«Töötan ühes Eesti firmas, kus on u 300 töötajat ning tänavu algab meie kollektiivpuhkus 15. juunist ehk laupäevast ja kestab 30. juunini ehk lõppeb puhkepäeval. Jaanipäeva eest lisa puhkepäeva ei anta. Kas tööandjal on õigus kehtestada selline puhkuseaeg, et kaks nädalavahetust jäävad sinna sisse?» soovis üks helistaja Tarbija24 teada.

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal.

Töölepinguseaduse § 69 kohaselt on tööandjal õigus koostada aasta esimese kvartali, so märtsikuu lõpuks puhkuste ajakava, mis on pooltele kohustuslik. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul ja seda antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks.

Seadus ei keela puhkuse kasutamist tööst vabal ajal. Puhkust kasutatakse kalendripäevades ja puhkuseaja hulka jääb seetõttu tavaliselt ka iganädalane puhkeaeg (eelduslikult laupäev ja pühapäev), mis on samuti töötajale tööst vaba aeg.

Kuna kirjeldatud olukorras jääb perioodi 15.-30. juuni sisse kaks riigipüha (23. ja 24. juuni), siis neid päevi töölepinguseaduse § 54 lõike 3 alusel põhipuhkuse hulka ei arvata. Kasutatavaid ja tasustatavaid puhkusepäevi jääb niisiis 14 kalendripäeva.

Toimetas: Hanneli Rudi

«Lähima aasta-kahe jooksul tuleb igal ettevõtjal mõelda, milline on tema strateegia inimestega tegelemisel,» ütles majandusanalüütik Maris Lauri. «See, kas tuleb samasugune palgaralli nagu 2007ndal aastal, sõltub ettevõtjate valikust – kui nad hakkavad töötajaid konkurentidelt üle ostma, siis lähebki ralliks.»

Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1219078/kas-tulemas-on-uus-palgaralli-soltub-ettevotjate-valikutest/

Tõelisi tegijaid motiveerib eelkõige huvitav töö ja eneseteostus. Seda silmas pidades tuleb talentide ettevõttes hoidmiseks soodustada arenguvõimalusi.

Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1217080/piret-jamnes-meie-juhtimiskultuuris-on-arenguruumi/

Järgmisest aastast maksab riik vastavalt 2009. aastal vastu võetud seadusemuudatustele senisest enam II pensionisambasse kõigi nende eest, kes majanduslanguse ajal otsustasid vabatahtlikult omapoolsete sissemaksete tegemist jätkata.

Automaatselt ehk ilma avaldust esitamata tõuseb II samba makse osa kuue protsendini neil, kes jätkasid aastatel 2010-2011 makseid ilma, et sellele oleks riigilt neli protsenti lisandunud.

Soovi korral võivad nad esitada avalduse ka kogumispensioni makse enda osa suurendamiseks kahelt kolmele protsendile. Eakamate jaoks, kes tegid juba aastatel 2010 ja 2011 kogumispensioni makseid tavapärases määras (enda osa kaks protsenti + riigi osa neli protsenti), ei muutu kogumispensioni maksed ka järgmisest aastast.

Ülejäänud II pensionisambaga liitunutel tõuseb kogumispensionisse makstav sotsiaalmaksu osa juhul, kui inimene esitab selleks avalduse.

Avalduse esitamise järel suurenevad järgmisest aastast nii avalduse esitanud isiku kogumispensioni makse oma osa (kahelt protsendilt kolmele) kui sellele riigi poolt lisatav sotsiaalmaksu osa (neljalt protsendilt kuuele).

Selline võimalus pandi 2009. aastal sõltuma majanduse 2012 a nominaalkasvust, mis oli mullu 6,6 protsenti ja ületas sellega viie protsendi kriteeriumi.

Kogumispensioni makse sotsiaalmaksu osa tõstmine vähendab II sambaga liitunu I samba pensioniõigusi. Kui maksed II sambasse olid peatunud, omandasid inimesed I samba pensioniõigusi selle võrra rohkem.

Avaldusi võtavad pangad vastu selle aasta 15. maist kuni 15. septembrini. Samal ajavahemikul saab avaldusi esitada ka pensionikeskuse veebilehel, alajaotises „Minu konto“.

Kogumispensioni makse suurendamine aastateks 2014-2017 tuleneb 2009. aastal vastu võetud kogumispensionide seaduse muudatusest. Siis peatas riik ajutiselt sügava majanduslanguse ajaks ja riigi fiskaalse tervise tagamiseks sissemaksed II samba pensionifondidesse 2009. aasta juunist kuni 2010. aasta lõpuni ja tegi poole võrra vähendatud makseid 2011. aastal. Tasakaaluks nähti ette kõrgemas määras maksete tegemine 2014–2017 aastaks. Nüüd suurenevadki maksed seadusega ettenähtud korras.

Kohustusliku kogumispensioniga on liitunud pea 640 000 inimest. Inimesi, kelle kogumispensioni makse sotsiaalmaksu osa suureneb järgmisel aastal automaatselt 6 protsendile, on veidi üle 200 000. Pensionikogujaid, kes makseid suurendada ei saa (1954 ja varem sündinud isikud, kes jätkasid 2010. a tavapärases määras maksete tegemist), on pisut üle 15 000. Makse määrade tõstmine ei puuduta ka neid, kes saavad II sambast juba väljamakseid ja on pensioni kogumise lõpetanud.

Lauri Tankler

Järgnevate aastate euroraha peaks aitama tööle saada rohkem haritud inimesi.

Kui paari kuu eest jõudsid Euroopa Liidu riigipead kokkuleppele, kui palju raha hakkab iga liikmesriik saama, siis eile kinnitas Eesti valitsus, kuidas riigile eraldatud 4,1 miljardit eurot järgmise seitsme aasta jooksul valdkondade vahel jaguneb.

Märksõnad on tööhõive, üldharidus, teadus- ja arendustegevus nii ülikoolide kui ka ettevõtete tasandil, energiatõhusus ja inimeste liikuvus. Aga need märksõnad olid tegelikult ka enne eilset teada — juba kaks aastat järjest on struktuurivahendite jaotamist arutatud eri ringkondades, kes kaardistasid Eesti vajadusi. Eile said arengu eri valdkonnad oma eelarveridadele ka konkreetsed arvud (vt kõrvalolevat graafikut). Summad on nii suured, et neid on raske ette kujutada, kuid eile valitsuse heakskiidu saanud riigieelarvestrateegias on need ka detailsemalt lahti kirjutatud.

Kui jätta välja põllumajanduse otsetoetused — see on iseenesestki suur summa — ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmise, siis kõige enam võiks inimestele korda minna küsimus: kuidas saada tööle haritumaid inimesi? Just sellele küsimusele vastamisega peaks tegelema enamik toetatud valdkondi.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.