Articles
Kaire Talviste
Ebavõrdne kohtlemine ei ole seotud üksnes sooga, vaid ka rahvuse või näiteks palgaga.
Kui 2010. aastal pöördus töövaidluskomisjoni ainult üheksa inimest, kes kurtsid, et tööandja on neid töösuhte kestel või lõpetamisel teiste töötajatega võrreldes ebavõrdselt kohelnud, siis mullu oli sama murega pöördujaid juba 23. Umbes veerandil juhtudest tuvastatigi ebavõrdne kohtlemine ja tööandjalt mõisteti välja hüvitis.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu ütleb, et ühiskonna teadlikkuse tõstmine julgustab võimaliku diskrimineerimise ohvreid seisma oma õiguste eest ning pöörduma abi saamiseks muu hulgas töövaidluskomisjoni.
Ta lisab, et tööandjatele tulevad ebavõrdse kohtlemisega seotud nõuded enamasti ootamatult. Enne nõude esitamist ei ole tööandja tavaliselt teadvustanud, et tema käitumine on diskrimineeriv, või loodab, et töötaja ei oska või ei julge seda aspekti vaidlustada.
Mida võib siis järeldada töölepingu seaduse kolmandast paragrahvist, mis sätestab, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele?
Tööandjad, aga ka töövõtjad, kellele kangastuvad vaimusilmas üksnes ebavõrdse soolise kohtlemise ohud, peaksid teadma, et teema on tegelikult palju laiem.
Näiteks kohtleb tööandja oma töötajaid ebavõrdselt, kui sarnaste töölepingutega inimesed saavad samas ettevõttes erinevat palka. Seda isegi juhul, kui üks töötab ettevõtte Hiiumaa esinduses ja teine näiteks Tallinnas. Ebavõrdne on kohtlemine ka siis, kui sisekorrareeglite rikkumiselt tabatud töölistest karistatakse üht vallandamisega, ent teise härdaid palveid võetakse kuulda ja jäetakse ta tööle alles.
Alljärgnevalt toob Miidla-Vanatalu näiteid, milliseid vaidlusi on töövaidluskomisjonis lahendamas käidud.
Sooline diskrimineerimine
Üks möödunud aasta huvitavamaid juhtumeid puudutab 36-aastast meesmassööri Jevgenit (nimi muudetud), kes pöördus töövaidluskomisjoni, sest tööandja survestas teda e-kirjaga pooltevahelist töölepingut käsunduslepinguks muutma. Jevgeni ei nõustunud seda tegema, mille peale tööandja ta koondas. Jevgeni pidas koondamise ainsaks põhjuseks asjaolu, et ta on mees.
Töötamise kestel ei olnud tööandjal ega klientidel massööri töö kvaliteedile mingeid etteheiteid. Küll aga selgus tööandjaga ja kliendiga peetud kirjavahetusest, et mõlemad pidasid oluliseks massööri sugu.
Töövaidluskomisjon tuvastas soolise diskrimineerimise ja rahuldas Jevgeni taotluse hüvitada ebavõrdsest kohtlemisest sündinud mittevaraline kahju. Hüvitiseks mõisteti Jevgenile 500 eurot. Hüvitise suuruse määramisel võttis komisjon arvesse diskrimineerimise kestust ja Jevgeni töötasu.
Rahvuslik ebavõrdsus
Möödunud aasta lõpus oli töövaidluskomisjoni menetluses juhtum, kus töötaja leidis, et tööandja, kelle juurest ta juba 2011. aastal lahkus, on teda töösuhte kestel diskrimineerinud, sest ta on vene rahvusest.
38-aastane Irina (nimi muudetud) pöördus töövaidluskomisjoni avaldusega, milles märkis, et tööandja võimaldas talle töösuhte kestel teadlikult madalamalt tasustatavaid töölõike kui eestlastest töötajatele ja koondas ta lõpuks samuti rahvusest tulenevalt.
Tööandja ei suutnud vaidluse käigus vastupidist tõendada.
Paraku ei saanud töövaidluskomisjon Irinale hüvitist määrata, sest kõik töötaja nõuded olid pöördumise ajaks aegunud – Irina esitas avalduse diskrimineerimisest tekkinud kahju hüvitamiseks rohkem kui aasta pärast seda, kui mõistis ja tajus ebavõrdset kohtlemist, ka oli koondamisest möödas rohkem kui 10 kuud.
Töölepingu ülesütlemist saab töölepingu seaduse kohaselt vaidlustada ülesütlemisavalduse saamisest arvates 30 päeva jooksul ning diskrimineerimisega seotud kahju hüvitamise nõue aegub ühe aastaga.
Kristiina Viiron
Avaliku teenistuse veebilehele www.avalikteenistus.ee lisandus uus lehekülg avaliku teenistuse tööpakkumistega.
Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõuniku Anu Peljo sõnul on leheküljelt võimalik leida infot kõigist käimasolevatest töökonkurssidest Eesti avalikus teenistuses. Tööpakkumisi leiab nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste ametiasutustesse.
Riigiametnike töökonkursside koondamine ühele leheküljele on seotud uue avaliku teenistuse seadusega, mis ütleb, et avalikus teenistuses tuleb kõik vabad või vabanevad töökohad täita avaliku konkursiga.
„Oleme kogu info ühele leheküljele koondanud, et ametikohtade täitmine muutuks läbipaistvamaks ja kandideerimine lihtsamaks,” märgib Peljo.
Tööpakkumisi saab sorteerida vastavalt enda soovile – ametikoha, asukoha vms järgi. Samuti saab tellida endale infokirja soovitud valdkonna tööpakkumistega.
Lisaks leiab kodulehelt infot ka avalikus teenistuses töötamise kohta üldiselt.
CPD Arenduskeskuse tegevjuht Klaas-Jan Reincke on seda meelt, et kindlal kellaajal töölkäimine on puhas ajaraiskamine. Lisaks on see tema sõnul ressursside ja inimeste energia asjatu kulutamine.
«Inimestel peaks üldse olema võimalus ise määrata, millal ja kus nad oma tööülesandeid täidavad, sest siis on nad kõige motiveeritumad, näitavad uuringud,» selgitab Reincke. Loomulikult on sel juhul ka töö tulemused paremad.
«Kui näiteks vaadata Tallinnas inimesi, kes hommikul Viimsist linna sõidavad ja tund või rohkemgi ummikus istuma peavad, siis esiteks ei tee nad selle aja jooksul tööd, teiseks närveerivad õigeks ajaks tööle jõudmise pärast ning lõpuks vajavad tööle jõudes aega närvipingest taastumiseks. See kõik on ajaraisk ja mõjub halvasti töö kvaliteedile,» leiab ettevõtja.
Ummikud ajavad närvi
Tallinna transpordiameti juhi Andres Harjo sõnul on kõige suurem liiklusintensiivsus linnas kella 8.15–9.00 ja 17.00–17.30. Tööaegade alguse nihutamine tema hinnangul olulist efekti ei annaks, kuna hommikul on määrav hoopis koolitundide algusaeg. Näiteks koolivaheajal tõsiseltvõetav tipuaeg puudub.
Inimestel on ka mitmed kohustused ja vajadused, mis enne tööle jõudmist täita tuleb, olgu selleks siis abikaasa tööle ja laste lasteaeda või kooli sõidutamine, vajadus haige sugulase juurest läbi astuda või hoopis virgutuseks kerge treening teha.
Reincke sõnul näitavad viimase aja uuringud, et tööinimeste peamine stressiallikas on just puuduv tasakaal elu eri valdkondade, nagu töö ja pere, töö ja õpingute või ka töö ja hobide vahel. Kõik see mõjub lõppkokkuvõttes ka nende tootlikkusele töö juures.
«Minu arvates on ilma tungiva vajaduseta inimeste ühel ajal kohale käsutamine lihtsalt lollus,» leiab ta.
Hea näide on siin Reincke sõnul otsimootoriettevõte Yahoo, mille uus juht leidis ühel hetkel, et nende parkla on hommikul liiga tühi. Ülemus otsustas, et distsipliini tagamiseks ja meeskonnavaimu tekitamiseks peaks töötajad ikka kindlast kellast tööl käima.
«See oli valearusaam. Kui meeskonnatöö lonkab, siis tuleb põhjusi mujalt otsida. Mulle tundub, et juhid seda ka teavad, aga nad sageli ei näe muud alternatiivi kui rangelt kohaolekut nõuda ja ka muudmoodi töötamist rangelt reglementeerida,» nendib Reincke.
Tulemuste kontrollimine on tema hinnangul palju keerulisem ja nõuab usaldust.
Koos vabadusega kaasneb vastutus, rõhutab töötajate vabaduste eest võitlev välismaalasest firmajuht.
«Kui töö tulemused on selged ja mõõdetavad ning inimestel on töötegemiseks vastavad oskused ja tööandja antud vahendid, siis pole vaja talle kõike detailselt ette kirjutada. Hinnata tuleb tulemust, mitte seda, et töötajad on kõik kindlal ajal ühes kohas koos,» märgib ta.
Eriti taunitav on hilinemise eest trahvi määramine, nagu mõnes ettevõttes kombeks. Sel juhul on Reincke sõnul eriti raske inimesi edaspidi motiveerida.
«Ma ise istun vahel kontoris päris üksi ja ei teagi, kus töötajad on, ega raiska ka oma aega mõeldes, kus nad viibivad. Olgu minu poolest kodus või kohvikus, peaasi et töö tehtud saab,» sõnastab ta ühe oma olulisema juhtimispõhimõtte.
Ajaplaneerimise koolitaja ja arengunõustaja Kristjan Otsmann juhib tähelepanu asjaolule, et inimesed on oma bioloogilise elurütmi poolest erinevad: ühed on hommiku-, teised õhtu- ja kolmandad hoopis ööinimesed. Vahel on selline rütm looduse antud, vahel aga sisse harjutatud. Igal juhul oleks mõistlik sellega arvestada.
Ka eri uuringud näitavad, et kellast kellani rütm, mis lööb kõiki ühe vitsaga, ei soodusta efektiivsust.
«Probleem on selles, et kui ühed on hommiku- ja teised õhtutüübid, siis kuidas nad omavahel koos töötama panna. Selleks saab leida päeva jooksul ajad, kas enne või pärast lõunat mõni tund, kus kõik on kohal, ärkvel ja virged,» nendib Otsmann ja märgib, et selline töörežiim tõstab tõhusust.
Neil töötajatel, kes ei tööta vahetustega ja kelle tööst ei sõltu vahetustega töötavate inimeste töö, soovitab ajaplaneerimise koolitaja konsultandina alati kasutada libisevat päeva algust. Päeva keskel, näiteks kella 10–16, võiks siis kõik kohal olla, töö alustamine ja lõpetamine jäävad aga inimeste endi valida. Sel juhul saavad tehtud nii individuaalne kui ühine osa tööst.
Kas selline töökord ei soodusta viilimist?
Alustamine on alati raske
Selle peale vastab Otsmann, et kes tahab viilida, saab seda teha ka üheksast viieni töötades. «Inimene võib töötamise imiteerimisel harukordselt leidlik olla, pealegi annavad tänapäevased tehnoloogilised vahendid selleks palju võimalusi. Küsimus on selles, kas eeldame, et meil töötavad lollid robotid, keda vahel nimetatakse ka tööjõuks või ressursiks, või soovime intelligentseid ja võimekaid töötajaid, kes on motiveeritud tööd hästi tegema,» lausub ta.
Psühholoog Taimi Elenurm näeb asja oma vaatevinklist. «Kui töö iseloom vähegi võimaldab, on tööandjal kasulik inimeste individuaalsete eripäradega arvestada,» lausub ta.
Küllap teab enamik meist, kui raske on millegagi alustada. Töö alustamine vajab organismi häälestamist töötegemisele. See on kergem siis, kui organism on aktiivne ning ümberhäälestumisele ja tööle keskendumisele kulub vähem kohanemisenergiat ja -aega.
Paraku pole kõigi tööde puhul võimalik paindlikku töögraafikut rakendada.
«Ehk saab ka sel juhul kokku leppida mõne muu aja päevast või töö, mida tehes saab olla paindlik? Kui ka see pole siiski võimalik, on soovitav teha puhkepause ja leida võimalus tööülesannete vaheldumiseks mõnel muul ajal tööpäeva jooksul,» selgitab Elenurm.
«Ka aitab ebasobiva, organismi eripärale või seisundile mittevastava tööaja algusega kohaneda pikem tööle ümberlülitamise aeg. Näiteks võib tööpäeva algusega kohanemiseks ning ka liiklusummikute vältimiseks tööle tulla kuni pool tundi varem või lahkuda pool tundi hiljem,» lisab ta.
Elenurme sõnul on olulised mõlemad: nii töösse sisseelamine päeva alguses kui ka tööst väljalülitumine päeva lõpul. Varem tööletulekut või sealt hiljem lahkumist saab psühholoogi sõnul soovitada siiski vaid ajutise abinõuna keerulisemaks perioodiks ning seda ei tohi kujundada normiks või reegliks. Loomulikult ei tohi ka töötundide arv kuus ületada tööks ettenähtud aega.
Autor:
Sirje Niitra
Ann-Marii Nergi
ärileht.ee
Tänane Ärileht edastas tippjuhtide mõtteid eelmisel nädalal toimunud pidulikult abiturientide vastuvõtult Tallinna tehnikaülikoolis. Eesti tuntumate ettevõtete juhid rääkisid seal gümnaasiumilõpetajatele, mida tööandjad noortelt ülikoolilõpetajatelt ootavad ning millised peaksid olema tööturule astuja enda ootused.
Eesti suurimat panka Swedbanki juhtiv Priit Perens loeb oma esimeseks „päris" töökogemuseks töötamist ülikooli kõrvalt Viru hotellis programmeerijana.
„Tänasel tööturul kiputakse eelistama juba kogemustega inimest. Pangandust muidugi eraldi erialana õppida ei saa, aga matemaatika, statistika ja üldiste maailmavaateliste baasteadmiste pealt saab seda üles ehitada. Näiteks jaepanganduses on väga hea alustada tellerina ja eks seal paistab kohe silma, kui inimesel on ambitsiooni, kas ta võtab rohkem ette, kui talt nõutakse. Sealt tõustakse juba kontori juhatajaks, grupi kontorite juhiks ja nii edasi." rääkis Perens.
"Tänapäeval on inimese sotsiaalne koostööoskus väga oluline, sest töötame rahvusvahelistes organisatsioonides. See muudab sotsiaalse poole äärmiselt oluliseks ja ühiskondlik aktiivsus on tööotsija puhul suureks boonuseks. Tehnoloogiaga seotud erialad jäävad ka tulevikus olulisteks, sest muutume tehnoloogiast järjest rohkem sõltuvaks.
Kindlasti peab tänane õppevaliku tegija mõtlema, et kui tahab teises astmes spetsialiseeruda, peab ka esimeses astmes sellise eriala valima, mis edasiseks laiema valikuruumi jätab. Piltlikult öeldes: kui ikka bakalaureuses matemaatikat ei puuduta, siis pole võimalik seda ka magistris edasi õppida. Välismaale õppima minnes ei tasu kunagi unustada, et kui Eestis vastava eriala tööd ei leia, võib selle töökoha alati ise luua."
Tööpäeva algust ja sellega koos ka lõppu saab hajutada siiski vaid siis, kui töö iseloom seda võimaldab. Kui ikka kauplus peab hommikul kell üheksa uksed avama, peab personal juba tund-kaks varem kohal olema, et jõuaks vajalikud ettevalmistused teha. Sama kehtib paljude tootmisettevõtete kohta, kus töö käib vahetustega.
Võimalusel püüavad aga ka suuremad tööstusettevõtted oma töötajaile paindlikumat töökorraldust võimaldada.
Näiteks on Kalevis kasutusel hajutatud tööaja algus kokkuleppel otsese juhiga neile kontoritöötajaile, kelle töö seda võimaldab. «Ettevõtte jaoks on esmatähtis see, et töö saaks kvaliteetselt tehtud, mitte aga see, et töötaja tingimata just kaheksast viieni oma laua taga istuks,» rääkis avalike suhete juht Ruth Roht.
Siiski on ka kommivabriku kontoris ametikohti, kus töö iseloom nõuab kindlal ajal kohalolemist. Tootmistöötajate puhul hajutatud tööaja algust kahjuks kasutada ei saa, kuna vastasel juhul ei ole võimalik tsehhides tööd lihtsalt korraldada. Samamoodi tuleb šokolaadipoodide klienditeenindajatel täpselt tööaja algusest ja lõpust kinni pidada.
Üks põhjusi kindlal ajal tööle tulekuks on seegi, et lisaks tootmistöötajatele käivad ka paljud Kalevi kontoritöötajad tööl firma tellitud bussidega, mistõttu tööpäeva algus ja lõpp sõltuvad bussigraafikust.
Riigikontrolli avalike suhete juht Toomas Mattson ütles, et asutus lähtub oma töökorralduses mõistlikkuse põhimõttest: sisekord näeb ette, et kaheksatunnine tööpäev algab ajavahemikul kella 7.30–9.00 ning lõpeb tööaja algusest ja lõunavaheajast olenevalt ajavahemikul kella 16.00–17.45. Lõunavaheaja pikkus on 30–45 minutit ja seda ei arvestata tööaja sisse.
«Selline kord võimaldab inimtüüpi arvestada, sest mõnele sobib väga vara alustada, mõnele hiljem. Hajutatud ja individualiseeritud tööpäeva algus ja lõpp aitavad laias laastus kaasa ka liikluse paremale sujumisele,» selgitas Mattson.
Lisaks on riigikontrollis kokkuleppel vahetu juhiga võimalikud ka muud kokkulepped, mis aitavad kaasa töö paremale korraldamisele, sest eesmärk ei ole kellast kellani istumine, vaid et töö saaks tehtud. Teatud juhtudel on võimalik kaugtöö: riigikontrolli IT-lahendused võimaldavad turvaühenduse kaudu töötada maailma mistahes netiühendusega punktis, nagu oleks seesama inimene peakontoris.
Ka justiitsministeeriumi töötajail on võimalik alustada tööpäeva ajavahemikul kella 7.00–9.00 ja sõltuvalt alustamise ajast lõpetada töö ajavahemikul kella 15.30–17.30. Selline tööaja korraldus viidi sisse 2000. aastate alguses ning võimaldab töötajatel planeerida oma tööaega paindlikumalt lähtuvalt nii tööalastest vajadustest kui ka isiklikest eelistustest, samuti sellest, mis ajal on töötaja produktiivsem.
Autor:
Sirje Niitra
Page 1088 of 1608
