Articles
Helve Toomla, jurist
••Kas tööandja võib töölepingusse märkida lühema katseaja kui neli kuud?
Võib küll. Töölepinguseaduse § 86 lg 2 kohaselt võib töölepingus kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises.
••Tahtsin võtta viis päeva puhkust, esmaspäevast reedeni, aga tööandja ütles, et tuleb võtta seitse päeva ning arvestada sisse ka laupäev ja pühapäev. Oli tal õigus?
Jah, töölepinguseaduse § 68 lg 5 annab tööandjale õiguse keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Samas ei ole tööandjal ka keelatud lühemat puhkust anda, kui töötajal on selleks põhjendatud soov.
••Kas tööandjal on õigus keelduda andmast palgata puhkust viitega, et mul on veel kasutamata põhipuhkusepäevi?
Tasustamata puhkust antakse üldjuhul poolte kokkuleppel, st tööandja peab sellega nõus olema. Seadus ei nõua, et põhipuhkus peaks enne palgata puhkust kasutatud olema.
Agne Narusk
Seni on riiklik karjääriteenuste süsteem tegelenud valdavalt noorte ja töötutega.
Järgmisest aastast võivad töötukassa keskustesse karjäärinõustaja jutule minna ka need, kel töökoht olemas. Selle ajani on tasuta teenus mõeldud üksnes töötutele ning tööotsijatele, kel käes koondamisteade.
See pole ainus uuendus, mis peaks aitama tööinimesel elada pikka ja õnnelikku tööelu – kogu riiklik karjääriteenuste süsteem on oma huviorbiiti tõstnud need, kel töötusega probleemi parasjagu pole. Tööturg teatavasti on aga heitlik. Vähetähtis pole seegi, et inimene teeks tööd, mis talle meeldib, või püüaks selleni jõuda ning oskaks vajadusel töö- ja haridusteemalistele küsimustele vastuseid leida, põhjendas töötukassa teenusejuht Lana Randaru.
Praegu töötud ja noored
Praegu näeb riiklik karjääriteenuste süsteem laias laastus välja järgmine: töötukassa klientidega tegeleb karjäärinõustaja juhul, kui koos töötukassa konsultandiga leitakse, et see on vajalik. N-ö inimene tänavalt võib iga kell sisse astuda karjääriinfo tuppa, kus tema kasutuses on internet ja infomaterjalid. Seal saab ta otsida infot, kirjutada valmis oma CV, kandideerida töökohale, vajadusel paluda abi infospetsialistilt jne. Silmast silma konsultatsioon karjäärinõustajaga igaühe õiguste hulka veel ei kuulu.
Kuni 26-aastased huvilised saavad kõigis oma tööelu puudutavates küsimustes pöörduda tasuta maakondlikesse karjäärinõustamiskeskustesse, mis 1. septembrist hakkavad Rajaleidja keskuste nime kandma. Neile, kel vanust rohkem ja töökoht olemas, kuid sooviks tööelult enamat, sai mõne nädala eest valmis põhjalikult täiendatud Rajaleidja infoportaali täiskasvanutele mõeldud osa. Sealt on võimalik leida vastuseid nii tööseadusandlust puudutavatele küsimustele kui ka näiteks sellele, kuidas tööl terve püsida, kuidas töö kõrvalt õppimist korraldada, kust saab tööinimene tuge, kui pereprobleemid ei lase tööle pühenduda jpm. Kogu ettevõtmist koordineerib SA Innove. Küsimusele, kas kunagi saab karjäärinõu ka keskustesse kohapeale küsima tulla, vastas Innove karjääri ja nõustamisteenuste arenduskeskuse juhataja Margit Rammo, et sinnapoole jõudumööda liigutakse. Praegu suunatakse täiskasvanud pigem arvuti taha iseseisvalt infot otsima. Kogemus täiskasvanute nõustamisel on olemas: eelmisel aastal pakuti seitsme kuu jooksul tasuta karjääriinfot ja -nõustamist kutse- ja erihariduseta töötavatele täiskasvanutele Kesk-Eestis, Saaremaal, Tallinnas ja Põlvas.
Kui töötukassa pakub karjääriteenust riigi raha eest, siis SA Innove Rajaleidja projekt maakondlike keskuste ja uuenenud portaaliga toetub Euroopa Liidu tugifondide rahale. „Me ei taotle selleks vahendeid lühiajalistest projektidest. Taotlesime raha pikemast programmist, et teenuste osutamisel oleks järjepidevust ning ettevõetu ei jääks pooleli,” lubas Rammo.
Töötajad infopuuduses
Seniste maakondlike õppe- ja karjäärinõustamiskeskuste asendamine Rajaleidja keskustega on seotud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusega, millega riik võtab väikevaldade õlgadelt õppenõustamise kohustuse. Ministeeriumite kokkuleppe järgi vastutab kogu valdkonna arendamise ja koordineerimise eest nüüd haridus- ja teadusministeeriumi sihtasutus Innove.
54% tööealisest elanikkonnast ehk ligikaudu 300 000 inimest vajaks täiendavat infot õpingute või tööga seonduvate valikute kohta, näitas SA Innove karjääriteenuste süsteemi uuring 2011. aastal. Neist omakorda pooled, enamjaolt vanuses 27–35 eluaastat ja kõrgharidusega, peavad karjäärinõustamisteenuse kättesaadavust pigem keeruliseks. Uuring tõi välja sellegi, et 40% töötajatest pole oma praeguse töökohaga rahul ning vajaks muutusi.
Täiskasvanute karjääriabi
•• Portaalist Rajaleidja www.rajaleidja.ee/taiskasvanu
•• E-kursus http://karjaarinou.ee
•• Kuni 26-aastastele noortele Rajaleidja keskustes (praegustes õppe- ja karjäärinõustamiskeskustes)
•• Karjääriinfotoad töötukassa keskustes kõigile; karjäärinõustamine registreeritud töötutele ja koondamisteate saanutele
•• Heategevuslik tasuta nõustamine keerulises majanduslikus olukorras inimestele, mida teevad karjäärinõustajate ühingu liikmed Tallinnas, Tartus, Raplas, Viljandimaal, loe: www.kny.ee
•• Ülikoolide karjäärikeskused tulevastele ja praegustele tudengitele ning vilistlastele
•• Tasuline teenus personaliotsingu- ja konsultatsioonifirmadelt ning ettevõtjatest karjäärinõustajatelt (nt aaretesaar.ee, karjaaripold.ee, fontes.ee).
•• Karjääriteenused – karjääriõpe, karjääriinfo vahendamine, karjäärinõustamine.
•• Karjäär – eneseteostus, elukutsevalik, astumine tööellu, koolitustel osalemine, elukestev õpe, hobid, suhted lähedaste ja iseendaga, pensionile jäämine, tegevus pensionipõlves. Arusaam, et karjäär tähendab liikumist alt üles, on vanamoodne.
Helve Toomla, jurist
ärileht.ee
••Kas tööandja võib töölepingusse panna punkti, et ma ei tohi viie aasta jooksul rasedaks jääda? Kui jään, kas ta ütleb siis töölepingu üles?
Päris kindlasti on säärane töölepingutingimus ebaseaduslik. Tööandja selline nõue oleks riigivastane, põhiseaduse kohaselt peab ju meie riik tagama rahvuse, keele ja kultuuri säilimise. Kuidas seda teha, kui laste sündi takistatakse?!
Põhiseaduse § 27 ütleb muu hulgas, et perekond rahva püsimise ja kasvamise alusena on riigi kaitse all. Vanematel on õigus ja kohustus kaitsta oma lapsi ja nende eest hoolitseda. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Töölepingu ülesütlemine ebaseadusliku tingimuse rikkumise eest on tühine. Kui midagi sellist peaks juhtuma, tuleb küsijal kindlasti ülesütlemine vaidlustada ja teatada avalikkusele ka oma tööandja nimi, sest selline töölepingu tingimus ja ülesütlemine väärib rahva üldist hukkamõistu.
Lugeja küsib:
Töötaja läheb 24. aprillist rasedus-sünnituspuhkusele. Kas ettevõttel on õigus võtta sellest kuupäevast (haiguslehe kehtimise algusest) tööle ametlikult töötaja asendajana teine inimene või saab seda teha alles alates lapsehoolduspuhkuse algusest?
Vastab Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu:
Töölepingu seaduse § 9 lg 2 kohaselt võib ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks sõlmida tähtajalise töölepingu asendamise ajaks. Antud juhul ei ole oluline, kas asendatav on lapsehoolduspuhkusel või rasedus- ja sünnituspuhkusel või ka lihtsalt ajutiselt töövõimetuslehel.
Tööandja võib asendaja tööle lubada sellest päevast kui asendatav enam tööl ei viibi.
Tähtajalise töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku, et tööd tehakse ajutiselt sellest päevast kui asendamise vajadus reaalselt tekkis ning leping lõpeb kokkulepitud tähtaja või sündmuse saabumisel ehk antud juhul äraoleva töötaja tööle naasmisel.
Lugeja küsib:
Kui töötaja töötab 0,8 töökoormusega, siis kuidas anda talle tööd, kui kalendrikuu töötundide arv tuleb komakohaga? Näiteks on märtsis töötunde 168, kuid osalise koormuse korral (0,8) peab ta töötama 134,4 tundi.
Vastab Tööinspektsioon Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:
Töölepingu seaduse (TLS) § 43 eeldab, et täistööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas. Töötaja ja tööandja lepivad kokku tundide arvus, mis on osalise tööaja korral vähem kui eelduslikud 40 tundi. See tähendab, et kokkulepe koormuses, millest pole võimalik mõista töötundide arvu, pole arusaadav, selge ega heauskne. TLS § § 5 lg 2 ent just sellist andmete esitusviisi sätestab ja töökoormuse mõistet seetõttu ka ei tunne.
Seega lahendab nimetatud probleemi kokkulepitud tööaja seadusega kooskõlla viimine. Kuna erinevates kalendrikuudes on erinev arv töötunde, siis on mõistlik töösuhte pooltel jõuda kokkuleppele, millist töötundide arvu kokkuleppes silmas peeti. See arv peab olema alati üheselt mõistetav ja konkreetne. Näiteks pole seda ka töötundide esitamine vahemikus (20-30 tundi vms).
Töökoormuse 0,8 puhul võib olla näiteks, et poolte tahe on kokku leppida töötundide arvus 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Tööandja kohustus on TLS § 5 lg 1 p 7 järgi see töötajale kirjalikult teavitada.
Page 1046 of 1608
