-tousu.
Ka sel aastal võimaldab töötukassa koos Teeme Ära 2014 talgupäevaga registreeritud töötutel (v.a täiskoormusega õppes õppivatel, sh akadeemilisel puhkusel viibivatel töötutel) osaleda talgutööl ning toetab osalejaid sõidu- ja majutustoetuse maksmisega.
Töötukassa peaspetsialisti Kati Kadaka sõnul osaleb igal aastal talgutel järjest rohkem töötuid. „Kui 2011. aastal osales 33 töötut, siis 2012. aastal juba 158 ja mullu 241,“ ütles ta.
Sõidutoetuse saamiseks peab klient registreeruma talgutele veebilehel (http://www.teemeara.ee/) ning saama oma konsultandilt või printima töötukassa kodulehelt talgutöö osavõtulehe (http://www.tootukassa.ee/content/teenused/talgutood). Talgutööle saab klient end ise registreerida, vajadusel aitab teda selles töötukassa konsultant või karjääriinfo spetsialist.
Talgutöö osavõtuleht tuleb talgupäeval kindlasti kaasa võtta ning anda talgujuhile, kes lehele vajalikud andmed kannab. Osavõtulehel peab olema märgitud talgute kogunemiskoht, toimumise kuupäev ja talgujuhi nimi. Talgutel osalemist ja andmete õigsust kinnitavad nii töötu kui talgujuht osavõtulehel oma allkirjaga.
Täidetud ja allkirjastatud osavõtuleht tuleb esitada töötukassale hiljemalt 30 päeva pärast Teeme Ära 2014 talgupäeval osalemist. Sõidutoetus talgutel osalemise eest makstakse välja osavõtulehe alusel, eraldi avaldust sel aastal enam esitama ei pea.
Lisainformatsioon töötukassa infotelefonilt 15501, Skype: tootukassa
Lugeja küsib: Kui on sõlmitud tähtajaline tööleping (nt 2 kuuks), kas siis töölepingu lõppemisel tuleb hüvitada ka puhkusetasu töötatud aja eest?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 71 järgi tuleb kasutamata jäänud põhipuhkus töösuhte lõppedes rahas hüvitada. Töösuhte kestuse ajal ei ole puhkuse rahas või muudes hüvedes hüvitamine lubatud (TLS § 70 lõige 3).
Puhkuse aegumise kohta käivat regulatsiooni arvesse võttes (TLS § 68 lõige 6) kuulub hüvitamisele maksimaalselt kahe kalendriaasta jooksul väljateenitud, kuid kasutamata jäänud põhipuhkus.
Seega nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
Tarbija24 küsis lugejatelt, kas ka Eestis võiks pühade ajal piirata poodide lahtiolekuaegu. Näiteks on Soomes munadepühal poed avatud neljapäeval ja laupäeval, aga reedel ja pühapäeval on toidupoed kinni. Selgus, et enamik lugejaid on rahul praeguse korraga, kus poodi võib minna sisuliselt igal ajal.
Näiteks kirjutab tudeng, et turumajandust ei tasuks piirata, sest kui kliente on, siis võib pood kasvõi öö läbi lahti olla. Ka tõi ta välja, et just pühade ajal jõuavad Eesti inimesed palju sagedamini poodi.
Üks lugeja kirjutab, et oli Taanis mõned aastad tagasi koolitusel. Kuna vabaks saadi kella 17 paiku, siis poodi enam ei jõutud, sest supermarket oli juba kinni. «Ma arvan, et taanlased peaksid meid hulluks, et siin on poed poole ööni lahti,» kirjutas lugeja ent nentis, et see on siiski päris mugav.
Paljud lugejad tõid välja aga, et töötajad soovivad pühade ajal just ise tööl olla, kuna nähakse võimalust raha teenida.
«Need, kes töötavad pühade ajal saavad ju topelt tasu ning sellel päeval tahaksid paljud tööl olla. See on nagu hea magus moosisai!» kirjutab üks lugeja. «Eestis on niigi palgad väikesed, et topelt töötasust ei ütleks paljud ära. Seega ei tuleks küll Eestis piirata pühade ajal lahtioleku aegasid,» lisas ta.
Tööajagraafikuid koostav lugeja märkis, et neil käib tohutu võistlemine selle nimel, kes saaks töötada öösiti, nädalavahetuseti ja riiklikel pühadel. Põhjusteks ongi rahulikum tööaeg (vähem tööd) ning suuremad lisatasud. «Seega olukord pole nii hull ja masendav, nagu üritatakse näidata. Arvan, et laske inimestel ikka ise otsustada, mida nad teha tahavad ja kus käia või töötada. Jääb tunne, et probleeme tõstatavad need, kes ise sellega kokku ei puutu ja on lihtsalt kõrvaltvaatajad,» lisas lugeja.
Kokk kirjutab, et ametit õppides ta arvestas sellega, et on tähtpäevadel tihti tööl. Seda peaksid tegema ka müüjad. «Keegi pole kedagi kuhugi tööle sundinud, igaüks valib ise oma töö. Naine mul töötas Statoilis, kus tööaeg ka vahepeal öösel ja talle väga meeldis vahelduse mõttes öösel tööl olla,» kirjutas kokk. Ta lisas, et pigem töötab korraga pikas vahetuses kui käib iga päev kella 9-st 17-ni tööl.
Samas oli ka teistsuguseid arvamusi.
«Mis siin ainult toidupoodidest rääkida, Eestis on ju kõik poed pühadel lahti. Täiesti haige! See, et mõni tahab topelt tasu teenida, ei ole argument - paljud ikkagi ei taha, vaid tahavad perega koos olla, aga muud ei jää üle, kui tööl olla, kui töögraafik nii ette näeb,» kirjutas lugeja, kes leidis, et riik peaks valdkonda paremini reguleerima.
«Isegi kui toidupoed jätta avatuks, siis tuleks piirata avamisaega nii, et see tõesti oleks minimaalne. Tehnika- ja riidepoed peaks küll kinni olema! Mitte midagi ei juhtu, kui vahel harva kõik poed kinni on. Poemüüja on ka inimene!» lisas lugeja.
Teine lisas, et praegu kaotab riigipüha oma mõtte, sest sel päeval peaksid töötama vaid eriloaga asutused.
«Toetan vägagi seda, et kauplused oleksid suletud pühapäeviti ja riigipühadel. Laupäeval võiks olla suured marketid umbes kella 16-ni. See on normaalne - müüjad on ka vägagi inimesed. Eestlast on vaja ümber kasvatada, et planeerib oma poeskäigud ära varem,» kirjutas üks lugeja.
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Tiina Kaukvere
Page 1042 of 1608
