Articles
Palgainfo agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder ütles nädala algul suuremate palgamaksjate edetabelit kommenteerides, et üldiselt ettevõtjad pelgavad palkade avalikustamist. Ametiühingute keskliit on seisukohal, et palkadest tuleks rääkida seni, kuni palgateema on Eestis tabust jälle normaalseks aruteluteemaks muutunud ning ka tegevus- ja ametialade vahel suurem õiglus jalule seatud.
„Selge ja töötajatele arusaadav palgapoliitika välistab tööandjate kardetud olukorra , et inimesed ei saa aru, miks üks või teine palk on selline nagu ta on,“ selgitab EAKL palgasekretär Kaja Toomsalu. „Tööturu osapooltel oleks vaja kiiremas korras asuda läbirääkimistele oma sektori palgalepete sõlmimiseks. Eeskujud ei ole meist kaugel – Soome tööturgu ei jõua me ära kiita, aga ka meie oma tervishoiu- ja transpordisektori kollektiivlepingud on aidanud oma valdkonna palgasüsteeme korrastada.“
Lugeja küsib: Töötajaga on sõlmitud tähtajaline tööleping lapsehoolduspuhkuse asendajana, kuid ta jääb lepingu kehtimise ajal ise rasedaks. Millal lõpeb tema tööleping ja kas rasedus ei ole takistuseks? Kas ikka siis, kui endine töötaja oma puhkuselt tagasi tööle tuleb?
VASTAB
Liis Valdmets
tööinspektsiooni tööinspektorjurist
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) paragrahv 80 sätestab töölepingu lõppemise tähtaja möödumisel. Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Seega kui töötajal on tähtajaline tööleping sõlmitud ära oleva töötaja asendamise ajaks, lõpeb tööleping asendatava töölenaasmisega.
Seadus ei kohusta pooli töölepingu lõppemisest lepingu tähtaja möödumisel teineteisele ette teatama. Töölepingu sõlmimisel on osapooled teadlikud suhte ajutisusest ning selle lõppemisest kokkulepitud tähtaja või sündmuse saabumisel.
Seetõttu ei ole põhjendatud ka tähtajalise töölepingu lõppemisel etteteatamiskohustuse kohaldamine ning selle järgimata jätmisel hüvitise maksmise kohustuse rakendamine.
Kuna TLSi § 80 puhul on tegu ette kokku lepitud töölepingu lõppemisega lepingu tähtaja möödumisel, ei tule siin kohaldamisele töölepingu lõppemise isikulised ega ajalised piirangud, mis on kohaldatavad tööandja algatusel töölepingu ülesütlemisel.
Nii näiteks ei takista töötaja rasedus, lapsehoolduspuhkusel viibimine või töötaja esindajaks olemine tema töölepingu lõppemist lepingu tähtaja möödumisel ehk TLSi § 80 lõike 1 alusel.
Statistikaameti andmetel oli 2012. aasta oktoobris naiste brutotunnitasu 24,6 protsenti madalam kui meestel. 2011. aastaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 1,8 protsendipunkti.
Naispalgatöötajate brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 4,28 eurot ning meespalgatöötajatel 5,68 eurot, teatas Statistikaamet.
Eestis oli sooline palgalõhe suurim 1994. aastal, kui naiste brutotunnitasu oli meeste omast 28,9 protsenti madalam. 2007. aasta «palgaralli» ajal tõusis palgalõhe taas 27,6 protsendini.
Riikidevahelises võrdluses arvestatakse soolist palgalõhet tegevusalade kaupa ning tegevusala palgalõhe kujuneb nii juhtide kui ka koristajate tunnitasu arvesse võttes.
2012. aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses, kus naiste brutotunnitasu oli meeste omast 43,3 protsenti madalam. Selle tegevusala sooline palgalõhe suurenes 2011. aastaga võrreldes 5,8 protsendipunkti.
Tegevusala meestöötajate arv võrreldes 2011. aastaga ei muutunud, kuid nende tunnitasu tõusis 5 protsenti. Finants- ja kindlustustegevuse naispalgatöötajate arv kasvas ligikaudu 600 võrra ning naiste tunnitasu langes 4,8 protsenti, seega lisanduvad naispalgatöötajad olid madalama palgatasemega. Mehi oli selle tegevusala palgatöötajate seas 28 protsenti.
2012. aastal oli kõige väiksem sooline palgalõhe veonduse ja laonduse tegevusalal, kus naiste brutotunnitasu oli meeste omast 2,4 protsenti madalam. Võrreldes 2011. aastaga vähenes palgalõhe 3,2 protsendipunkti.
Tegevusalade mees- ja naistöötajate brutotunnitasude tõusude ja languste ning ka soolise palgalõhe kõikumiste üks põhjus oli tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate tunnitasude tase.
Võrreldes 2011. aasta oktoobriga kasvas mees- ja naistöötajate arv vastavalt 8,0 protsenti ja 4,1 protsenti. Et mehed töötavad kõrgemalt tasustatud tegevusaladel ja sageli ka kõrgemalt tasustatud ametialadel, siis meespalgatöötajate arvu kasv on ka palgalõhet pisut suurendanud.
Toimetas: Kadri Inselberg
1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest tehakse riigieelarvest täiendavaid kohustusliku kogumispensioni (nn II pensionisamba) sissemakseid.
II pensionisamba sissemakseid tehakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu isikule, kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset ja kes kasvatab kuni kolmeaastast last.
Last kasvatavaks isikuks on lapse vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Õigus täiendavale sissemaksele tekib alates lapse sünnist ja lõpeb lapse kolmeaastaseks saamisel.
Riik maksab II sambasse 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.
Sissemakseid tehakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Korraga tehakse täiendavaid sissemakseid ühe vanema eest. Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda täiendavate sissemaksete tegemist mitmel õigustatud isikul, lepitakse kokku, kes täiendavate sissemaksete õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek.
Täiendavaid sissemakseid tehakse alates lapse sünni päevast, kui taotlus on esitatud kuue kuu jooksul. Hilisemal taotlemisel saab sissemakseid teha tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelnenud kuue kalendrikuu eest.
Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest (klienditeeninduste aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt rubriigist “Klienditeenindused” http://www.ensib.ee/klienditeenindused/) või koduleheküljelt rubriigist "Blanketid" http://www.ensib.ee/peretoetuste-ja-vanemahuvitise-blanketid/.
Toimetas: Lemmi Kann
Delfi Majandus
Eesti parimateks tööandjateks on Skype, Microsoft ja Eesti Energia. Nii ütleb uuring, mille tegi tööandja brändingu agentuur Instar EBC.
Aprillis toimunud üle-Eestiline tudengite tööandja maine uuring näitab, et kõige rohkem on üliõpilased huvitatud töötamisest Skype´s, Microsoftis ja Eesti Energias. Skype´i eelistas 61% vastanutest.
Ülekaalukalt eelistatakse töötada erasektoris – selle variandi valis 50,8 protsenti uuringus osalenutest. 33,8 protsenti valiks avaliku sektori ja 12,6 protsenti soovib olla enesele ise tööandjaks. Kolmanda sektori kasuks otsustas 2,9% vastanutest.
„Võrreldes eelmiste aastatega on noorte hulgas on suurenenud nii erasektori populaarsus tööandjana kui ka soov olla endale ise tööandjaks. Avalik sektor on endiselt populaarne, kuid noored on töökoha valikul valmis vahetama avaliku sektori poolt pakutava stabiilsuse erasektori muude hüvede vastu,“ ütles Instar EBC konsultant Kersti Vannas.
Töökoha valikul on tudengitele kõige olulisem, et töö oleks huvitav ja arendav (99,7%), organisatsioonis valitseks hea sisekliima (99,1%) ja ettevõtte juhid on kompetentsed (98,9%). „Tulemused näitavad, et noorte jaoks pole töökoha valikul oluline ainult töö sisu, vaid ka töökaaslased ja eriti juhid, kelle kompetentsus ja asjatundlikkus on muutunud aastate lõikes üha olulisemaks,“ märkis Instar EBC konsultant Kersti Vannas.
Uuringust selgus, et 47,1% tudengitest töötab õpingute kõrvalt. Neist 43,7% on teinud mitteerialast tööd, 28% erialast tööd ja ülejäänud on seotud olnud vabatahtliku tööga või olnud ajutiselt praktikal. 2013. aastal uuriti esmakordselt vastajate kogemusi tööle kandideerimisel, mida enamus pidas pigem positiivseks. Negatiivsena hindas seda 2,3% vastanutest.
Tudengitelt uuriti ka nende netopalgaootusi ning keskmine palgasoov oli 1039 eurot. Enamiku netopalga ootus jäi 641-960 euro vahele (34,5%).
Uuring tehti 12 Eesti kõrgkooli tudengite hulgas ja selles osales 2000 üliõpilast majanduse, infotehnoloogia, ehituse, humanitaar, inseneri, logistika ja teistelt bakalaureuse, magistri ja doktoriõppe erialadelt. Uuringut viiakse läbi alates 2010. aastast.
Instar EBC on tööandja brändingu agentuur, mis tegeleb tööandja maine konsultatsioonide pakkumisega Balti riikides.
Page 1101 of 1608
