Articles
Tööandjate keskliidu volikogu arutas oma korralisel koosolekul 15. mail sotsiaalministeeriumis väljatöötamisel olevat töövõimetuskindlustuse reformi ning leidis, et reformi elluviimine ja töövõime hindamise süsteemi ümberkorraldus ei tohiks suurendada tööandjate kulusid.
Reformiga on tihedalt seotud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Volikogu otsustas toetada tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise avalik-õiguslikku mudelit. Sama seisukohta on toetanud tööandjate keskliidu varasemad volikogud. Tööandjate hinnangul on erakindlustusel põhinev mudel kokkuvõttes kulukam, kuna kindlustusseltsid on kasumit taotlevad ettevõtjad.
«Erakindlustusel põhinev tööõnnetuste kindlustamise mudel ei võimalda tööandjate ega töövõtjate esindajatel kaasa rääkida kindlustuse maksemäärade kujundamisel,» märkis volikogu esimees Jüri Käo.
Sotsiaalministeerium on lubanud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise mudelit arutada reformikava hilisemas etapis, kuid keskliidu hinnangul on oluline tööandjate kindel seisukoht välja öelda võimalikul vara.
Villu Zirnask
Tänavu laekub 900-eurost ehk Eesti keskmise lähedast brutopalka saava inimese teise pensionisamba fondi iga kuu 54 eurot – 18 eurot töötaja palgast ja 36 eurot tema palgalt makstavast sotsiaalmaksust. Kui enne 15. septembrit avaldus esitada, saab 900-eurosele palgale vastava summa aastateks 2014–2017 tõsta 81 eurole. Kas tasub teise sambasse tehtavaid makseid suurendada?
Inimese netopalka vähendab selline samm 1% (ehk 900-eurose brutopalga saajal üheksa eurot kuus). Peale selle väheneb 2% summa, mis läheb esimese samba pensioniõiguse arvestusse (seda vältida ehk 3% + 6% asemel 2% + 4% juurde jääda on võimalik neil inimestel, kes omal ajal ei esitanud avaldust, et 2010. aastal maksete tegemist jätkata.
Üheksa eurot kaob näppude vahelt nii kiiresti, et vastuväide „ma ei saa seda endale lubada” enamiku inimeste puhul kindlasti ei päde. Näiteks suitsetajad (ja neid on rohkem just madalamapalgaliste seas), saavad selle raha hõlpsasti kokku hoida, ostes kuus paar pakki sigarette vähem. Või kes on tajunud, et selle aasta alguses tõusis tema netopalk 0,8%? See tõusis, sest töötaja töötuskindlustusmakse määr langes 2,8%-lt 2,0%-le. Kes ei tajunud, see tajub vaevalt ka kogumispensionimakse üheprotsendist suurenemist. Aga pensionifondi tooks maksete suurendamine kokkuvõttes 1,4 kuupalgaga võrdse summa juurde.
Teine või esimene sammas
Esimese samba pensioniõiguste väärtust, mis teise samba kasuks otsustades veidi väiksemaks jäävad, on keerulisem hinnata. Aastail 2003–2009 oli aeg, kus riiklik vanaduspension väga kiiresti kasvas – 10–20% aastas, sest kiiresti kasvasid ka palgad ja sellest tulenevalt riigi sotsiaalmaksulaekumised. Teise samba fondid ei suutnud vara kaugeltki nii kiiresti kasvatada. Aga buumi järel pensionite kiire peatus ja tänavu 1. aprillist, pärast mullust tugeva majanduskasvuga aastat, tõstis valitsus pensione 5%. Tulevaks aastaks prognoosis sotsiaalministeerium (enne hiljutist majanduskasvu aeglustumise uudist) kuueprotsendist pensioni tõusu. 5–6% ongi ilmselt see kasv, millega pikemas perspektiivis saab arvestada – mõnel aastal tuleb ka rohkem, aga mõnel jälle vähem.
Teise samba fondidest oli viimati rohkem juttu 2009.–2010. aastal, kui paljude inimeste pensioniinvesteeringud kukkusid finantskriisi ja kohaliku masu tõttu miinustesse. Järgnevatel aastatel aga on finantsvarad kallinenud ning praeguseks on kogumispensioni indeksid jõudnud enam-vähem tagasi tasemele, kus nad olid eelmise buumi tipus.
Selle eest, et aastal 2009 ei lastud inimestel isegi omast rahast makseid tavapärases mahus jätkata, võiksid paljud valitsuse peale kurjad olla, sest just tol perioodil sai varasid osta n-ö poole hinnaga. Siis, kui maksed taastati, olid varad, mida pensionifondid ostsid, juba oluliselt kallimad. Võib öelda, et neile pensionikogujatele, kes enne 2020. aastat veel pensionile ei lähe, tuleks kasuks, kui selle aasta lõpus või uue alguses leiaks aset järjekordne ülemaailmne finantskrahh, sest selle järel – aastail 2014–2017 ehk tavapärasest suuremate sissemaksete perioodil – saaksid fondijuhid investeeringuid teha soodsama hinnaga.
2008. aasta oli finantsmaailmas kole küll – räägiti lausa kapitalismi peatsest lõpust –, aga praegu paistab, et see kinnitas hoopis igivana tõe „osta siis, kui veri on tänavatel, ja müü siis, kui fanfaarid puhuvad” paikapidavust.
Rohi inflatsiooni vastu
Märtsi lõpu seisuga oli kogu teise samba sissemaksete aega arvestav kaalutud keskmine kumulatiivne tootlus 13%. Inflatsiooni ületamiseks on sellest paraku olnud vähe – praegu ei ole ükski fondiliik suutnud lüüa tarbijahinnaindeksit.
Selle vea vastu on kaks rohtu. Üks on riskantsemate, suuremat tootlust tõotavate investeeringute tegemine. Praegu on pensionifondidel lubatud aktsiatesse investeerida kuni 75%, aga miks mitte lubada fonde, mis panevad aktsiatesse 100% varast. Jutuks on olnud ka pensioniraha riskikapitalifondidesse lubamine. Kõik see ei ole siiski imerohi, sellega ei tohi liiale minna – näiteks viimase buumi ajal investeerisid fondijuhid inflatsioonist ja palgakasvust parema tootluse saavutamise nimel ka varadesse, mis ei õigustanud ootusi ja tõid hoopis kahju.
Teine rohi on pensioniks säästmise suurendamine, milleks üks väike võimalus nüüd 3% + 6% variandi valimise näol nüüd ees seisab. Levinud ettekääne selle jutu tõrjumiseks on inflatsioon, mis keskpankade rahatrükipoliitika tõttu Euroopas ja Ameerikas kohe lõkkele pidavat lööma. Ei tasu selles nii kindel olla. Näiteks Jaapan on juba 20 aastat igasuguseid võtteid proovinud, et majandust elavdada ja hinnad tõusma saada, aga on endiselt hoopis deflatsiooniga hädas. Kui euroala hinnatõus ükskord kiirenebki, siis tõenäoliselt jääb ta ikkagi ühekohalise arvuga mõõdetavaks. Sellest parema tootluse saavutamine ei ole fondijuhtide jaoks lahendamatu ülesanne.
Loe, kui palju sul on võimalik pensionifondi rohkem raha koguda, kui makset suurendad.
LHV Varahaldus juhatuse esimees Mihkel Oja
Kuna igakuiselt kõrvale pandav 6% palgast ei ole suure tõenäosusega piisav selleks, et tagada harjumispärane sissetulek pensionipõlves, tasub tõsiselt kaaluda maksete suurendamist kokku 9% peale kõigil, kes plaanivad lähiaastatel sissetulekut saada ja pensioniks kogumisse panustada. Tavaliste investeerimisvõimaluste puhul võtab korraliku tootluse teenimine üldjuhul palju aega, samas pensionifondi investeerimisel kasvavad säästud tänu riigi panusele koheselt mitu korda.
Pensionifondi kogujad, kes esitasid 2009. aastal maksete jätkamise avalduse, saavad riigilt järgnevatel aastatel 6% nagunii. Kuna nende jaoks mõjutaks 3 + 6% avalduse esitamine ainult enda makset, võiks huvi korral kaaluda ka muid investeerimisvõimalusi, näiteks selle ekstra 1% kõrvalepanek III samba pensionifondi. II samba teeb atraktiivseks just riigi poolt lisatav panus.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst
SEB kliendiuuringust selgus, et üle 40% klientidest soovib tegelikult pensioniks säästa rohkem, kui nad seda täna teevad. 26% vastanutest ütlesid, et nad paneksid pensioni jaoks veel täiendavalt kõrvale kuni 5% oma sissetulekutest.
Inimesed tegelikult tunnetavad vajadust säästa ja tuleviku tarbeks koguda, kuid pahatihti leitakse, et igapäevaste kulutuste juures on pea võimatu midagi kõrvale panna. Täiendav 1% lisamine II sambasse ei halvenda oluliselt inimese praegust eluolu, kuid 9%-line sissemakse nelja aasta jooksul annab tulevikus olulise rahalise võidu.
Oletame, et meil on Eesti keskmist netopalka (711 eurot) saav inimene ja tootluse ootus antud neljaks aastaks on 3,5% (Pensionifondide pikaajaliseks keskmiseks tootluseks on SEB Varahalduse investeerimismeeskonna poolt läbiviidud analüüsi põhjal 3,5% aastas, mis põhineb erinevate varaklasside keskmisel liikumisel pikemal perioodil.) Sellisel juhul on makse ühes kuus, mil ta avaldust ei esita, 18 eurot. Avalduse esitamisel on 27 eurot. Eeldatav kogutav summa 2017. aastaks avaldust esitamata on 2771 eurot. Avaldust esitades 4156 eurot. Vahe on 1385 eurot.
PRESSITEADE
TÖÖINSPEKTSIOON
16.05.2013
Tööinspektsioon leidis ühepäevase üle-eestilise ehituse sihtkontrolli käigus 196 rikkumist
15. mail korraldas Tööinspektsioon üle-eestilise ehituse sihtkontrolli, mil ühe päeva jooksul tegid 22 tööinspektorit kokku 91 kontrolli. Tööinspektorid tuvastasid ehitustel 196 õigusaktide rikkumist, millest 37 olid nii ohtlikud, et tuli töö peatada või töövahendi kasutamine keelustada.
Ligi pooltel juhtudest peatati töö, sest töötajad ei kasutanud isikukaitsevahendeid. 18 korral peatati töö, kuna oli oht kõrgustest kukkumiseks või ei kasutatud kaitsemeetmeid kukkumise vältimiseks. Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialisti Indrek Avi sõnul tuleb katuselt kukkumise ohu kõrvaldamiseks piirata katuseääred või anda vastavad isikukaitsevahendid nagu kaitserakmed ja turvaköis. „Kiivri kandmine on kohustuslik kõikjal ehitusplatsil, kus on peavigastuse oht. Muudes kohtades määrab kiivri kandmise kohustuse peatöövõtja,” selgitas Avi.
Sihtkontrolli käigus tuvastati veel nõuetele mittevastavaid redeleid, tõstmise abivahendeid, elektrijuhtmeid ja töövahendeid, millel puudusid kaitsepiirded.
Avi sõnul on jätkuvalt probleemiks liikumisteede ohutus ja olmetingimused. Samas on olmetingimused paranenud võrreldes sügisese ehitusplatside sihtkontrolliga. Kui septembris esines olmetingimuste rikkumisi ligi kolmandikel objektidel, siis seekord 15 ehitusobjektil.
Tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutataks valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist. Töötaja omakorda on kohustatud kasutama isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele. Tööandjal on õigus ja ka kohustus korduvalt nõudeid rikkunud töötajat mitte tööle lubada.
9 tööandja ehitusplatsil ei tuvastatud ühtegi rikkumist. „Heaks näiteks võib tuua inspektori kogemuse Skanska AS ehitusplatsil, kus enne platsile sisenemist inspektoreid ohutusalaselt juhendati. Sellega tutvustati ohte, mis esinesid konkreetsel ehitusplatsil,“ märkis Avi.
2012. aastal juhtus ehitusvaldkonnas 348 tööõnnetust, millest 3 lõppes surmaga.
Lisainfo:
Sander Sõõrumaa
Avalike suhete peaspetsialist
Teabeosakond
Tel 5699 2324
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Üldiselt kehtib põhimõte, et kogumispensioni makse sotsiaalmaksu osa tõstmine vähendab II sambaga liitunu I samba pensioniõigusi.
Näiteks juhul kui inimene saab Eesti keskmist palka ja töötas terve aasta ning ta ei ole liitunud II sambaga, on tema esimese samba aastakoefitsiendiks 1.
Juhul kui ta on liitunud II sambaga, siis tänu sellele, et tema eest makstakse I sambasse vähem sotsiaalmaksu, saab ta aastakoefitsiendiks 1x16%/20%=0,8.
Kui nüüd riik maksaks tema eest II sambasse 4% asemel 6%, siis oleks tema aastakoefitsient 1x14%/20%=0,7.
Page 1097 of 1608
