Articles
Tuleva aasta jaanuarist jõustub tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus, millega muudetakse tööotsijana arveloleku tingimusi. Uuest aastast saab omastehooldaja võtta ennast tööotsijana arvele ka siis, kui valla- või linnavalitsus maksab talle hooldajatoetust.
Sotsiaaliministri sõnul on tehtud esimesed sammud selleks, et edendada omastehooldajate töö- ja pereelu ühitamist „Sotsiaalministeeriumil on kavas Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest järgmisel programmperioodil toetada ka päevahoidu, et puudega isikute hooldajad saaksid tööle minna,“ selgitas sotsiaalminister Taavi Rõivas. „Seetõttu loome hooldajatele võimaluse ennast tööotsijana arvele võtta, et nad saaksid valmistuda tööellu naasmiseks. See on kasulik inimeste majanduslikule toimetulekule, et tööealised ja -võimelised inimesed ei peaks hoolduskohustuse tõttu tööotsingutest ja töötamisest loobuma,“ lisas minister.
Tööotsijana võetakse arvele isik, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele: on ilma tööta, otsib tööd, on valmis osalema tööotsimiskava koostamisel ja seda täitma, pöörduma töötukassasse määratud ajal, olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma.
Arvestades tööealiste omastehooldajate arvu tekib võimalus end tööotsijana arvele võtta ligi 2500 toetust saaval omastehooldajal.
Seaduse muudatus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.
Jana Rosenfeld
Meediasuhete nõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 62 69 321
GSM 56 222 046
jana.rosenfeld|ä|sm.ee
Sotsiaalminister allkirjastas ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse töövõimetuslehe väljakirjutamine ning selle tööandjale ja haigekassale esitamine elektrooniliseks.
Taavi Rõivase sõnul kiirendab elektrooniline töövõimetusleht inimesele töövõimetushüvitiste laekumist. "Lisaks vähendab elektrooniline töövõimetusleht arstidel ja ämmaemandatel töövõimetuslehtede paberil väljakirjutamisega seotud kulusid, võimaldab tööandjatel vabaneda paberil töövõimetuslehtede haigekassale esitamise kohustusest ning vähendada seeläbi andmete esitamisel posti- ja ajakulu," ütles minister.
Tänu muudatustele suureneb ka töövõimetuslehtede väljakirjutamise ja haigekassale esitamise süsteemi läbipaistvus ja esitatavate andmete kvaliteet. Elektroonilise töövõimetuslehe rakendamine kaotab töövõimetuslehe võltsimise võimaluse, sest andmeid saavad haigekassale esitada vaid selleks volitatud isikud.
Töövõimetuslehe võib edaspidi välja kirjutada paberil vaid juhul, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik andmeid elektrooniliselt haigekassa ravikindlustuse andmekogusse edastada.
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Hambaarstide Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Patsientide Esindusühingule ja Eesti Patsientide Nõukojale.
Jana Rosenfeld
Meediasuhete nõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 62 69 321
GSM 56 222 046
jana.rosenfeld|ä|sm.ee
Maaleht.ee avaldas täna lugeja küsimusele eksperdi vastuse tööaja graafikute koostamist. Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu ei olnud aga selgitustega nõus ning täpsustas töölepinguseadusest tulenevalt, et tööandja peab töötajale kirjalikult teatavaks tegema, millal töötaja tööajakavaga tutvuda saab ning tööandja ei tohiks töögraafikut pidevalt muuta.
TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt peab tööandja enne töötaja tööle asumist teavitama töötajat töölepingu kirjalikus dokumendis ajast, millal töötaja täidab kokkulepitud ülesandeid (tööaeg). TLS § 47 lg 1 sätestab, et töötaja üldreeglina peab täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti.
TLS ei sätesta, kui pikalt peab töötaja oma töögraafikut ette teadma. Tulenevalt TLS § 6 lg-st 6 tuleb tööandjal teatada töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Tööajakavast teavitamine võib töötaja töölepingus olla esitatud kas otseselt või viiteliselt ettevõtte sisemistele töökorralduse reeglitele (varasemalt töösisekorraeeskirjad). Sisuliselt peab tööandja töötajale kirjalikult teatavaks tegema, millal töötaja tööajakavaga tutvuda saab.
TLS § 17 lg 2 alusel on tööandja kohustatud arvestama korralduste andmisel mõistlikult töötaja huve ja õigusi. Kui korraldus tuleneb nt ühekordsest hädavajadusest, võib tööandja muudatusi graafikus ette näha, kuid ei saa pidada õigeks tööajakava (graafiku) pidevat muutmist, asetades töötaja olukorda, kus tal puudub võimalus oma isiklikku elu planeerida.
Seega peaks töölepingus või töökorralduse reeglites töötajale teada antama, millal tööandja koostab tööajakava (graafiku) ning millal edastab ta sellise tööajakava töötajale (eelduslikult võimalikult varakult enne järgmise perioodi algust). Seadus siin konkreetseid etteteatamise tähtaegu ei sätesta kuid üldise põhimõtte kohaselt määrab tööandja kindlaks tööajakava teatavaks tegemise tingimused, arvestades sealjuures töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks ning töötaja õigust tutvuda tööajakavaga mõistliku aja jooksul enne arvestusperioodi algust.
Kui tööandja antud korraldus ei arvesta töötaja huve ja õigusi või on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega (nt pidevad graafiku muutmised, millest töötajale antakse teada tööpäevale eelneval õhtul), on see tühine ehk töötaja jaoks ei ole korraldust kunagi antud, samuti ei ole vajalik korralduse vaidlustamine ja täitmine ehk töötaja võib keelduda sellise korralduse täitmisest (TLS § 17 lg 3).
Nn "palgata puhkuse" andmine saab aga toimuda ainult poolte kokkuleppel. Tasustamata puhkuse andmist seadus ei reguleeri.
Lugeja küsib: Olen kuulnud tasulistest tervisepäevadest. Kas mingi seaduse järgi on töötajale ette nähtud tervisepäevad? Mitu tervisepäeva aastas võib üldse võtta?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Kümmekond aastat tagasi, ehk enne 1. oktoobrit 2002 kehtinud ravikindlustusseaduse §105 lõige 4 sätestas järgmist: tööandja kehtestatud korras tööandjat informeerides on kindlustatul õigus töövõimetusleheta puududa töölt tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase lapse hooldamiseks kolm päeva kalendriaastas, mille eest hüvitist ei maksta.
Seega oli töötajail varem seadusest tulenev õigus puududa aastas kolm päeva tervislikel põhjustel või perekonnaliikme hooldamiseks ilma arstitõendita. Nende päevade eest ei maksnud töötajale ei tööandja ega haigekassa. Hetkel kehtiv ravikindlustuse seadus sellist tervisepäevade võimalust töötajatele ette ei näe.
Tervisepäevade võimalus jäi alles neil töötajatel, kellel see võimalus oli kirjas kollektiivlepingus. Teisalt on mitmed tööandjad, kes tähtsustavad oma töötajate tervist, kirjutanud nn tervisepäevad töötajate töölepingutesse, kui firmasoodustuse. Taolist töölepingut omaval töötajal on seega lubatud puududa tervislikel põhjustel (näiteks kerge külmetushaigus) kuni kolm tööpäeva aastas, tema keskmine palk nende päevade eest aga säilib. Nn tervisepäevade võimaldamise oma töötajatele võib tööandja ette näha ka ettevõtte töökorralduse reeglites või töösisekorraeeskirjades.
Lugeja küsib:
Mida peaks teadma lapsevanem, kellelt tema laps tuleb küsima nõusolekut töölepingu sõlmimiseks?
Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on vajalik noore enda soov ja tahe tööd teha ning seadusliku esindaja, üldjuhul ema või isa nõusolek. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 8 lõige 1 sätestab järgmist: töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab. Seadus ei reguleeri, mis vormis vanema antud nõusolek peab olema. Vanem võib oma nõusoleku anda seega suuliselt (näiteks kohtumisel tööandjaga) või kirjalikult. Nõusolekuga on võrdsustatud tehingu hilisem heakskiitmine. Taoline põhimõte tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lõikest 1. Lapsevanem võib oma nõusoleku töölepingu sõlmimiseks alaealisega anda seega ka tagantjärele, ehk pärast noore tööle asumist.
Et kindlustada koolikohustuslikule alaealisele võimalus õppetööks välja puhata, ei tohi ta töötada rohkem kui pool oma koolivaheaja kestusest. Alaealise seaduslik esindaja ei tohi seega anda nõusolekut töötamiseks rohkem kui pooleks iga koolivaheaja (näiteks suvevaheaja) kestuseks (TLS § 8 lõige 2).
Tööleping, mis on sõlmitud alaealisega ilma tema seadusliku esindaja nõusolekuta, on tühine (TLS § 8 lõige 6). Kui aga tööandja siiski sõlmib alaealisega töölepingu ilma alaealise seadusliku esindaja nõusolekuta, on tööandja üle töösuhete järelvalvet teostaval tööinspektoril õigus lisaks ettekirjutuse tegemisele alustada tööandja suhtes väärteomenetlust ning rikkumise tuvastamisel kohaldada rahatrahvi (TLS § 115, § 119).
Lapsevanemal oleks ka hea teada, et lapse tulevane tööandja on tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS) § 13 lõige 1 punktist 52 kohustatud teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat (lapsevanemat) alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest. Ja muidugi peaks lapsevanem ennast kurssi viima tööseadustega kehtestatud kõikvõimalike piirangutega alaealiste töö osas. Teavet selles osas saab tööinspektsiooni veebilehelt aadressil: www.ti.ee.
Page 1083 of 1608
