Articles
Signe Kalberg
Soomes võib tragi maasikakorjaja ühe kuuga teenida ligi poole aasta Eesti miinimumpalga.
Jõgevamaalt neli aastat tagasi Soome elama läinud Piret Vahtra rajas 500 kilomeetrit Helsingist põhja poole Munsalasse hektarisuuruse maasikapõllu ning otsib teist aastat Eestist lisatööjõudu. Ühtekokku pakub ta juulikuuks tööd kümnele inimesele. „Töö on ametlik ja palgaks on 90 senti kilolt. Agar korjaja nopib rohkem kui sada kilo päevas, aga on ka neid, kes hindavad enda võimeid üle ja korjavad vaid 20–30 kilo,” rääkis ta.
Soomes on tulumaksuvaba miinimum 510 eurot ja kõik, mis ületab selle piiri, kuulub tulumaksuga maksustamisele. Kuni kuus kuud aastas töötavalt isikult peetakse kinni 35% tulumaksu, saadud tulu on vaja deklareerida Eestis ning üleliigselt kinnipeetud tulumaks on võimalik tagasi saada. Igal töötajal tuleb Piret Vahtra juures tasuda hooaja elamise eest 100 eurot, mille võib lasta maha arvestada ka oma palgast. Sõit Munsalasse on oma kulul, rongipilet maksab näiteks 65 eurot.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Hannes Udde, maksu- ja tolliameti juhtivspetsialist
28. mai Eesti Päevalehes ilmunud artiklist „Suvine tööots Soomes kosutab hästi rahakotti” jääb ekslik mulje maksude tasumise kohustusest välismaal töötades.
Eesti elanik (resident) peab Eestis deklareerima kõik oma tulud, olgu need Eestis või välismaal saadud. Samuti peab ta deklareerima välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi alusel välisriigis tasutud või kinni peetud tulumaksu.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Kadri Salamäe
Delfi Majandus
Toitlustus- ja teenindusettevõtted kasutavad proovipäevi ebaseaduslikult ja ohustavad sellega nii töötajate kui ka klientide huve.
Suve hakul otsib üha enam noori endale hooajalist tööd teenindus- ja toitlustusvaldkonnas. Toitlustusettevõtted nõuavad sageli töölepürgija testimiseks proovipäeva.
Eestis kehtivate seaduste järgi võib aga proovipäevale kutsuda vaid inimese, kes on arvel Eesti Töötukassas, teistel juhtudel satuvad ettevõtted pahuksisse seadusega, mille rikkumine toob kaasa suured trahvid.
"Proovipäevi seaduses ette nähtud ei ole ja töötaja ei pea sellega nõustuma,“ ütles tööinspektsiooni avalike suhete spetsialist Sander Sõõrumaa.
„Töötaja proovimiseks on töölepingu seaduses ette nähtud katseaeg, mis on töösuhte esimene etapp," lisas Sõõrumaa.
Mehe sõnul kannatavad tasuta proovipäevade tõttu lisaks töötajatele ka kliendid, keda teenindavad tervisekontrolli läbimata inimesed otse tänavalt.
Noormees, kes on kolm aastat töötanud toitlustuses, märgib, et pea iga ettevõte on temalt nõudnud töökoha saamiseks proovipäeva. Ta peab ebaausaks, et inimene peab mitu tundi tasustamata tööd rügama ilma kinnituseta, et ta lõpuks tööle võetakse.
"Toitlustusasutused suhtuvad tööle pürgijatesse kui meeleheitlikesse, kes teevad ükskõik mida, et töökohta saada ja kasutavad ära tasuta tööjõudu, vestlustel on mainitud ka toitlustusettevõtete kirjutamata reeglit, mille kohasel võib lausa kolm proovipäeva teha," ütles noormees.
Noormees mõistab proovipäevade vajalikkust, kuid leiab, et sellisel juhul peaksid ettevõtted siiksi maksma.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul toovad tööandjad sageli vabanduseks, et töötaja on tulnud kedagi asendama, kes on haiguslehel, kuid töötaja tunnistusega ebaseaduslikust proovipäevast saab juba alustada väärteomenetlust.
Ebaseaduslikult proovipäevale rakendatud töötaja eest on siiani kõige suurem trahv olnud 800 eurot. "Tööinspektsiooni läbiv sõnum töötajatele on, et ärge laske end pügada, ärge töötage töölepinguta, ärge tehke seadusliku aluseta tasuta proovipäevi," ütles Sõõrumaa.
Lugeja küsib: Minu 13-aastane laps läheb suvevaheajal tööle. Mitu tundi päevas ta võib töötada?
Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:
Alaealise töötaja tööaja sätestab Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 43 lg 4:
Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg):
1) 7–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
2) 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
3) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
4) 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Seega 13-aastane võib töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Samuti on tühine kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhtes TLS § 43 lg 4 nimetatud piiranguid ületades.
Alaealise töötaja puhul on oluline ka töötamise kellaaeg. TLS § 49 lg 1 alusel tühine kokkulepe, mille kohaselt alaealine töötaja kohustub tegema tööd kell 20:00 kuni 6:00. Nimetatud sätet ei kohaldata, kui alaealine töötaja teeb kerget tööd kultuuri- kunsti, spordi või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all 20:00 kuni 24:00.
Töölepingu sõlmimiseks 7-14 –aastase alaealisega on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut.
Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta I kvartalis 900 eurot ja brutotunnipalk 5,63 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,3% ja brutotunnipalk 9,1%.
Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,5%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aasta I kvartalis 2,7%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes seitsmendat kvartalit järjest.
Palgastatistika uuringu alusel oli märtsi lõpu seisuga praktiliselt samapalju töötajaid kui 2012. aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2012. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalase tegevuse palgatöötajatel (13,9%) ja brutotunnipalk põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (15,7%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes 2012. aasta I kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel (vastavalt 2,0% ning 1,0%).
Keskmine brutopalk oli jaanuaris 876 eurot, veebruaris 882 eurot ja märtsis 940 eurot.
2013. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1220 eurot ja tunnis 8,03 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 6,3% ja 8,7% võrreldes 2012. aasta I kvartaliga.
Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2012. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (13,7%) ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (15,7%). Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis langes 2012. aasta I kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (vastavalt 2,2% ning 1,3%).
2013. aasta I kvartalis oli keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 918 eurot ning erasektoris 894 eurot. 2012. aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 6,3% ja erasektoris 6,4%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad ettevõtted.
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2013. aastal on valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Page 1093 of 1608
