Articles
Helve Toomla, jurist
Kui mul on töötasu kuus kindel summa, kas tööandja peab siis maksma ka riigipühade eest? Lepingus on ka öeldud, et kuutöötasu arvestatakse proportsionaalselt tegeliku tööaja suhtele. Olenemata sellest, kas kuus on 20 või 23 tööpäeva, palk on ikka sama.
Küsija töötasu arvutatakse ilmselt ajatöö alusel ja kuupalk on kindla summana töölepingus kokku lepitud. Sellisel juhul ei loeta eraldi riigipühi, puhkepäevi ega tööpäevi. Olenemata tööpäevade arvust, on töötasu lepingus näidatud kindel summa.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Kaire Talviste
Täiskasvanud õpivad üha usinamalt, vaid Kirde-Eestis püsib õppimise määr 2007. aasta tasemel.
See selgus Karolin Kõrreveski ja Monika Oberšneideri analüüsist, mis avaldati statistikaameti väljaandes „Eesti piirkondlik areng 2012”. Vaatluse all on 25–64-aastased ja võrdluseks kasutati 2007. ja 2011. aasta täiskasvanute koolituse uuringute andmeid. Kui kõikjal Eestis oli täiskasvanuhariduses osalemise määr kasvanud 50% lähedale või üle selle, siis Kirde-Eestis püsis see visalt 33% juures. Kõige vähem on täiskasvanud õppijaid Kirde-Eesti meeste hulgas: vaid 28%.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Minul on küsimus kollektiivpuhkuse kohta: töötan firmas aasta ja 2 kuud, omamata kirjalikku töölepingut. Ma ei tea, mis alusel firma puhkust arvestab, maksud laekuvad riigile.
Eelnevalt olen k.o. aasta eest saanud kätte puhkuse vastavalt oma soovile ja ajale 21 päeva ja samuti 2 kuu eest 2011.a. eest.
Nüüd saadab asutus meid kollektiivpuhkusele jõulupühade ajal seitsmeks päevaks (samuti toimitavat ka jaanipäevaga - üle aasta: 2011.a. oli jaanipäev ja 2012 jõulude aeg).
Millise tööseaduse paragrahvi alusel selline sundpuhkus on sätestatud ja mida nimetatakse kollektiivpuhkuseks, kui on võimalus valida vabalt ka ülejäänud puhkust?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 69 lõike 1 kohaselt määrab töötaja põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul (TLS § 69 lg 2). Ettevõttes või asutuses, kus on võimalik töö mõneks ajaks peatada, on võimalik kasutada kollektiivpuhkust, kuid ka selline puhkus peab kajastuma puhkuste ajakavas ehk ettevõtte puhkusegraafikus.
Kui Teie poolt mainitud kollektiivpuhkuse (jõulude ajal) aeg on määratletud tööandja poolt juba käesoleva aasta algul, ettevõtte puhkusegraafiku koostamisel ning tehtud töötajaile vastavalt teatavaks, siis on tegemist põhipuhkuse ühe osa kasutamisega seaduslikul alusel. Eelnevalt puhkusegraafikut koostades peab tööandja olema arvestanud aga sellega, et põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 68 lg 5). Ehk siis, selline töötaja põhipuhkuse osadeks jaotamine peab juba puhkusegraafiku koostamisel olema töölepingu poolte vahel eelnevalt kokku lepitud.
Kui sellist jõuluaegset kollektiivpuhkust ei ole eelnevalt ettevõtte puhkusegraafikus määratletud, või ei ole puhkusegraafikut ettevõttes üldse koostatud, siis ei ole tööandjal seaduslikku õigust ühepoolselt töötajaid nn sundpuhkusele saata.
Kas lahkumisavaldust on võimalik ka läbi e-maili saata? Kui ei ole võimalik kontorisse minna ja kui see on digiallkirjastatud? Kas see on korrektne ja tõsiseltvõetav?
METI personaliabi OÜ juhatuse liige Tiit Kruusalu:
TLS § 95 lg 1 nõuab, et tööleping öeldakse üles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. E-kiri seda kahtlemata on. Digiallkirjastamine lahendab ka töölepingu ülesütlemisavalduse saatja isikutuvastuse küsimuse.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Allikas: Tartu Ekspress
Kui arst diagnoosib patsiendil surmava haiguse ja teatab, et tal on elada jäänud teatud hulk aastaid või päevi - kas siis maksed pensionisambasse peatatakse, küsib Tartu Ekspressi lugeja.
Kui olen näiteks 50aastane ja tean, et mul on elada jäänud veel ligemale kaks aastat, kas siis on võimalik kogutud raha ka kohe kätte saada? Pensioniealiseks elamiseks puudub ju niikuinii igasugune lootus. Juhul kui raha saab kätte, siis kuidas on see summa maksustatud?
Vastab rahandusministeeriumi avalike suhete spetsialist Liisi Poll:
Kohustuslikus kogumispensionis ehk II sambas ei ole võimalik makseid peatada ning ei ole võimalik ka raha enne riiklikku pensioniiga välja võtta (va juhul kui tegemist on pärimisega). II samba makse on olemuselt sarnane sotsiaalmaksuga, st kui inimene saab töötasu, siis peab seda maksma.
Täiendavas kogumispensionis ehk III sambas on võimalik makseid peatada igal ajal ning samuti on võimalik ka raha varem välja võtta. Sellega kaasnevad kulud sõltuvad paljuski valitud tootest. Raha väljavõtmisel enne 55. eluaastat tuleb maksta tulumaksu kogu summalt. Juhul kui isik on alaliselt ja täielikult töövõimetu, siis on maksumäär 10%. Täpsemalt saab lugeda III samba väljamaksete maksustamisest siit - http://www.pensionikeskus.ee/.
Eestielu.ee
Page 1134 of 1608
