Articles
«Lõpetan sel kevadel keskkooli ja tahan sügisel minna edasi ülikooli. Tean, et õppurid on haigekassa poolt kindlustatud, aga mis saab pärast lõputunnistuse saamist? Kas pärast keskkooli ja enne ülikooli astumist mul enam haigekassa kindlustust polegi?» küsib lugeja.
Vastab haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel.
Kui õpilane lõpetab keskkooli nominaalajaga, kehtib ravikindlustus veel 3 kuud pärast kooli lõpetamist.
Juhul kui õppeaja nominaalkestus on ületatud või õpilane on koolist välja heidetud, lõpeb tema ravikindlustus üks kuu pärast õppeaja nominaalkestuse möödumist.
Toimetas: Hanneli Rudi
Aive Mõttus, Maaleht
Lugeja küsib: Töötan torulukksepana kinnisvara hooldusega tegelevas ettevõttes. Töö iseloomu tõttu maksab tööandja mulle kodus väljakutse ootel oleku aja eest valveaja tasu. Kas see valveaja tasu läheb arvesse mulle puhkusetasu maksmisel?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Töötajatele makstava puhkusetasu arvutamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a. määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (https://www.riigiteataja.ee/akt/129032013021).
Nimetatud määruse § 4 lõike 3 kohaselt võetakse puhkusetasu arvutamisel aluseks töötaja keskmine kalendripäevatasu. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse töötaja puhkusele eelneva eelviimase tööpäeva (puhkusetasu väljamaksmise aeg) kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade (siia hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi) arvuga.
Puhkusetasu maksmiseks korrutatakse saadud töötaja keskmine kalendripäevatasu töötajal saada olevate puhkusepäevade arvuga.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt on töötasu töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu.
TLS § 48 lõikest 1 tulenev valveaja lisatasu ei ole töötasu. Tööandja maksab töötajale tasu valveaja eest, ehk siis aja eest, millal töötaja peab olema tööandjale tööülesannete täitmiseks kättesaadav väljaspool tööaega. Valveaeg ei ole tööaeg ning valveajal ei maksa tööandja töötajale tasu töö tegemise eest, seetõttu ei ole tegemist ka töötasuga. Seega ei lähe teile makstav valveaja tasu arvesse teile puhkusetasu maksmisel.
Anne Sägi,
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja
Naistekas
Majanduskriisi mäletame kõik, paljud kahjuks väga valusalt — vähendatud palk või töökoha kaotus, viimse sendini kasutatud säästud. Tänaseks on tööta inimesi oluliselt vähem, ent siiski on ettevaatlikkus niivõrd suur, et kui ka õnnestub palgast midagi kõrvale panna, hoitakse seda kontol ja naljalt investeerima ei kiputa. Ent nõutus suureneb, kuna eeldatav eluiga muutub üha pikemaks, riigipoolsed võimalused pensioni maksmiseks seevastu üha napimaks.
Väljakujunenud elustandardi jätkamiseks peaks inimese pension olema umbkaudu 70% harjumuspärasest sissetulekust, ent neljakümne aasta pärast, mil täna kolmekümnendates aastates olevad inimesed pensionile jäävad, on iga pensionäri kohta tänase 3,5 inimese asemel 2,2 tööealist inimest ning keskmine riigi poolt makstud pension saab keskmisest palgast olema hinnanguliselt vaid 25%.
Eelolevate kuude jooksul, kuni septembri keskpaigani on võimalik oma pensionimakseid II sambasse suurendada, esitades selleks avalduse. Pensioni II samba mõte on anda tulevikus täiendavat sissetuleku, olles otseses sõltuvuses inimese sissetulekust, ent siiski ei kipu paljud oma rahakotiraudu avama. Tuleviku sissetulekutele mõtlevate inimeste vastaste väide on enamjaolt, et paljud meist ei elagi pensionini ja niikuinii kaotavad investeeritud säästud väärtuse enne, kui neid kasutada jõuab. Aeg aga lendab ja vaid tänasele hetkele mõeldes ja pikemaid plaane tegemata võib ühtäkki vanaduspõlves saabuda hetk, mil midagi muuta enam ei saa ja tuleb leppida madalama elujärjega, kui harjunud ollakse.
Teine oluline põhjus rahaasjadega tegelemisest hoidumiseks on teadmatus. Samamoodi nagu arvutamine pole paljude inimeste lemmiktegevus, ei ole seda ka majandusteemad. Kui sedasorti teemad keerulised tunduvad, ei vaevuta rohkem asja vastu huvi tundma ning võimalused oma vara väärtuse hoidmiseks ja kasvatamiseks on piiratumad.
Kindlasti ei tasu ära unustada, et pensinipõlveks investeerimine on pikaajaline tegevus ja seetõttu ei ole ka rutakaid otsuseid mõtet vastu võtta. Näiteks II samba fondide keskmine tootlus oli alates 2002.aastast eelmise aasta lõpu seisuga 4%, ent möödunud aasta kesmine 9,5%. Teisalt tuleb alati meeles pidada, et erineva riskitasemega fondidel on erinevad tootlused. Aritmeetiline keskmine ei võta arvesse perioodi, kui kaua soovitakse koguda, ehk näiteks 100% võlakirjadesse investeeriv fond ongi mõeldud kapitali säilitamiseks, ehk selle tootlus peabki olema väike, kuid stabiilne. Seega tuleks võrdluse aluseks võtta erinevate riskitasemetega fondide võrdlused. Agressiivne portfell sobib pigem neile, kel aega tasa teha kaotused turgude kukkumisest ning kui ees pikk periood, mil on võimalik tööga raha juurde teenida. Aktsiapakk loob eeldused vara väärtuse pikaajaliseks kasvuks, võlakirjad aitavad riske vähendada.
Olles teadlik, et kui finantsturud on madalseisus ja fondi või aktsiatesse paigutatud säästude tootlus negatiivne, tasub säilitada külma närvi ja mitte tormata väärtpabereid müüma ning raha fondidest kahjumiga välja võtma, püüdes midagigi veel päästa. Seevastu tuleks otsida täiendavaid investeerimisvõimalusi riskide hajutamiseks, kuna turgude madalseisus saab fondiosakuid või aktsaid osta oluliselt soodsamalt ja teenida edaspidi positiivsest hinnamuutusest. Riiklikule pensionisüsteemile toetumisele mõeldes tasub aga ennast lisaks kursis hoida rahakotti puudutavate seaduste ja nüanssidega, mis rahapaigutust mõjutavad
* II sambaga liitumise avaldust tagasi võtta ei saa, nagu ka kogumispensioniga liituja sellest enam kunagi loobuda ei saa. Alates 1983. aastal sündinutele on kogumispension kohustuslik, liitumisajaks 18 aastaseks saamise aastale järgnenud aasta algus.
* Kui noor pensionifondide osas ise valikut ei tee, loositakse talle fond pärast esimest palgamakset kõigi valitsejate pakutavate konservatiivse strateegiaga fondide seast.
* Kohustusliku kogumispensioni fondi on võimalik vahetada kolm korda aastas, ent juhul, kui näiteks valitud fond ei ole loodetud ootusi täitnud, saab fondi vahetada ka olemasoleva halduri raames, teise fondihalduri juurde võib viia ka vaid osa osakutest, jättes ülejäänud eelmisesse või jätta kõik olemasolev vara vanasse, et säästa fondi väljumistasult. Oma sissemakseid saab uude pensionifondi suunata jooksvalt igal ajal.
* II sambasse kogunenud raha on päritav. Pärijal on õigus otsustada, kas ta kannab pärandi oma kogumsipensioni kontole või müüb osakud maha ja maksab saadud rahalt tulumaksu.
* Vabatahtlikuna 2010. aastal II sambasse kogumist jätkanutele kannab riik aastatel 2014 — 2017 senise 4% asemel 6% sissemakseid. Lisaks on võimalus oma makset brutopalgalt ise 2%-lt 3%-le suurendada. Maksemäära ajutise tõstmise avaldust saab esitada kontohalduritele või interneti teel Pensionikeskuse kodulehel kuni 15. septembrini.
* Aastal 2010 maksed peatanud inimestel on võimalus esitada kuni 15. septembrini avaldus, millega tõstetakse enda sissemaksed 2%-lt 3%-le ning riik tõstab omaltpoolt sissemaksed 4%-lt 6%-le, ehk kokku liigub iga palgapäev pensionifondi 9% brutopalgast.
* Aastal 1954 või varem sündinud, kes jätkasid 2010. aastal sissemakseid ei saa 2013. aastal maksemäära tõsta, sest neil maksed ei peatunud ning 2009-2011 toimusid maksed 2%+4%.
* II samba makseid tehakse siis, kui inimesel on sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, seega ei saa kõrgendatud makseid lapsehoolduspuhkusel olijad ega töötud. Kui näiteks lapsevanem naaseb ajavahemikus 2014-2017 tööle, saab ta tegema hakata ka kogumsipensioni makseid, määrades 2%+6% või 3%+6%.
* Kogumispensioniga liitujale, kes on kuni kolmeaastast Eestis elavat last kasvatav vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, eraldatakse riigieelarvest kohustuslikku pensionifondi sissemaksete tegemiseks täiendavalt 4% Eesti keskmisest palgast iga kuni kolmeaastase lapse kohta, kes on sündinud alates jaanuar 2013. Riigieelarvest sissemaksete saamiseks tuleb lapsevanemal esitada Sotsiaalkindlustusametile asjakohane avaldus.
* Enne 2013.aastat sündinud laste eest makstakse kogumispensioniga liitunud vanemale II sambassse 1% vanemahüvitiselt.
Ann-Marii Nergi
Ees ootav üleeuroopalisele maksesüsteemile üleminek tekitab suurt kulu ja palju segadust.
Swedbanki arveldustoodete arendusdivisjoni juhi Olavi Lepa sõnul läheb SEPA-maksetele üleminek 1. veebruarist 2014 Eesti turul tegutsevatele ettevõtetele ja pankadele maksma miljoneid eurosid — ainuüksi Swedbank on arvestanud mitme miljoni eurose investeeringuga.
Nimelt läheb Eesti tuleva aasta algul üle ühtsetele euromaksete piirkonna (Single Euro Payments Area ehk SEPA) standarditele. Selleks peavad ettevõtted uuendama raamatupidamistarkvara, inimesed harjuma pikemate kontonumbritega ja arvestama, et otsekorralduse teenuse asemel tuleb kasutada e-arve teenust. Pankade ülesanne on kõik need muudatused erinevate kanalite vahel ühilduma panna.
Eesti 100 000 aktiivsest ettevõttest tegelevad asjaga või on SEPA kohta oma kodupangast infot saanud heal juhul ainult paar tuhat firmat, nende seas on ka 50–60 suurettevõtet, kellele tehakse enamik otsekorraldusmaksetest. Kuigi riik lubab üleminekuperioodi veel kuni 2015. aasta veebruarini, kehtib see ainult osale teenustele ning olulisemad muudatused tuleb teha aasta alguseks.
Laias laastus toimub SEPA-maksetele üleminekul viis suuremat muudatust, mis igaüks tekitab probleemseid küsimusi.
1. Kaovad 1,5 miljonit sõlmitud otsekorralduslepingut, mida hakkavad asendama e-arved. Selleks peavad ettevõtted ja pangad oma süsteeme muutma, kuid kliendid eraldi nõusolekut andma ei pea. Võib tekkida olukord, et firma, kes e-arve süsteemi arendada ei taha, kuid on eelnevalt otsekorraldusmakseid pakkunud, sunnib klienti nüüd n-ö ajas tagasi minema ja raha iga kord eraldi üle kandma. Näiteks ei usu Lepp, et kõik korteriühistud e-arvele üle lähevad.
2. Igale inimesele kõige käegakatsutavamaks muudatuseks on kontonumbri muutus 20-kohaliseks. Praegune kontonumber küll säilib, kuid selle ette lisanduvad maksja asukohariiki ja panka kirjeldavad koodid. Internetipangas muutuvad määratud maksete kontonumbrid automaatselt ning ka uute maksete tegemisel pakuvad suuremad pangad üldjuhul konverteerimist vanalt numbrilt uuele.
«Meil oli vahepeal töökoormus nii suur, et töötajatel paluti teha ületunde. Ületunnid sai välja võtta vaba ajana töönädalal. Mina aga olen nüüd haiguslehel ja haiguslehelt enam tööle ei naase. Ülemus aga ei ole nõus minule ületunde kinni maksma ja mina ju vaba aega ka nende eest enam võtta ei saa, kuna ma haiguslehelt enam enne lepingu lõpetamist tööle ei naase. Mis on minu õigused või võimalused. Kas tööandja on ikkagi kohustatud minu lõpparvega tasuma ka minu ületundide eest?» küsib lugeja.
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.
Töölepingu lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded. Kui seadus näeb ületundide hüvitamisena ette eelkõige vaba aja andmise, mis Teie puhul enam võimalik ei ole, siis peab tööandja hüvitama ületunnid rahas 1,5-kordselt töölepinguseaduse § 44 lõike 7 alusel. Eeldan, et ületundide tegemine on fikseeritud ja suudate tõendada ületundide tegemist poolte kokkuleppel, mitte Teie enda initsiatiivil tööandja teadmata. Sellisel juhul soovitan tööandjalt kirjalikult küsida ületundide hüvitamist rahas, viidates sellele, et vaba aja kasutamine ei ole seoses haigusega enam võimalik.
Kui tööandja jätab ületunnid lõpparvega siiski hüvitamata, on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni poole.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetas: Tarbija24
Page 1095 of 1608
