Articles
Kaire Talviste
Kontoritöötajaid varitsevad terviseohud on salakavalad, tagajärjed ilmnevad aastate pärast.
„Tavaliselt on nõnda, et mida ohtlikum on töö, seda paremini on töölised juhendatud,” ütleb tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon. „Kontoritöö kohta mõeldakse aga, et mis seal ikka juhendada.”
Et juhendamist on siiski vaja, näitab juba see, et üha enam esineb haigestumist karpaalkanali (randmekanali) sündroomi, samuti kaela- ja õlavöötmeprobleeme, millest võivad olla tingitud sagedased peavalud. Valud kaela- ja õlavöötmes võivad omakorda edasi kanduda lülisambasse, tuues endaga kaasa sklerootilised muutused.
Kontoritöötajaid varitsevad terviseohud on salakavalad ja nende pöördumatud tagajärjed ilmnevad oma täies tõsiduses alles aastate pärast. Kui 20 aasta eest jõudsid selja- ja kaelavaludega arsti juurde 40–50-aastased raske füüsilise töö tegijad, siis nüüd kaevatakse kroonilise seljavalu üle juba 20-ndates aastates. Taastusarsti Tiit Ilvese sõnul algas kirjeldatud haigestumuse trend arenenud riikides juba 1990-ndatel aastatel ja on ilmselt tingitud töö iseloomu muutumisest. „Füüsiline töö asendub üha enam istuva tööga. Meie organism on aga ehitatud liikumiseks ja nõnda toimib ta kõige optimaalsemalt. Tundub, et meie organism pole suuteline uute tingimustega kohanema,” selgitab dr Ilves.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Ann-Marii Nergi
Firmajuhid tunnetavad survet palkade tõstmiseks, kuid selleks peab ka tootlikkus kasvama.
SEB panga enam kui 900 Eesti ettevõtte seas läbiviidud küsitlus näitas, et vähemalt veerandil neist on plaan järgmise aasta jooksul töötajaskonda suurendada. Kokku luuakse vähemalt 750 töökohta.
Eriti positiivsete plaanidega paistsid silma Hiiumaa, mille suurimad tööandjad on plastitehased, ja Võrumaa, kus töökohti plaanivad luua just mikroettevõtted. „Võib öelda, et tööjõuturg on positiivse varjundiga ja järjest rohkem nähakse vajadust töötajaskonda suurendada. Suurem osa ettevõtjaid plaanib töötajate arvu hoida stabiilsena, mis eeldab ka väikest keskmise palga tõusu,” kommenteeris SEB juht Riho Unt küsitluse tulemusi.
Oskuslikumad töötajad
Eesti Päevaleht uuris ettevõtetelt samuti, kuidas nemad järgmist aastat just töötajate ja palga vaatevinklist näevad. Näiteks Tallinna Kaubamaja personalidirektori Piret Suitsu sõnul on üldist elukalliduse tõusu arvestades töötajate palgasurve tuntav. „Püüame tasupaketi arengu hoida tasakaalus tootlikkuse kasvuga ja suurendame pigem tulemustasu osakaalu, mille maksmise aluseks on suurepärased töötulemused,” tõi Suitsu näite. Võrumaa üks suurimaid tööandjaid Valio Võru juustutehas on aga näiteks otsustanud kõigil 130 töötajal 2013. aasta 1. jaanuarist palka tõsta. Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov nentis, et peamiseks võimaluseks, kuidas palku tõsta, on töötajate kvalifikatsiooni tõstmine, sest oskuslikumad töötajad loovad ka rohkem lisaväärtust ja see võimaldab paremat töötasu maksta.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Lugeja küsib: Mul on tööandjaga kokkulepe, et võin aasta lõpus välja võtta oma põhipuhkusest 2 nädalat. Kui minu puhkus algab 17. detsembril, kas pean siis tööl tagasi olema 31. detsembril?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:
Kuigi põhipuhkust antakse kalendripäevades, ei arvata töölepingu seaduse § 54 lõike 3 järgi põhipuhkuse, alaealise põhipuhkuse, töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkuse ja haridus- ja teadustöötaja põhipuhkuse hulka rahvuspüha ja riigipühi. Seega ei arvata 24. detsembrit (jõululaupäev), 25. detsembrit (1.jõulupüha), 26. detsembrit (2.jõulupüha) ja 1. jaanuari (uusaasta) põhipuhkuse hulka.
Kui teie puhkus algab 17.12.2012 ja puhkuse pikkuseks on 2 nädalat (14 kalendripäeva), siis on esimeseks tööpäevaks pärast puhkust 04.01.2013.
«Minu tööaeg on graafikus 8.00-17.00 ehk 8.5 tundi, kuna 30 minutit on lõunaaeg. Tööl kohal pean aga olema iga päev kell 7.30, et kassa rahad üle lugeda. Kas mul on õigust nõuda selle eest tasu?» soovib lugeja teada.
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist
Kui Te peate alustama tööd kell 7.30, siis peab sellest ajast algama ka tööaja arvestus, mille eest tuleb tasu maksta.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetas: Tarbija24
Töötaja küsib:
Minu tööleping lõppes kaks kuud tagasi. Tööandja maksis vastavalt kokkuleppele igakuiselt mulle hüvitist konkurentsipiirangust kinnipidamise eest, kuid nüüd saatis ta mulle teate selle kokkuleppe lõpetamise kohta. Teates oli märgitud, et ärisaladuse hoidmise kohustus jääb mulle alles. Kas selline kokkuleppe osaline lõpetamine on seaduslik?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:
Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 22 pole sätestatud ajalist piirangut saladuse hoidmise kohustuse määramiseks ega lõppemiseks. Samuti pole tegemist kokkuleppega. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 652 lõikest 2 säilib nimetatud kohustus pärast töölepingu lõppemist ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Töötaja kaitse on tagatud sellega, et õigustatud huvi olemasolu peab vaidluse korral tõendama tööandja.
Juhin tähelepanu, et TLS § 6 lõige 3 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu töölepingu kirjalikus dokumendis. Kui tööandja ei ole nimetatud andmeid töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud.
TLS §-is 23 sätestatud konkurentsipiirangu kokkuleppe võib tööandja TLS § 25 lõike 1 alusel üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette. Sätet kohaldatakse sama paragrahvi lõike 4 järgi ka pärast töösuhte lõppemist kohaldatava konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemisele. Kokkulepe kehtib etteteatamistähtaja lõpuni.
Kuna konkurentsipiirangu kokkuleppe eesmärgiks on tööandja huvide kaitsmine, siis on selle korraliseks ülesütlemiseks õigustatud ainult tööandja ja etteteatamise eesmärgiks on anda töötajale aega leida endale uus sissetuleku saamise võimalus pärast piirangu lõppemist. Seega on antud juhul tegemist kahe erineva kohustusega, millest üks on kehtiv seni, kuni tööandjal on õigustatud huvi ja töötajale on tehtud teatavaks saladuse sisu ning teine on kokkuleppeline piirang, mis saab lõppeda vastavalt seaduses sätestatule tööandja poolse korralise ülesütlemisega sellest ette teatades 30 kalendripäeva.
Page 1137 of 1608
