Articles
Selleks, et oma karjääri kaitsta ja olla edukas, on mõnikord kõige olulisem enda eest seista, et keegi teine ei saaks sinu töö või ideede arvelt lõivu lõigata.
Forbesi karjäärinõustaja Lisa Quast sai kirja lugejalt, kes kurtis, et ülemus esitab tema ideid endal omadena ja ei lase tal ettevõtted edasi areneda.
Lugeja olukord
Mu ülemus on hakanud minu töö eest au endale võtma. Ühel koosolekul vaatas mu otsene juht mulle otse silma ja esitas minu idee enda idee pähe. Ma olin šokeeritud. Kogu see nädal olen märganud, et ta korrutab koosolekutel seda, mida mina olen öelnud. Otsustasin, et ma ei paku selle projekti tarbeks enam välja ühtegi oma ideed ja tegelen vaid nende ülesannetega, mis on konkreetselt mulle suunatud. Tavaliselt ma nii ei tööta, eelistan olla proaktiivne. Olen kaalunud tema peale kaebamist, kuid tema on siin töötanud viimased 30 aastat ja ta on personalijuhi väga hea sõber. Mina aga olen siin töötanud vaid kolm aastat. Viha sunnib mind kaebama läbi ametiühingu, kuid kas see oleks mõistlik? Ma tahaks kasvõi töölt ära minna või haiguslehele jääda, sest see käib mulle niivõrd närvidele.
Spetsialisti vastus
Praegu väldid sa negatiivse olukorraga tegelemist nii, et sul hakkab paha pelgalt sellele mõtlemisest. Esimese sammuna peaksid alati minema ebaeetiliselt käituva inimese juurde ja temaga rääkima. Hea oleks, kui saaksid ülemusega konfidentsiaalselt rääkida tema käitumisest. Lisaks võiks ta selgitada, miks ta ei ole lasknud sul oma ideid ise esitleda.
Kui kardad seda, kuidas ülemus vestlusele reageerib, siis võid paluda mõne kolleegi abi, kes on sellise olukorraga juba kokku puutunud ja teab, kuidas ülemus käitub, et ta saaks sind vajadusel toetada. Kui juhi reaktsioon on halb, siis on sul ka tunnistaja.
Mõnikord jätkavad sellised inimesed oma käitumist senikaua, kuni oled välja öelnud, et tead, mis toimub ja ootad selgitust. Kui läheksid tema peale kaebama kas personalijuhile või ametiühingusse, siis küsivad ka nemad sinult esimese asjana: «Mina su juht selle peale kostis, kui temalt vastust nõudsid?» Sa pead olema valmis sellele küsimusele vastama ja tõestama, et sina suuda olukorda suhtuda täie tõsidusega ja täiskasvanulikult.
Praegu tundub juhile, et ta saab vabalt sinu arvel liugu lasta, sest sa ise lased seda teha. 30 aastat töötamist ühes ettevõttes ei õigusta kuidagi ebaeetilist käitumist, kuid see ei lõpe enne, kui sina ja teised kolleegid, keda see puudutab, enda suud lahti ei tee. Esiteks peate rääkima oma otsese juhiga ja kui ta käitumine ei muutu, pöörduma personalijuhi poole või ametiühingusse.
Kui seisad enda eest (võimalikult viisakalt ja vaoshoitult), siis saad ka tulevikus selliste probleemide esinemisel paremini hakkama ja saad lahti stressist, mis sind painab.
Toimetas Naine24
Tarbija24 lugeja Andre Kilvits soovib teada, kas tööandja, kes nõuab töötajalt tervisetõendit, on ka kohustatud selle töötajale kinni maksma?
«Minu puhul on tõendi maksumus 36 eurot,» märkis Kilvits.
Vastab tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Sander Sõõrumaa:
Esmase tervisetõendi võtab töölesoovija ise kaasa oma perearstilt, juhul kui töökuulutuses seda nõutakse. Edaspidi rahastab seda kui perioodilist tervisekontrolli tööandja, seega peaks ta ka ise järge pidama, et tervisetõend ikka kehtiv oleks ning õigeaegselt töötajale meelde tuletama, et ta kontrollis käiks. See korraldus on töötajale täitmiseks kohustuslik.
Toimetas: Liis Velsker, reporter
Ilona Küüts,
Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja
Eestielu.ee
Tööandjaga kontakti ei saa.
Harvad pole juhtumid, kus töötajal ei õnnestu oma tööandjaga enam telefoni ja e-posti teel kontakti saada, samuti näost-näkku kohtuda. Telefonid on välja lülitatud või ei ole number enam kasutusel, e-kirjadele ei vastata, kontoris (kui selline koht üldse töötajatele teada on) ei ole samuti kedagi ning naabrite sõnul ei ole juba mitmeid kuid olnud. Tavaliselt kaasneb selline olukord töö puudumisega, mil tööandja ei ole suutnud välja maksta eelnevate töökuude töötasu, rääkimata jooksva tööseisaku tasust.
Tööleping tuleks lõpetada.
Tihti tunnevad töötajad, et sellises olukorras puudub neil väljavaade selle tööandja juures edasist tööd saada ning mõistlikum oleks tööleping lõpetada. Aga kuidas seda teha, kui tööandja ise töölepingut koondamise ega muu tõttu üles ei ütle ning kontakti tööandja esindajaga samuti ei saa? On selge, et kui töötaja ei jõua tööandja sammu töölepingu lõpetamiseks ära oodata ning soovib oma tööeluga edasi minna, tuleb töötajal endal vastavaid samme astuda.
Millisel alusel tööleping lõpetada.
Selleks peab töötaja esmalt läbi mõtlema millisel alusel ta soovib töölepingu üles öelda: kas nn omal soovil ehk korraliselt või erakorraliselt N: tööandjapoolse lepingutingimuste olulise rikkumise tõttu töö mitte andmise ja töötasu mitte maksmise tõttu.
Töölepingu ülesütlemisest ette teatamine.
Korralisest lepingu ülesütlemisest tuleb tööandjat kirjalikult teavitada 30 kalendripäeva ette, erakorralisest ülesütlemisest reeglina ette teavitama ei pea.
Töölepingu ülesütlemise hüvitis.
Korralisel lepingu ülesütlemisel ei ole lõpparve koosseisus ette nähtud hüvitist töölepingu lõpetamise eest (töötaja lahkub ju töölt omal soovil), teisel juhul peab tööandja maksma eraldi hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (töötaja on ju sunnitud töölt lahkuma). Tuleb silmas pidada, et korralist töölepingu ülesütlemist ei saa tööandja kuidagi vaidlustada (meil ju sunnismaiseid ei ole), erakorralist ülesütlemist aga saab tööandja vaidlustada ja tihti ka teeb seda seaduses ettenähtud 30 kalendripäeva jooksul töölepingu ülesütlemise avalduse saamisest, sest vastasel juhul lõpeks tööleping töötaja avalduses märgitult ja tulekski välja maksta kolme kuu hüvitis.
Töölepingu ülesütlemise avalduse vorm ja sisu
Vorm.
Nii korralise, kui erakorralise töölepingu ülesütlemise avaldus tuleb esitada teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis - see tähendab nii paberkandjal, e-postiga, kasvõi SMS-sõnumiga; seadus ütleb, et seda vorminõuet rikkudes on lepingu ülesütlemine tühine.
Sisu.
Avalduses tuleb näidata töötaja ning tööandja nimi, millisel kuupäeval soovib töötaja töölepingu üles öelda, mis on ülesütlemise põhjuseks ning avalduse esitamise kuupäev; korralisel ülesütlemisel ei ole vaja põhjust näidata, erakorralisel aga kindlasti, N: tööandjapoolse lepingutingimuste olulise rikkumise tõttu ja kirjeldada kasvõi lühidalt milles rikkumine seisneb. Tuleb silmas pidada, et kuna tähtposti liikumine võtab mõned päevad aega, peaks korralisest ülesütlemisest ette teatama 30 kalendripäeva + paar päeva lisaks, erakorralisest ehk reeglina päevapealt ülesütlemisest samuti paar päeva ette.
Avalduse esitamine.
Ülesütlemisavaldus tuleb kuidagi tööandjani toimetada. Olukorras, kus tööandjaga kontakti ei saa, võiks soovitada järgmist tegutsemist. Tuleks kirjutada töölepingu ülesütlemise avaldus 2 eksemplaris, üks jätta endale ning teine saata tööandjale tähtkirjaga selle registriaadressil (saab teada maakohtu registriosakonnast). Kui tähtkiri tagastatakse töötajale kui saatjale 14 kalendripäeva ehk postiasutuses hoiutähtaja möödumisel põhjusel, et kirja ei suudetud adressaadile ehk tööandjale üle anda (ei asunud antud aadressil, ei tulnud postiteatisega kirjale järele vms), tuleks ümbrikku mitte avada ja alles hoida.
Töölepingu lõppenuks lugemine töövaidlusorganis.
Tööandja ei ole ülesütlemisavaldust vastu võtnud ega vormistanud töölepingu lõppemise dokumente töötajale ja töötukassale; mistõttu ei saa töötaja end töötuna arvele võtta ning peab vaidluse lahendamiseks pöörduma töövaidlusorganisse (kohus või töövaidluskomisjon).
Nõue.
N: lugeda minu tööleping ülesöelduks 17.mail 2013 korraliselt; peaks lisama ka töölepingu ülesütlemise õigusliku aluse ehk töölepingu seaduse (TLS) vastava paragrahvi, lõike ja punkti, antud juhul tuleks tööleping paluda ülesöelduks lugeda TLS § 85 lg 1 alusel. Erakorralisel lepingu ülesütlemisel võiks nõue kõlada järgmiselt: lugeda minu tööleping ülesöelduks 17.mail 2013 TLS § 91 lg 2 alusel tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Tavaliselt esitatakse samas hagiavalduses või töövaidlusavalduses ka saamata jäänud lõpparve nõue.
Nõude tõendamine.
Töölepingu ülesütlemist saab töötaja tõendada järgmiste kirjalike dokumentidega:
· töölepingu ülesütlemise avaldus (1 eksemplar, mille saatmisel endale jättis),
·saatmist tõendava tähtkirja kviitungiga ning temale tagasi tulnud kirjaümbrikuga.
Istungil avatakse ümbrik ja kui selles on töötaja tahteavaldus oma töölepingu ülesütlemiseks, peaks nõue töölepingu ülesöelduks lugemiseks saama ka rahuldatud, sest töötaja on kõik mõistliku ja endast oleneva teinud selleks, et tema tahtevaldus tööandjani jõuaks. Selline jõustunud otsus on aluseks ka töötukassale.
Töökohtade vahendamisega tegelevad ettevõtted kinnitavad, et valdav osa hooajatöid ei eelda erialahariduse olemasolu, kuigi eelnev kogemus tuleb alati kasuks.
CV-Online´i turundusjuht Heikko Gross rääkis, et üldjuhul hakkavad ettevõtted juba märtsis hooajalisi töötajaid otsima ja see periood kestab kuni juuli-augustini. Kõige aktiivsemalt otsitakse hooajatöötajaid aprillis-mais, millele viitab iga-aastane töökuulutuste arvu kasv sel perioodil.
Tema sõnul on suviste ametite valik üsna lai – alates toote esitleja ja klienditeenindaja positsioonist kuni internetikasiino teenindaja ja välisriigis giidi positsioonini. «Hooajatöödele iseloomulikult on enim klienditeenindusega seotud pakkumisi, aga otsitakse ka näiteks asendussekretäre või kokkasid,» lausus ta.
Kõige enam värbavad uusi inimesi Grossi sõnul ettevõtted, kelle töökoormus suvel kasvab, enamasti on need seotud klienditeenindusega, nagu näiteks Meritoni ja Radissoni hotelliketid, McDonald’s, Statoil ja Tallink. «Kohati aga vajatakse suveperioodiks puhkavatele inimestele ajutisi asendajaid – see puudutab nii teenindus- kui ka muid sektoreid, näiteks on asendajaid värbamas mobiilioperaator Tele2,» lisas ta.
Personalifirma Manpower Baltikumi müügijuht Kristjan Vanaselja leidis, et kõige enam otsivad suveks tööjõudu tootmis- ja logistikaettevõtted, kes vajavad puhkuste asendamiseks või ka hooajaks täiendavat tööjõudu: lao- ja tootmistöölisi. Järgmisena tõi Vanaselja välja samuti klienditeenindajad ning asendussekretärid.
Raskusi tuleb tõsta
Valdav osa hooajatöid erialaharidust ei nõua, samas tuleb kogemus ettevõtte tegevusvaldkonnas kindlasti kasuks. «Mõne ameti puhul on aga eelnev kogemus ja kohati ka kutsetunnistus olulised, siinkohal võib välja tuua näiteks koka positsiooni,» märkis Gross.
«Kuna tegemist on enamasti ajutiste töökohtadega, mida on võimalik lühikeseks aja ja juhendamisega täita, siis erilisi suuremaid nõudmisi kandidaatidele ei esitata. Oluline on tahe ja valmisolek korrektselt tööl käia, soov tööd teha ning mõnel juhul ka valmisolek graafiku alusel töötada, näiteks nädalavahetustel või õhtuti,» selgitas Vanaselja ja lisas: «Laotöö puhul tuleb tihti ette, et kandidaadid peavad olema võimelised tõstma raskemaid esemeid.»
Klienditeenindajatele kehtivad Vanaselja arvates praktiliselt samad nõudmised, aga oluliseks peetakse ka kliendile orienteeritust, Tallinnas võõrkeelte oskust (eelkõige vene keel, aga ka inglise ja soome keele oskus). Isikuomaduste poolest hinnatakse Grossi sõnul kõige rohkem positiivset ellusuhtumist ja sõbralikkust.
Grossi arvates võib eeldada, et paljud klienditeenindusega seotud tööpakkumised on ahvatlevamad noorematele, kellel puudub eelnev töökogemus ja kes soovivad suvisel perioodil endale lisaraha teenida. Samas ei ole tegemist reegliga ja vanuselisi iseärasusi on raske välja tuua, sest soovitud iga tööpakkumistel otseselt välja ei tooda.
Liis Velsker
Kristiina Viiron
Võlaõigusliku lepinguga töötaja saab kindlustuse, kui leping on sõlmitud ka üheks kuuks.
Alates käesoleva aasta 1. oktoobrist kaob tingimus, et võlaõigusliku lepingu (käsundusleping, töövõtuleping) alusel töötades peab ravikindlustuse saamiseks leping olema sõlmitud vähemalt kolmeks kuuks.
„Kindlustuse saab ka juhul, kui leping on sõlmitud üheks kuuks ning ravikindlustuse tekkimise ooteaeg lüheneb 14 päevani nagu töölepinguga töötajatelgi,” selgitas haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel. Kui töötajal on enne võlaõigusliku lepingu sõlmimist ravikindlustus olemas, jätkub see vahepeal katkemata.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Page 1092 of 1608
