Articles
«Ma tahaksin lapse isalt välja nõuda lapsele elatisraha, kuid ta töötab Soomes. Kas siis on võimalik nõuda rohkem kui 139 eurot (Eesti miinimumpalga järgi)? Tööl peaks ta nüüd olema ametlikult, kuid lapsele kannab elatisraha, kuidas jumal juhatab. Kas mul on õigus nõuda ka tagantjärele need summad, mis tal tasumata on? Kuidas seda taotlust teha ja kus seda teha?» soovib üks ema teada.
Vastab õigusbüroo Puurits & Partnerid jurist Hanna Kivirand.
Lapse elatisraha suurus oleneb peaasjalikult lapse vajadustest ja rolli ei mängi üldjuhul asjaolu, kus elatise maksmiseks kohustatud isik elab ning milline on sellega seoses tema sissetulek.
Seega, kui lapse vajadused ühes kalendrikuus on suuremad kui alampalk, mis on käesoleval hetkel 290 eurot, on põhjendatud nõuda lapsele ka ülalpidamist suuremas ulatuses. Seejuures tuleb arvestada sellega, et elatise nõudmisel miinimumist suuremas summas peab lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi tõendama.
Elatise väljamõistmiseks tuleb esitada kohtule vastav hagiavaldus või algatada maksekäsu kiirmenetlus elatisnõudes. Erinevalt maksekäsu kiirmenetlusest on hagiavalduse esitamisel võimalik nõuda elatist 1 aasta tagasiulatuvalt, samuti puudub nõutava elatise ülemmäär, milline on maksekäsu kiirmenetluse korral 200 eurot.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetas: Tarbija24
Kuidas lahendada tööl tervisele hakkav olukord, kus ustest tuleb kogu aeg külma, aga nõutud on esinduslik riietus? soovib üks lugeja teada.
«Tegemist on administratiivse tööga ja töökohaks fuajee. Fuajees on kivipõrand, mis on tohutult külm. Ka on seal madal temperatuur. Ruum ise pole suur ja iga kord, kui keegi välisuksest siseneb, tuleb pahvak külma õhku. Samuti on suured paraaduksed pidevalt täiesti lahti, näiteks kui tuleb catering, siis on uksed lahti pea tund aega. Peale selle võtab tohutult aega, enne kui temperatuur veidikenegi tõuseb. Seejärel aga tulevad juba uued, kes ukse lahti teevad (helitehnikud, valgustajad, muusikud jne), samamoodi hakkab pärast üritust nende lahkumine. Nii ongi päev otsa meeletult külm. Tööl aga nõutakse meilt esindusliku kostüümi kandmist. Võime küll kostüümi alla panna kampsuni/sviitri, aga see palju ei muuda. Mida ma saan ette võtta? Külmetamisest on juba terviseprobleemid tekkinud.,» kirjutas murelik töötaja.
Vastab tööohutuse spetsialist Kristi Jõeorg Riskianalüüsi OÜst.
Kõigepealt soovitan rääkida tööandjaga ning selgitada temale situatsiooni ning selle tõsidust (tervisehäirete tekkimine). Läbirääkimiste tulemusena peaks leidma lahenduse töökeskkonna parandamiseks - põranda soojendus, kütte tõhustamine, ukse ette õhk-kardinad, töökoha asukoha muutmine, läbipaistva seina ehitamine (kui selleks on ruumi) jms.
Kui läbirääkimised ei paranda olukorda, on võimalik pöörduda kohaliku tööinspektsiooni poole edasise nõu ja abi saamiseks.
Viimane variant on töölepingu erakorraline ülesütlemine vastavalt töölepingu seaduse § 91. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetas: Tarbija24
2013. aasta riigieelarve seaduse (RT I, 28.12.2012, 9) § 2 lõike 10 kohaselt on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot (2012. aastal 278,02 eurot).
Vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikele 2 peab tööandja igakuiselt maksma sotsiaalmaksu töötajale/teenistujale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui sotsiaalmaksu kuumääralt ehk 290 eurolt. Seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 95,7 eurot kuus (v.a seaduses sätestatud erandid).
Järgnevalt anname ülevaate olulisematest, 1.01.2013 jõustuvatest muudatustest maksustamisel.
1. Tulumaksuseaduse muudatused
Muudetakse tulumaksuseaduse § 21 lõikeid 21, 3, 31 ja 6, mis käsitlevad täiendava kogumispensioni väljamaksete maksusoodustuse tingimusi.
Alates 2013. aastast on võimalik liikuda fondipensioni ja kindlustuspensioni kogumissüsteemi vahel ilma, et katkeks viieaastane kogumisperioodi nõue 10% maksumäära rakendamisel vähemalt 55-aastastele täiendava kogumispensioni süsteemiga liitunutele. Kui seni ei saanud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust paigutada vabatahtlikku pensionifondi ilma, et sellega katkeks viieaastane kogumisperioodi nõue, siis muudatuse kohaselt loetakse viieaastast tähtaega varaseimast kindlustuslepingu sõlmimise kuupäevast arvates. Samuti on edaspidi võimalik pensionifondi osakute tagasivõtmishinda kanda kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusmakseks ilma, et sellega katkeks viieaastane kogumisperioodi nõue. Viieaastast tähtaega loetakse osakute esmasest omandamise kuupäevast arvates, kui see on kindlustuslepingu sõlmimise kuupäevast varasem. Tähtaega loetakse varaseimast kuupäevast, st kas lepingu sõlmimise või osakute esmase omandamise kuupäevast.
Kogumisreservi ümberpaigutamisel tehtud sissemakset ei saa tuludeklaratsiooni esitamisel tulust maha arvata, sest sellelt osalt on isikul olnud juba varasemalt õigus maksusoodustust saada.
2. Uus maksuleping Indiaga
2013.aasta 1.jaanuaril jõustub Eesti ja India vahel sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise leping. Üldjoontes on lepingu aluseks Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) mudelleping. Topeltmaksustamise vältimisel kasutatakse valdavalt vabastusmeetodit, dividendi, intressi ja litsentsitasu puhul krediidimeetodit. Maksuleping Indiaga on avaldatud Riigi Teatajas.
3. Maamaksuseaduse muudatused
2013.aasta 1. jaanuaril jõustuvad maamaksuseaduse § 11 muudatused, mis puudutavad kodualuse maa maksuvabastust.
Maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva või maamaksuseaduse § 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva maa osas, kui sellel maal asuvas hoones on maa omaniku elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele. Maksuvabastust saab vaid elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas kuni 0,15 ha ulatuses tiheasustusega alal (st linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal) ja mujal kuni 2,0 ha ulatuses.
Seega kui kortermaja aluse maa sihtotstarbeks on osaliselt ärimaa ja osaliselt elamumaa, siis ärimaale maksuvabastus ei laiene ning kaasomanikule/korteriomandi omanikule jääb kohustus tasuda maamaksu ärimaa eest.
Maamaksuvabastus kohaldub automaatselt, selleks ei pea maa omanik või kasutaja eraldi avaldust tegema.
Kodualuse maa maksusoodustuse rakendamise kohta saab täiendavalt lugeda ka Rahandusministeeriumi veebilehelt.
Alates 2013.a muutub maksuvabastus 5 eurot valla/linna põhiseks, seni arvestati seda iga maakasutuse kohta eraldi. See tähendab, et kui isikul on ühes vallas/linnas mitu maad, millede maksumus eraldi on alla 5 euro, kuid kokku liidetuna on summa üle 5 euro, siis erinevalt varasematest aastates tekib isikul maamaksu tasumise kohustus.
4. Käibemaksuseaduse muudatused
Käibemaksuseaduste olulisematest muudatustest saab lugeda siit
5. Töötuskindlustusmakse määrad alanevad
2013. aastal on töötaja töötuskindlustusmakse määr 2% ja tööandja maksemäär 1%.
6. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb
2013. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 95,7 eurot kuus ja FIE jaoks 287,1 eurot kvartalis (1148,4 eurot aastas).
7. Alkoholitoodete aktsiisimäärad tõusevad
Alkoholitoodete aktsiisimääradega saab tutvuda siin
8. Tubakatoodete aktsiisimäärad tõusevad ja kasutusele tuleb uue kujundusega maksumärk
Tubakatoodete aktsiisimääradega saab tutvuda siin
Uue maksumärgiga kaasnevast saab lugeda siit
2013. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus.
* Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%.
* Maksuvaba tulu on 144 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
* Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
* Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
* Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 290 eurot (2012. aastal kehtinud 278,02 asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 95,7 eurot kuus.
* Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2%, tööandjale 1%.
* Kogumispensioni makse määr on 2%.
* 2012. aasta detsembrikuu eest töötasu ja muude tasude ning sellelt arvestatavate/kinnipeetavate maksude ja maksete arvutamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembrikuu eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2013. aasta määrades ja deklareerida jaanuarikuu eest esitataval maksudeklaratsiooni vormil TSD (esitamise tähtaeg 10.veebruar 2013).
Kui aga detsembrikuu töötasu makstakse välja detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2012. aasta määrasid ja deklareerida maksud ja maksed 2012.a. detsembrikuu eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg 10. jaanuar 2013).
Page 1131 of 1608
