Articles
Lugeja küsib: Ikka veel on palju segadust saabuvate pühade eelsete tööpäevade lühendamisega, eriti osalise tööajaga töötavatel inimestel. Minu tööandja on seisukohal, et kuna töötan niigi vaid mõned tunnid päevas, siis pole vajadust ka minu tööpäeva lühendada. Kas see on ikka nii?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Töölepingu seaduse § 53, mis näeb ette tööaja lühendamise enne riigipüha, kehtib nii täis- kui osalise tööajaga töötajatele. Seaduse eesmärk on tagada töötajatele lühem tööaeg just pühade eelneval päeval. Olukorras, kus töötaja tööpäev kestabki näiteks 2 tundi, kuulub tema tööaeg lühendamisele 2 tunni võrra ehk siis tegelikult ta pühade eelsel tööpäeval ei töötagi.
Juhul, kui töö toimub summeeritult ja tööajakava alusel, tuleb töötaja tööaega lühendada vaid juhul, kui töötaja pühale eelneval päeval tõesti töötama peaks. Kui riigipüha eelsele päevale langeb näiteks 2 töövahetust üks algab kell 8.00 ja teine 20.00, siis lühendamisele kuulub vaid see töövahetus, mis lõppeb riigipüha eelsel tööpäeval. Töövahetust mis algab riigipüha eelsel päeval ja lõppeb riigipühal lühendama ei pea, samas pole keelatud töötajale soodsama kokkuleppe sõlmimine.
Kui tööpäeva lühendamine ei ole võimalik, tuleb pooltel saavutada kokkulepe ületunnitöö tegemises ja sellist töötamist tuleb hüvitada nagu ületunnitööd.
Kristiina Viiron
Õigus hüvitisele tekib piiralatöötajal, võõrsil ajutiselt töötanul või Eestisse naasjal.
Üldjuhul on töötuskindlustushüvitist õigus taotleda riigis, kus inimene viimati töötas ja kus ta töötuks jäi, kuid teatud juhtudel on võimalik seda teha ka Eestis.
Kui inimene elab Eestis, aga töötab teises riigis ning tuleb koju vähemalt kord nädalas, on tegemist piiriala töötajaga ja töötuks jäädes peab ta pöörduma Eesti töötukassase ja taotlema hüvitist seal, selgitab töötukassa hüvitiste ja toetuste osakonna peaspetsialist Merit Aavekukk-Tamm.
„Samuti võib piirialatöötaja registreerida ennast selle riigi tööturuasutuses, kus ta viimati töötas ning seal tööd otsida, kuid hüvitisi maksab üksnes elukohariik,” lisab ta. „Piirialatöötaja näitena võib tuua inimese, kes töötab Lätis Valka linnas, kuid naaseb igapäevaselt Eestisse, kuna elab Valgas.”
Kui inimene elab Eestis ja töötab teises riigis, kuid pöördub koju harvemini kui kord nädalas, on tal töötuks jäädes kaks võimalust – taotleda hüvitist riigis, kus ta viimati töötas, või pöörduda tagasi Eestisse, alustada seal tööotsinguid ja taotleda hüvitist.
„Kui inimese viimaseks töökohariigiks on olnud välisriik, kuid ta otsustab pöörduda tagasi Eestisse ning alustada siin tööotsinguid, siis hüvitise määramisel arvutatakse töötuskindlustushüvitise suurus, võttes arvesse ka välisriigis teenitud tasusid,” ütleb Aavekukk-Tamm, tuues näiteks aasta otsa Soomes 2000-eurose kuupalgaga töötanud inimese, kes tähtajalise töösuhte lõppedes kolib koju tagasi. Hüvitis arvutatakse Soomes teenitud palga alusel, võttes arvesse hüvitise maksimumsuurust Eestis.
Ainult Eesti palga järgi
Kui inimene on töötanud vahelduva eduga kord välismaal, kord Eestis ja tema viimane töökoht oli Eestis, ei lähe tema välismaal teenitud palk töötushüvitise arvutamisel arvesse. Arvestatakse vaid välismaal kogutud töötuskindlustuse staažiga, millest võib sõltuda, kas alust hüvitise maksmiseks üldse on või ei.
„Näiteks jaanuar kuni veebruar 2011 (2 kuud) töötas inimene Soomes,” toob Merit Aavekukk-Tamm näite. „Märts kuni detsember 2011 (10 kuud) töötas ta Eestis. Kuna hüvitise suuruse arvutamisel võetakse arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul vaid Eestis tehtud väljamaksed, siis võetakse arvesse Eestis saadud töötasud alates märtsist kuni septembrini 2011.” Ta möönab, et võib juhtuda ka nii, et kui viimane töötamine Eestis kestiski kolm kuud või vähem ning sellele eelnenud üheksa kuu jooksul oli inimene tööl võõrsil, ei olegi hüvitist võimalik palga järgi arvutada, vaid hüvitist makstakse miinimumsuuruses 4,63 eurot päevas.
Venemaa ei loe
Kõik eelkirjeldatud juhud kehtivad, kui inimene on töötanud Euroopa Liidu liikmesriikides või Euroopa majanduspiirkonna lepinguriikides, nagu Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. Kuigi Venemaa on meie naaberriik, ei lähe Venemaal töötamise aeg siin arvesse.
Et üldse tekiks õigus töötuskindlustushüvitise saamiseks Eestis, peab inimesel olema vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Välismaal töötamist tuleb töötukassale tõendada spetsiaalse vormi U1 abil (info täitmise kohta välisriikides on leitav töötukassa leheküljelt).
Hüvitis
Paika pandud määrus
Töötuskindlustushüvitist on 2012. aastal esimesel sajal päeval võimalik saada maksimaalselt 32 eurot päevas (brutosumma). Maksimaalse hüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu.
Alates töötuse 101. päevast on maksimaalne hüvitise suurus 25,60 eurot päevas.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks Eestis on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50 ja seejärel 40 protsenti kindlustatu üheksa kuu keskmisest töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele.
Hüvitise maksmise kestus sõltub töötu kindlustusstaaži pikkusest.
Töötul, kes saab töötuskindlustushüvitist, on õigus hüvitist kaotamata minna teise liikmesriiki tööd otsima. Töötuskindlustushüvitise maksmine jätkub üksnes tingimusel, et otsitakse teises riigis tööd ja ollakse valmis seal tööle asuma ning järgitakse selles riigis tööotsijale kehtestatud nõudmisi. Hüvitist on õigus saada piiratud ajal – kuni kolme kuu jooksul (erandjuhtudel kuue kuu jooksul).
Allikas: Eesti töötukassa
Nelja poolt- ja kahe vastuhäälega tegi Eesti Töötukassa nõukogu valitsusele ettepaneku kehtestada järgmisel aastal töötuskindlustusmakse määraks 3 protsenti, sh töötajatel 2 ja tööandjatel 1 protsendi.
Otsuse poolt hääletasid valitsuse ja tööandjate esindajad, vastu ametiühingute nimetatud töötukassa nõukogu liikmed. Viimased pakkusid välja võrdselt 1,5-protsendilise maksemäära kehtestamist.
«Ametiühingute ettepanekut saavutada valitsuse soovitud tulemus võrdselt 1,5-protsendilise maksemäära kehtestamisega töötajatele ja tööandjatele ei saanud piisavalt poolthääli,» märkis töötukassa nõukogu esimees Harri Taliga.
«Töötuskindlustus nii kõrget maksemäära järgmisel aastal ei vaja, sotsiaalminister tõi põhjenduseks valitsuse soovi hoida stabiilset üldist maksukoormust,» lisas taliga.
Kolmeprotsendilise maksemääraga laekuks 2013. aastal kindlustusmakseid 158,5 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaks 90,9 miljonit eurot. Prognooside kohaselt kulub tuleval aastal töötuskindlustusest makstavatele hüvitistele 46,9 miljonit eurot ja tööturuteenustele 31,2 miljonit eurot (sealhulgas 3 miljonit eurot riigieelarvest). Prognoosi järgi hakkab 2013. aastal saama töötuskindlustushüvitist 12 554 inimest, koondamishüvitist saab 4 645 inimest ja maksejõuetushüvitist 2 693 inimest.
2013. aasta lõpuks on oodatav töötukassa varade väärtus 539,1 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa varade väärtus 346,7 miljonit eurot ja käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade väärtus 471 miljonit eurot.
Toimetas: Gert D. Hankewitz,
Küsimus: Kas mulle arvutati puhkusetasu õigesti, kui aprillikuu ühe tööpäeva tasu, mis ekslikult jäi palgapäeval välja maksmata, ei arvestatud maikuus saadud puhkusetasu arvutamisel?
Nimelt - tööandja vea tõttu ei makstud palgapäeval, mis on kuu viimane päev, 24.04. eest töötasu. Palgapäev oli niisiis 30.04. Puhkus algas 14.05. ja puhkusetasu maksti 10.05.2012.a. Puhkusetasu on arvutatud 6 kuu keskmise töötasu alusel, kuid keskmise töötasu summade seest on väljas 24.04. eest töötasu, mis maksti välja alles 04.05. Samas on kalendripäevade arvestuses 24.04. sees.
Minu arvates sain ma hiljem makstud tööpäeva tõttu vähem puhkustasu, kui oleksin saanud siis, kui 24.04. eest töötasu oleks välja makstud 30.04.12. Tööandja ütleb, et kõik arvestati õigesti.
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 70 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada TLS § 29 lg-s 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. TLS § 29 lg 8 viitab omakorda Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009.a. määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" (edaspidi määrus nr 91). Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud (määrus nr 91 § 2 lg 2).
Aprillikuu töötasu, sh tasu 24.04. eest muutus töötajale sissenõutavaks kuu viimasel päeval (so palgapäeval) ehk 30.04.2012.a. Seega tuleb puhkusetasu arvutamisel 10.05. arvesse võtta ka 24.04.2012 eest teenitud ja 30.04.2012.a. sissenõutavaks muutunud töötasu, olenemata asjaolust, et see maksti töötajale välja alles 04.05.2012.a. Ümberarvestus tulnuks teha tööandjal ka siis, kui 24.04. eest oleks makstud alles pärast puhkuse algust.
Määruse nr 91 § 2 lg 1 reguleerib olukorda, kus arvestamise aluseks olev töötasuna teenitud summa muutub sissenõutavaks pärast määruse alusel arvestatud tasu maksmise kuupäeva. Sellisel juhul varem makstud keskmist töötasu ümber ei arvutata. Näiteks ei arvutata puhkuse tasu ümber siis, kui pärast puhkusetasu maksmise päeva makstakse töötajale möödunud kvartaliperioodi eest täiendavat lisatasu töötulemuste eest.
Tööinspektsiooni kinnitusel võib seaduste kohaselt proovipäeval olla ainult töötukassas arvele võetud töötu.
«Muid proovipäevi ette nähtud ei ole. Töötaja proovimiseks on töölepinguseaduses ette nähtud katseaeg,» selgitas Õhtulehele tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu ja lisas, et proovipäevadel töötamine käib ainult töötukassa vahendusel.
Kõik ülejäänud tööle lubatud, kuid lepingute isikud on töölepingu seaduse alusel vaadeldavad töölepinguga töötavate töötajatena.
Tänases Õhtulehes kirjeldab keskkooli lõpuklassis õppiv neiu, kuidas ta restoranis Leib ja Aed proovipäevi tegi ning kuidas teda sel nörritati.
Toimetas: Hanneli Rudi, reporter
Page 1173 of 1608
