Articles
Kristiina Viiron
Õpilased loodavad taskurahale lisa teeninda, töötud üritavad mõneks kuukski rakendust leida.
„Otsin suveks tööd Tallinnasse”, „Otsin tööd suveperioodiks”, „Niidan muru”, „17-aastane noormees otsib suveks tööd” – niisugused kuulutused siginevad juba kevadel tööportaalidesse. Palju otsivad hooajalist tööd muidugi õppurid.
CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg märgib, et praegu on nende andmebaasis näiteks 12 075 kuni 19-aastast kasutajat, kes kõik sooviksid suvel tööle saada. Üldse on hooajalisi töösooviga inimesi CV Keskuses 51 205.
„Kuu ajaga lisandus üle 1400 tööotsija, kes on huvitatud hooajalisest tööst,” nendib Tammeorg, et suve lähenedes hakkab töösoovide hulk kasvama. Tööpakkumiste hulk samuti, kuid nende arv ei ulatu kaugeltki samasse mõõtu tööotsimiskuulutustega. Praegu on hooajalisi tööpakkumisi CV Keskuses 186. „See arv ei näita tegelikku pakutavate töökohtade arvu, sest paljud ettevõtted kasutavad hooajaliste töötajate leidmiseks ka CV-de andmebaasi teenuseid, eriti juhul, kui otsingud on jäänud viimasele hetkele ja kiiresti on vaja leida sobilik töötaja,” tähendab Tammeorg.
Kõige rohkem loodavad tööotsijad suveks leida klienditeenindaja tööd. Ka pakkumisi on selles kategoorias kõige rohkem.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Töötaja küsib:
Töötan piltide raamimise töökojas, mis on pindalalt üsna suur ruum. Töötajatel on olemas ka riietus- ja pesuruum. Kas tööandjal on õigus nõuda töötajatelt töökoja ja riietusruumi põrandate pesemist ja ka töökoja akende pesemist, kui selles ei ole töölepingus kokku lepitud?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Sirje Aava:
Selgitan, tööandjal ei ole õigus töötajalt nõuda ülesannete täitmist, milles ei ole töölepinguga kokku lepitud. Tööandjal on tulenevalt töölepingu seaduse § 28 lõikest 2 punktist 6 kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 11 lõike 6 kohaselt tööandja tagab, et olmeruume hoitakse puhtana ja neid koristatakse vähemalt üks kord päevas. Vabariigi Valitsuse määruse nr. 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 3 lõike 4 kohaselt tuleb tööruumid ja töövahendid hoida puhtad.
Kas tunned, et oled teinud absoluutselt kõik endast oleneva, ent ei ole siiski mingeid tulemusi saavutanud? Kas oled saatnud laiali arvukalt CV-sid ning käinud nii paljudel tööintervjuudel, et peaksid nüüdseks ammu olema mõne pakkumise saanud?
Kui kannatus on katkemise äärel ja kõik säästud peaaegu lõpuni kulutatud, ära kaota siiski lootust. CV Keskus soovitas proovida seitset järgmist sammu, et oma toppama jäänud tööotsingud taas käima lükata.
1. Pane kvantiteedi asemel rõhku kvaliteedile.
Pole mõtet solvunult kuulutada, et oled kandideerinud 200 tööpakkumisele või saatnud oma CV rohkem kui 500 ettevõttesse. Selline statistika võib anda aimu vaid sellest, kuivõrd osav ja vilunud kirjasaatja sinust nüüdseks võib saanud olla.
Tööotsingute edu aga ei põhine numbritel, vaid oluline on just nende kontaktide sisu ja kvaliteet. On vägagi ebatõenäoline, et sul õnnestub oma CV ja kaaskiri piisava põhjalikkusega ning vastavalt igale konkreetsele kandideerimisele ette valmistada, kui pead tegema seda 500 erineva ettevõtte jaoks. Seepärast hoia kandideerimiste arv mõistlikul tasemel – saada oma CV nädalas 200 asemel hoopis 20 firmale ning pühenda ühele kandideerimisele piisavalt aega.
Kandideerimise tõsiseltvõetavust näitab:
1) Oled enne kandideerimist pühendanud piisavalt aega ettevõtte taustaga tutvumisele.
2) Sinu kaaskiri on suunatud ettevõttele, kuhu kandideerid, arvestab just selle tööpakkuja vajaduste ning töökoha nõudmistega ja näitab, et oled ettevõtte tegevusega kursis.
3) Sinu CV on kohandatud just konkreetsesse firmasse ja ametikohale kandideerimiseks.
4) Pärast kandideerimist võtad tööpakkujaga kas telefoni või meili teel ka ise ühendust ning uurid, kas sinu CV on kätte saadud, näidates sellega veelkord oma tõsist huvi selle ametikoha suhtes ja, mis kõige olulisem, luues kontakti.
Edukad tööotsijad on ise aktiivsed, mitte ei oota passiivselt, kuni neile tullakse pakkumisi tegema. Seega proovi olla ise energilisem ning kujunda välja oma isiklik strateegia, alles peale seda on sul põhjust oodata telefonikõne, kutsega töövestlusele.
2. Välista endapoolsed vead.
Veendu, et sinu vahendid töö leidmiseks vastaksid nõuetele. Puudujäägid sinu CV-s või kaaskirjas ning oskamatus töövestlusel või telefoni teel suhelda, võivad võimalused silmapilkselt nullida. Vaata hoolikalt üle nii oma CV kui kaaskiri, parandades kirja- ja hooletusvead, lihvides stiili, tehes sel viisil tõsiseltvõetavad dokumendid.
Võid näidata oma CV-d ka mõnele tuttavale või sõbrale. Analüüsi ka oma tavapärast käitumist tööintervjuul ja telefoni teel suhtlemise viisi. Võid lasta sõbral või heal kolleegil teha sulle proovikõne või -töövestlus, avastamaks võimalikke omapoolseid möödalaskmisi.
3. Muuda oma otsingud efektiivsemaks.
Vahel võib töö otsimine tunduda nagu ekslemine tundmatul planeedil. Oled saatnud sadu CV-sid küberruumi avarustesse, lisaks püüdnud loendamatuid kordi meili teel eikellegimaaga ühendust võtta, ent ei ole saanud ühtki signaali selle kohta, et sel planeedil eksisteeriks elu.
See, mida sa aga hetkel kõige rohkem vajad, on lihtne inimlik kontakt. Ole tagasilöökidest üle, mine ja kohtu inimestega, külasta konverentse, seminare, pidusid ja muid koosviibimisi, kus sul oleks võimalus teiste inimestega suhelda – keegi neist inimestest võib anda sulle muuhulgas ka vihjeid mõne olemasoleva töökoha kohta.
Kui oled kõike seda juba teinud, proovi saada nähtavamaks. Kandideeri mõne kutseühingu liikmeks – isegi juhul, kui oled sel alal uustulnuk, võid saada sooja vastuvõtu osaliseks, kui lähed neile aktiivselt oma abikätt pakkuma.
Kui aktiivne juhiroll ei ole sinu jaoks, võid kaasa lüüa näiteks artiklite ja uudiskirjade koostamisel või pakkuda end vabatahtlikuks tulevasel konverentsil või kokkusaamisel. Sind võib üllatada, kui suurel määral selline aktiivsus sinu karjääri võib ergutada.
4. Analüüsi iseenda suhtumist.
Kui sinu tööotsingud venivad ega anna tulemusi ning see hakkab sinus tasapisi pessimismi tekitama, võta kiiresti kasutusele vastumeetmed, et oma optimism säilitada. Sa ei pruugi seda ise tajuda, ent sinu negatiivsed mõtted, kibestumine ja apaatia kajastuvad ka sinu suhtlemises tööandjatega.
Püüa võimalikke tagasilööke ja äraütlemisi mitte liiga isiklikult võtta. Kui sa ei lase end tasakaalust välja lüüa, ei lasku enesehaletsusse ega hakka ka kogu ülejäänud maailma süüdistama, on sinu võimalused tööd leida palju paremad. Nina norgu laskmise asemel proovi igast eitavast vastusest midagi õppida ning võta oma elu juhtimine enda kätte.
5. Puhu ka vanematele kontaktidele elu sisse.
Vaid seepärast, et minevikus sind ühes või teises firmas ei vajatud, ei tähenda see, et praegu peaks samamoodi olema – proovi võtta nendega uuesti ühendust ning võid saada üllatuse osaliseks. Kui oled saanud kontaktisiku numbri, ära pelga temaga mõned nädalad hiljem ühendust võtta ning uurida, kas ehk ettevõttes on midagi muutunud.
Pead end inimeste mällu kinnistama, nii oled just sina see, kes neile vajaduse tekkides esimesena meelde tuleb. Toimi niisamuti firmade puhul, kust oled varasemalt saanud äraütleva vastuse. Enamik inimestest väldib ettevõtteid, kes on neile «ei» öelnud, ent see on viga.
Üks võimalustest on näiteks see, et inimene, kes otsustati soovitud kohale palgata, ei tulnud oma tööga kõige paremini toime või loobus muudel põhjustel, ning lahkus mõni nädal hiljem. Sinu kõne satub ehk just nimelt ajale, mil ettevõte kavandab uue inimese palkamist ning helistamine võib lõppeda töökoha saamisega.
6. Küsi nõu professionaalidelt.
Töö otsimine võib olla üksildane ja vahel ka küllaltki segadusseajav protsess. Sul endal ei pruugi olla kõiki vajalikke teadmisi ja oskusi oma CV täiustamiseks või parima tööotsingustrateegia väljatöötamiseks. Võid vajada veidi moraalset tuge, et suudaksid neis teinekord küllaltki karmides konkurentsitingimustes enesekindluse ja teotahte säilitada. Kui tunned, et jääd üksinda hätta, kaalu karjäärinõustaja konsultatsiooni ja abi.
7. Kaalu plaan B kasutuselevõttu.
Kui oled teinud töö leidmiseks kõik endast oleneva ning sinu aeg, säästud ja energia on otsakorral, on ehk õige aeg varuplaani kasutuselevõtuks. Plaan B võib tähendada täielikku suunamuutust karjääris, kolimist või otsustamist mõne alternatiivse variandi kasuks, nagu näiteks ühinemine mõne vabatahtlike organisatsiooniga, miks ka mitte välismaale tööle- või õppimaminek.
Kui investeerid antud nõuannetesse veidi oma mõttejõudu ja energiat, võid leida, et sinu tööotsingud ei ole sugugi lootusetud. Mõni lihtne ümberkorraldus või just suhtumise muutus võibki olla kõik, mida praegu vajad, ning kutse töövestlusele ja uued pakkumised ei lase end enam kaua oodata. Mis aga kõige peamine, ära kaota lootust, vaid vaata tulevikku alati lootusrikkalt.
Toimetas: Eger Ninn
Riigikogu võttis täna 49 poolthäälega vastu õiguskomisjoni algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse, millega tühistatakse töölt omal soovil lahkuja hüvitis.
Vastu võetud seadusega tunnistatakse kehtetuks töötuskindlustuse seaduse sätted, mis näevad ette töötuskindlustushüvitise maksmist inimestele, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või poolte kokkuleppel ja mis peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2013.
Töötuskindlustushüvitise asendusmääraks kavandati sellise töö- või teenistussuhte ülesütlemise või lõpetamise korral 40 protsenti töötaja eelnevast töötuskindlustusmaksega maksustatud töisest sissetulekust.
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse. Seekord on teemaks konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine.
Küsimus
Fikseerisime töötaja töölepingus töösuhte ajal kehtiva konkurentsikeelu kokkuleppe, mille eest ei pea tööandja maksma. Samal ajal leppisime suuliselt kokku, et vormistame pärast töösuhte lõppu kehtiva konkurentsikeelu kokkuleppe alles siis, kui üks kord läheb töölepingu lõpetamiseks. On ju vaja sellise kokkuleppe puhul täpset kokkulepet töötajale makstava hüvitise ja konkurentsikeelu rikkumisel leppetrahvi suuruse kohta. Ja selliseid summasid on keeruline pikalt ette õigesti määratleda.
Nüüd aga töötaja esitas töölepingu ülesütlemisavalduse ning ei soovi vastavat kokkulepet sõlmida. On andmeid, et töötaja plaanib ise hakata meile konkurentsi osutama. Mida teha?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Elina Soomets
Konkurentsipiirangu kokkulepe kehtivuse tingimused pärast töölepingu lõppemist on reguleeritud töölepingu seaduse §-s 24, kuid samal ajal on konkurentsipiiranguga seotud ka töölepingu seaduse paragrahvid 23-27.
Ühena peamisest konkurentsipiirangu kokkulepe kehtivuse neljast tingimusest on eeldus, et kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikult. Suuline kokkulepe seega antud juhul ei saa olla kehtiv. Seda enam, et sisuliselt ei olnud kokku lepitud igakuises mõistlikus hüvitise suuruses.
Kuigi tööandjal võib olla igati olemas eriline majanduslik huvi oma tootmis- ja ärisaladuse hoidmiseks ning töötajale konkurentsipiirangu kehtestamiseks pärast töösuhte lõppu, siis sellest siiski ei piisa. Ei ole võimalik sundida töötajat sõlmima konkurentsipiirangu kokkulepet. Antud piirang kujutab endast isiku põhiõiguste riivet, sest piirab töökoha või tegevusala valikut.
Kuigi suuliselt peeti läbirääkimisi teemal, et kunagi saavutatakse konkurentsipiirangu kokkulepe, ei saa seda pidada eellepinguks. Ehk võlaõigusliku eellepingu regulatsioon ei ole siinkohal asjakohane.
Siinkohal on mõistlik pöörata tähelepanu veel ühele regulatsioonile. Konkurentsipiirangu kehtestamise eesmärk võib olla sarnane saladuse hoidmise määramise eesmärgiga, kuigi vastavad instituudid on olemuselt erinevad. Mõlemal juhul püüab tööandja üldjuhul kaitsta tootmis- ja ärisaladust. Samas üks piirab töötaja tegevuse valikut, teine aga siiski üksnes teabe väljastamist.
Kui tööandja on mõistlikult ja selgelt määratlenud ja töötajale töösuhte ajal teada andnud, millise teabe kohta kehtib töötajal konkreetne tootmis- ja ärisaladuse hoidmise kohustus, siis antud kohustus säilib ka töösuhte lõppemisel ulatuses, mis oleks vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks.
Seega, soovitan pöörata tähelepanu, kas tööandja on määratlenud ja teavitanud töötajat tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustuse osas. Kuigi antud kaasuses ei kehti konkurentsipiirang pärast töösuhte lõppu, tasub üle vaadata, kas on võimalik töötajalt nõuda siiski konkreetse teabe saladuses hoidmist.
Kuigi reaalses elus on keeruline vastupidist tõendada, võib mõnel juhul siiski kohustusele tähelepanu pööramine ennetada kohustuse rikkumist. Vastava kohustuse rikkumisel on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist võlaõigusseaduse alusel.
Lisan, et töösuhtejärgse konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimisel peab töötajale igakuiselt makstava hüvitise ja leppetrahvi suurus olema mõistlikult proportsioonis ning olema vastavuses kohustusega ja selle võimalikul rikkumisel tekkiva kahju suurusega.
Antud suurus ei pruugi olla väljendatud üksnes konkreetse rahalise summana, vaid suurust on võimalik määratleda nt kokkulepe kehtivuse ajal Eestis kehtiva töötasu alammäärana või statistikaameti avaldatud töötajate keskmise töötasuna või mõttelise osana sellest.
Toimetas: Eger Ninn
Page 1177 of 1608
