Articles
Lapsevanem peaks teadma, et koolilaps tohib suvel töötada vaid poole koolivaheajast, ülejäänud aja peaks ta puhkama.
Mitu lapsevanemat on tundnud huvi, mitu päeva tohib koolilaps koolivaheajal töötada. Küsitakse sedagi, et mida teha, kui laps tuleb küsima nõusolekut töölepingu sõlmimiseks.
Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on vajalik noore enda soov ja tahe tööd teha ning seadusliku esindaja, üldjuhul ema või isa nõusolek. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 8 lõige 1 sätestab järgmist: alaealise tahteavaldus töölepingu sõlmimiseks, mis on tehtud seadusliku esindaja nõusolekuta, on tühine, välja arvatud juhul, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab.
Seadus ei reguleeri, mis vormis peab vanema antud nõusolek olema. Vanem võib oma nõusoleku anda seega suuliselt (näiteks kohtumisel tööandjaga) või kirjalikult. Nõusolekuga on võrdsustatud tehingu hilisem heakskiitmine. Selline põhimõte tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lõikest 1.
Lapsevanem võib oma nõusoleku töölepingu sõlmimiseks alaealisega anda ka tagantjärele ehk pärast noore tööleasumist.
Et kindlustada koolikohustuslikule alaealisele võimalus õppetööks välja puhata, ei tohi ta töötada rohkem kui pool oma koolivaheaja kestusest. Alaealise seaduslik esindaja ei tohi seega anda nõusolekut töötamiseks rohkem kui pooleks iga koolivaheaja (näiteks suvevaheaja) kestuseks (TLS § 8 lõige 2).
Tööleping, mis on sõlmitud alaealisega ilma tema seadusliku esindaja nõusolekuta, on tühine (TLS § 8 lõige 6). Kui aga tööandja siiski sõlmib alaealisega töölepingu ilma alaealise seadusliku esindaja nõusolekuta, on tööandja üle töösuhete järelevalvet teostaval tööinspektoril õigus lisaks ettekirjutuse tegemisele alustada tööandja suhtes väärteomenetlust ning rikkumise tuvastamisel kohaldada rahatrahvi (TLS § 115, § 119).
Lapse tulevane tööandja on tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS) § 13 lõige 1 punktist 52 kohustatud teavitama alaealist ja alla 15aastase alaealise seaduslikku esindajat (lapsevanemat) alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest. Lapsevanem peaks ennast kurssi viima tööseadustega kehtestatud kõikvõimalike piirangutega alaealiste töö osas. Teavet saab veebilehelt aadressil www.ti.ee.
Tööportaal cvkeskus.ee viis oma kasutajate seas läbi küsitluse, millest selgus, et 18 protsenti vastanutest oleks kõrgema palga nimel nõus riiki petma.
Küsitlusest, milles osales 1036 inimest üle Eesti, selgus, et kõige enam ollakse kõrgema palga nimel nõus igava tööga – koguni 21 protsenti vastanutest valiks igava ja üksluise töö, kui see oleks kõrgelt tasustatud.
«Mõneti on see ju loogiline, kindlasti on paljudki unistanud, kui tore oleks lihtsalt kontoris mitte midagi tehes istuda ja selle eest head palka saada, kuid inimesed, kes on oma elus mõnda aega nii töötanud, teavad, et tegelikult ei ole see üldse meeldiv – pikemas perspektiivis ei suudaks ka kõige vähenõudlikum töötaja teha päevast päeva igavat tööd, sest igal inimesel tekib siis, kui esmavajadused kaetud, sisimas vajadus eneseteostusele,» sõnas CV Keskuse tegevjuht Paavo Heil.
Veidi vähem, 18 protsenti vastanuist oleks nõus aga kõrgema palga nimel petma riiki ja saama kõrgema osa palgast n-ö ümbrikus. «Enne, kui töötaja nõustub osa oma palgast ümbrikus vastu võtma, peaks ta siiski mõtlema, et pikemas perspektiivis on kaotajaks just tema ise – mitmete hüvitiste ja tasude maksmisel on summa arvutamise aluseks just ametlik sissetulek,» kutsus Heil üles seadustega vastuollu minemist väga tõsiselt kaaluma. «Ning mis veelgi hullem, inimesed ei pruugi seda endile küll teadvustada, kuid tegelikkuses kaasneb ümbrikupalkade maksmisega negatiivne mõju tervele ühiskonnale – kahaneb riigi võimekus, üleüldine turvalisus ning saamata jääb terve hulk vajalikke teenuseid.»
17 protsenti vastanuist lepiks Heili sõnul kõrgema palga nimel karjäärivõimaluste puudumisega. Pideva ületöötamisega lepiks kõrgema palga nimel 6 protsenti ning halva tööõhkkonnaga 1 protsent vastanutest.
«Huvitav tõik on aga seegi, et koguni 29 protsenti vastanutest ei oleks kõrgema palga nimel nõus ühegi eelmainitud punktiga, mis näitab, et raha ei ole siiski mitte kõigile eestimaalastele peamine eesmärk,» tõi CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg küsitlusest välja ühe positiivse külje. «Samas jah, 8 protsenti vastanutest oleksid kõrge palga nimel nõus aga kõigi mainitud punktidega.»
Tammeorg lisas, et CV Keskuse sõsarportaal cvmarket.lt viis hiljuti sarnase küsitluse läbi ka Leedus ning selgus, et seal ei ole üle viiendiku vastanutest nõus ühegi punktiga ning 11 protsenti neist lepiks kõrgema palga nimel kõigega.
Toimetaja:
Liis Velsker
«Sooviksin teada, kas haiguselehe ajal võib sõita välismaale ja kuidas see mõjutab haigusraha väljamaksmist? Näiteks kui ma murdsin käeluu ja ei saa tööülesandeid täita, kas ma pean siis kodus istuma? Kuidas sellises olukorras käituda? Kas ma pean kedagi teavitama plaanist sõita võõrsile?» küsib venekeelse Postimehe lugeja Sergei.
Vastab haigekassa avalike suhete osakonna juhataja Katrin Romanenkov.
Sellise küsimuse puhul peaks patsient kindlasti konsulteerima oma raviarstiga. Juhul, kui patsiendi terviseseisund seda võimaldab ja raviarst lubab reisida, siis selleks takistusi ei ole.
Ravikindlustuse seaduse kohaselt on haigekassal õigus seada piiranguid ravikindlustushüvitise maksmisele, kui kindlustatud isik ei täida arsti või pereõe määratud ravi. Haigekassat plaanidest teavitada ei ole vaja.
Toimetaja:
Hanneli Rudi
«Elukaaslane töötab ühes riidepoes ning lepingus on tal kirjas, et tööaeg on 40 tundi nädalas, kuid uue kuu graafikus oli talle pandud üheksa tööpäeva järjest ilma puhkepäevata. Kas tööandja võib sellist asja teha? Enne üheksat tööpäeva on tal neli vabapäeva, kuid seda ta ei soovinud. Üheksa päeva järjest ilma soovi avaldamata tööd teha ei ole minu silmis küll õige,» kirjutab lugeja Jaan.
Küsimusele vastas tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala.
Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab tööandja kindlustama töötaja tööga ning punkt 4 sätestab, et tööandja kohustub töötajale tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja. TLS § 43 lõige 1 eeldab, et töötaja töötab täistööajaga 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. Sama paragrahvi lõike 2 alusel eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas.
Täistööajaga töötajale tuleb niisiis tagada kalendaarsete tööpäevade arvestuse järgi igas kalendrikuus vastava arvu töötundide ulatuses tööd. Töötaja tööaja planeerimisel tuleb kinni pidada ka töö- ja puhkeajale kehtestatud piirangutest.
Üldiseks tööaja piirmääraks koos ületunnitööga on keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Tegemist on üldise tööaja piiranguga, millest peab lähtuma nii päevaviisilise/mittesummeeritud kui summeeritud tööaja arvestusega töötamisel.
Kuigi seadus lubab töötajal ja tööandjal kokku leppida täiendavas ületunnitöö tegemises, siis absoluutne tööaja ja ületunnitöö piirang kokku on keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Viidatud tööaja piirangut ei ole lubatud ületada ka siis, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama.
Lisaks peab töötajale olema tagatud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg: 24-tunnise ajavahemiku jooksul peab töötaja saama vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega.
Seega võib eeltoodut arvesse võttes öelda, et töötamine üheksal päeval järjest ei ole kooskõlas seadusega, kuivõrd töötajale ei ole tagatud iganädalast puhkeaega ning ületatud on ka tööajale kehtestatud piirangut.
Toimetaja:
Hanneli Rudi
PRESSITEADE
TÖÖINSPEKTSIOON
19.07.2013
Alaealiste tööajale tuleb tähelepanu pöörata
Suvevaheajaks tööle võetud alaealiste puhul tuleb tähelepanu pöörata, et noori ei rakendataks liiga pikalt tööle ning tööülesanded oleksid jõukohased.
Kuigi suvevaheaeg kestab, tuleb tööandjatel meeles pidada, et alaealistele kehtivad teistsugused töö- ja puhkeaja reeglid kui täiskasvanutele. 7¬–12-aastane võib töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. 13–14-aastane või koolikohustuslik töötaja võib töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. 15-aastane, kes ei ole koolikohustuslik võib töötada 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. 16-aastane, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastane võib töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul viib Tööinspektsioon kolmandat aastat järjest läbi alaealiste töötingimuste sihtkontroll, mille käigus on juba avastatud olulisi rikkumisi. „ Näiteks avastati kontrolli käigus 17-aastane noor, kes töötas 6 päeva nädalas ja kelle tööpäeva pikkuseks oli 8 tundi. Veel markantsema näitena võib tuua toitlustusasutuses töötanud 17-aastase noore, kelle tööpäeva pikkuseks oli 11,5 tundi. Olukorra tegi hullemaks asjaolu, et tema tööpäev kestis poole kaheteistkümneni õhtul ja lisaks ei olnud talle tagatud kahte päeva puhkust nädalas.“
Alaealine ei tohi töötada kella kaheksast õhtul kuni kella kuueni hommikul. Lisaks ei tohi koolikohustuslik alaealine töötada rohkem kui pool iga koolivaheaja kestusest ning vahetult enne koolipäeva algust. Töötasu osas noortele erandeid ei ole, kehtib sama alammäär, mis täiskasvanutele, lisaks on alaealisele ette nähtud pikem, 35-päevane, põhipuhkus.
Miidla-Vanatalu sõnul on olukord alaealiste töötingimustega võrreldes eelmiste aastatega jäänud samaks. „Ettevõtted, mille puhul rikkumisi tuvastatakse on küll erinevad, aga rikkumised on aastast aastasse seotud ikka töö- ja puhkeajaga ning kirjaliku lepingu puudumisega“.
Lugupidamisega
Sander Sõõrumaa
Avalike suhete peaspetsialist
Teabeosakond
Tel 5699 2324
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Page 1082 of 1608
