Articles
«Vanemaealised ei vingu ega ole nii ambitsioonikad, neil pole väikesi lapsi ja nad oskavad vene keelt,» need on mõned vanemaealiste töötajate plussid, mille tööandjad tõid välja uuringus «Vanemaealised tööturul».
Kõige sagedamini nimetasid tööandjad 50-74-aastaste töötajate plussidena stabiilsust, kohusetunnet, lojaalsust ja usaldusväärsust, vastutustunnet, tasakaalukust, suhtlemisoskust, suuremat tööle pühendumist ja rahulolu töötingimuste ja palgaga, distsiplineeritust ning väikeste laste puudumist. Mõned tööandjad tõid eelisena välja selle, et vanemaealised võtavad vähem haiguspäevi, mis on eeldatavalt seotud kohuse- ja vastutustundega. Plussideks pidasid tööandjad ka seda, et vanemaealised on eluaeg organisatsioonis töötanud, neil on töö tegemise harjumus, nad peavad paremini kinni sisekorraeeskirjadest, oskavad oma tööd ning neil on rohkem aega tööle pühenduda.
Võrreldes nooremaealistega näevad tööandjad vanemaealiste eelistena ka seda, et nad on rahulikumad, heasoovlikud, järjepidevad, tasakaalukad, paindlikud, täpsed ning motiveeritud. Huvitavate eelistena toodi veel teiste seas välja, et vanemaealised töötajad ei vingu, nad ei ole nii ambitsioonikad, nad on vastupidavad, oma asutuse patrioodid, nad on hea kasvatusega, neil on sotsiaalsed tagatised, oskavad vene keelt ning et neil on asutuses nö õpetaja funktsioon. Mõni 201st küsitletud ettevõtjast leidis aga, et eakama töötajaskonna puhul ei ole eeliseid võrreldes nooremate töötajatega.
Peamiste puudustena näevad tööandjad vanemaealise töötajaskonna puhul terviseprobleeme, töövõime langust ehk aeglast töötempot ning tööviljakuse vähenemist ja seda, et vanemaealised töötajad väsivad kiiremini. Probleemina nähakse ka vanemaealiste vastuseisu uuendustele ja muudatustele ning väheldast valmisolekut nendega oma töös kohaneda ehk eelkõige oskamatust kaasaegse tehnikaga töötada ja arvutit kasutada.
Toimetas: Kristina Traks
Suur osa ehk 70 protsenti uuringus «Vanemaealised tööturul» osalenud tööandjatest väitis, et töötaja palkamisel ei ole nende jaoks vanus oluline ja vaid 11 protsenti tööandjatest tunnistas, et nad väldivad uute töötajate palkamisel eakamaid inimesi.
Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1074972/uuring-eestis-pole-vanemate-inimeste-diskrimineerimist-tooturul/
«Olen nüüdseks tööl olnud 7 kuud. Töö algab väga varakult ja kohal peab olema 5.30 hommikul ning buss viib juba kella 5st. Siit küsimus, et millal minul on õigust saada puhkust ja kas sinna lisanduvad ka mingid lisapäevad, kui kasvatan kolme alaealist last, kellest üks on raske puudega? Tean vaid, et aastas on ette nähtud kolm lapsepäeva puhkepäevadeks, kuid mitu lapsinvaliidipäeva saan kasutada ühes kuus või aastas?» küsib lugeja.
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.
Kooskõlas töölepinguseaduse § 68 4 tekib töötajal puhkuse nõudeõigus, kui ta on töötanud 6 kuud.
Puudega lapse vanemal on õigus saada lisapuhust üks keskmiselt tasustatud tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Vanemal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetas: Tarbija24
Uue ilmakodaniku sünd on alati oodatud ja rõõmus sündmus. Tööl käival tulevasel emal on lapsega kodus olemiseks õigus võtta sünnituspuhkust. Ühtlasi on sünnituspuhkusele jääjal õigus sünnitushüvitisele.
Töölt sünnituspuhkusele jäämiseks väljastab rasedust jälgiv arst sünnituslehe, mis tuleb viia oma tööandjale, kes peab selle seitsme päeva jooksul haigekassasse edastama. Hüvitis kantakse taotleja pangakontole 30 päeva jooksul alates sünnituslehe jõudmisest haigekassasse.
Sünnitushüvitist makstakse 140 päeva eest, seda aga juhul, kui sünnituspuhkusele jäädakse vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Kui sünnituspuhkusele jäädakse hiljem, vähendab arst vastavalt ka sünnituslehe kestvust. Nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäädakse, kahaneb ka hüvitise summa.
Hüvitis arvutatakse eelmisel kalendriaastal naise sotsiaalmaksustatud tulult. Sellega saab tutvuda näiteks e-maksuametis või riigiportaalis eesti.ee. Meeles tuleks pidada, et hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks.
Sünnituspuhkusel viibija ei tohi saada sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kuna siis kaob õigus hüvitisele ja see tuleb tagasi maksta. Küll aga on õigus saada kätte eelnevate perioodide töö eest saadud preemia.
Kui 140-päevane sünnituspuhkus saab läbi, tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada avaldus, et saada vanemahüvitist.
Kui naine on lapsehoolduspuhkusel ning rasestub sel ajal uuesti, on tal õigus võtta uus rasedus- ja sünnituspuhkus ning saada uuesti ka sünnitushüvitist. Selleks tuleb lapsehoolduspuhkus katkestada, esitades tööandjale avalduse.
Kui avaldusele märgitakse lapsehoolduspuhkuse lõpetamise tähtajaks rasedus- ja sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelnev päev, ei pea naine vahepeal tööle minema. Avalduse võiks tööandjale esitada 30 päeva enne sünnituspuhkuse algust, et tööandja ja haigekassa jõuaksid dokumendid õigel ajal vormistada.
Hüvitis arvutatakse ikka möödunud kalendriaastal naise sotsiaalmaksustatud tulult. Kui sotsiaalmaksuga maksustatud tulu puudus või oli summa väga väike, arvutatakse hüvitis miinimumpalgalt.
Kuidas arvutada sünnitushüvitist?
1. Vaata Maksu- ja Tolliametist oma eelmise aasta eest arvestatud sotsiaalmaksu.
2. Arvuta välja keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu: arvestatud sotsiaalmaks ÷ 0,33.
3. Arvuta välja keskmine tulu kalendripäeva kohta: arvestatud sotsiaalmaks ÷0,33 ÷ 365
4. Arvuta välja sünnitushüvitis: arvestatud sotsiaalmaks ÷ 0,33 ÷ 365 ×140 (või sünnituslehe päevade arv)
Näide:
Mari jääb sünnituspuhkusele 2012. aasta detsembris, seega arvestatakse sünnitushüvitis tema 2011. aasta sotsiaalmaksustatud tulult. Kui Mari jääks sünnituslehele jaanuaris, võetaks sünnitushüvitise arvutamisel aluseks tema 2012. aasta sotsiaalmaksustatud tulu.
Mari 2011. ja 2012. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulus vahesid ei ole. Mõlemal aastal arvestati Mari eest sotsiaalmaksu 2741,81 eurot.
Seega oli tema sotsiaalmaksuga maksustatav tulu kokku 2741,81 ÷0,33 = 8308,52 eurot. Keskmine tulu kalendripäeva kohta oli 8308,52 / 365 = 22,76 eurot. Sünnitushüvitist saab Mari 140 päeva eest: 140 ×22,76 = 3186,40 eurot.
Summalt peetakse kinni tulumaks 669,14 eurot, seega maksab haigekassa, olenemata sellest, millal Mari sünnituspuhkusele jääb, Marile sünnitushüvitist 2517,26 eurot.
Haigekassa
Helve Toomla, jurist
••Kas eraettevõttel on õigus töötajate kohta koostada majanduslike huvide deklaratsioon? Tööandja soovis teada, kas mul on lisaks veel mõni töökoht, millise ettevõtte aktsiaid ma oman, kas osalen mõnes ettevõttes juhatuse või nõukogu liikmena? Põhjenduseks oli asjaolu, et ettevõtte omanikfirma on börsiettevõte. Seni ei ole ma tööandja nõuet täitnud.
Majanduslike huvide deklaratsiooni peavad korruptsioonivastase seaduse alusel esitama riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, eraettevõtte töötajad ei pea seda tegema. Samas võib börsiettevõttel oma kohustuste täitmiseks olla õigustatud huvi töötaja osaluse vastu ettevõtluses ja seetõttu võib ta nõuda esitatud küsimustele vastamist. Soovitan küsijal täpsema vastuse saamiseks pöörduda majandusasjatundjate poole.
••Töötan ehitusel ja tööobjektid asuvad laiali mitmel pool Eestis, seega tuleb sinna sõita ja sõidu peale võib vahel ka mitu tundi kuluda. Kas sõit tööobjektile läheb tööaja sisse? Kust algab sõidu alguspunkt? Ettevõte (kontor) asub Tallinnas, ise elan Tallinnast väljas ja vahel on mul kodust objektile lühem maa kui pealinnast sõites. Kuidas peaksin tööaega arvestama?
Tööandja korraldusel objektile sõit tähendab tööülesande täitmist ja seega läheb sõiduaeg tööaja hulka. Kui tööandja nõustub, et sõit objektile algab kodust, siis algab sealt ka tööaeg.
Sõitu kodust tööandja tegevuskohta Tallinnas tööaja hulka ei arvata.
Saada oma tööalane küsimus: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Page 1136 of 1608
